suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas Rajas ka Kunstiseltsi 19051907 Korraldas näitusi Tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju, 1920ndate keskpaigas realistlikumaks Pearõhu pani joonistamisele Joonistusvahendina eeslistas ta sütt grafiidile Laikmaad peetakse siiani peamiselt pastellimaalijaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa (10.2011 ) http://www.laikmaa.eu/ (10.2011) http://www.scribd.com/doc/2554873/eluloodants laikmaa (10.2011) http://static1.album.ee/files/756/33/orig_18908465_m CVH.jpg (10.2011) http://www.allee.ee/allee.php? module=35&op=2&lang=et&pid=2738 (10.2011) http://www.nlib.ee/html/expo/kalevipoeg/pics/ek_1 936a_700.jpg (10.2011) http://www.elukiri
algusest peale seostusid Tallinnaga (Nirk, 1977, 96). 1903. aasta kevadel kolis Laikmaa Tallinnasse (Tiik, 1975, 6). Korduvalt sai kunstnik seal viibides oma tutvusringkonna kaudu kuulda, et õpihimulisi joonistamise ja maalimise alal leiduks, - oleks ainult asjatundlikku juhendajat. See ei saanud kuidagi ükskõikseks jätta, sest kunstipedagoogilisest tegevusest oli Laikmaa ennegi mõtelnud (Nirk, 1977, 96). Ta avas ,,joonistuse- ja maalimise kursuse". Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaad muutma selle sama aasta sügisel ateljeekooliks. Nii sündis esimene eesti kunstiõppeasutus. Laikmaa mõistis, et eesti rahvusliku kunsti tuleviku tagab ainult eesti kunstnike ridade kiire kasv kodumaal (Tiik, 1975, 6). Laikmaa tööaastad Tallinnas olid kõige mitmekülgsemad ja tulemusrikkamad. Laikmaa tegevus mõjutas nendel aastatel määravalt eesti kunsti ja kunstielu arengut. Haapsalus alguse saanud vabaõhumaalist lähtuv käsitluslaad süvenes aastatega
lõbustustest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Baleriine armastas maalida Edgar Degas. Nad korraldasid kokku 8 näitust. Nende uuendusi ei mõistetud ja teoste võlu ei tajutud. Ei pea. Maitsed on erinevad. Ühele meeldivad maalid, mis näevad välja nagu fotod. Teisele jälle maalid, mis annavad edasi meeleolu ja õhkkonda. Mulle endale ei meeldi maalid üldse. Ma ei pea lugu kunstist kui sellisest. Impressionism on mõjutanud A. Laikmaad, A. Vardi, ja Adamson- Ericut. Tean, et see ühing oli kunstile pühendatud. Skulptuurist 19. sajandi lõpul. Neoimpressionism. See väljendus selles, et tööd tundusid tõetruud. Tema kujud nivad nagu liikuvat, nende näiliselt viimistlemata pinnas on tõelise elu tukset. Tekstis on inspiratsiooni allikaks vaid Dante. Rodini kujutab oma kompositsioonis ''Calais kodanikud'' 6 meest, kelle
Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud tekkida tühja koha peale see pidi põhinema tema loomingul. Kunstniku õpilasteks ei tulnud nt. Johannes Greenberg või Nikolai Kull juhuslikult ning neist ei kujunenud Eesti kunsti suurkujusid kogemata. Laikmaad peetakse siiani õigustatult peamiselt pastellimaalijaks. Ühelt poolt nimetatud tööde rohkus võrreldes muudes tehnikates teostatud töödega, teisalt Laikmaa pastellmaalide iseväärtused. Tema loomingu kõrgajaks loetakse aega kuni 1920ndate keskpaigani ning seega esindab käesolev töö nii Laikmaa parimat loomeperioodi kui ka talle kõige iseloomulikumat maalimistehnikat. Ent see pole veel kõik. Tegemist on Läänemaa maastikuga, mis kannab endas korraga kahte
teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa'le, Paul Burman'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile. Postimpressionist mõjutas eesti kunstnikest samuti Ants Laikmaad ning lisaks Jaan Koort'i, Konrad Mägi ning Nikolai Triik'i.
Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud tekkida tühja koha peale see pidi põhinema tema loomingul. Kunstniku õpilasteks ei tulnud nt. Johannes Greenberg või Nikolai Kull juhuslikult ning neist ei kujunenud Eesti kunsti suurkujusid kogemata. Laikmaad peetakse siiani õigustatult peamiselt pastellimaalijaks. Ühelt poolt nimetatud tööde rohkus võrreldes muudes tehnikates teostatud töödega, teisalt Laikmaa pastellmaalide iseväärtused. Tema loomingu kõrgajaks loetakse aega kuni 1920ndate keskpaigani ning seega esindab käesolev töö nii Laikmaa parimat loomeperioodi kui ka talle kõige iseloomulikumat maalimistehnikat. Ent see pole veel kõik. Tegemist on Läänemaa maastikuga, mis kannab
Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima. See oli Laikmaa esimene valguskiir ja tõuge teele, kuhu teda pole keegi kunagi osanud varem suunata. Laikmaad nimetatakse kaanekukeks - kuulutamas koitu ja millegi uue algust. Ta oli esimesi eesti kunstnikke, kes peale õpinguid kodumaal tegutsema asus. Laikmaa asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa mitte ainult ei loonud kunsti vaid hoolitses ka selle järelkasvu eest - ta püstitas ateljeekooli, mis oli esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ta oli üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida.
teha puutööd ja tol ajal moes olnud klaasimaali. Osavad käed olid ka emal ning kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta.
aastal. Laikmaa oli väga hea kunstikriitik, tema sõnavõtud olid väga arvestatavad. 1907-1909 oli a Soomes, kuna pidi karistussalklastest eemale hoidma. Seal tegeles ta põhiliselt maastikumaaliga. Ants Laikmaa oli Tartu Ülikooli audoktor ning Pallase Ühingu auliige. Lisaks oli tal Taeblas talu, kuhu on praeguseks püstitatud ka A.Laikmaa mälestusmonument, mille autoriks on skulptor Juhan Raudsepp. Taeblas Laikmaa ka suri. Taeblas elades, külastas A. Laikmaad tihtipeale Marie Under, kellest on Laikmaa teinud ka ühe oma tuntuima portree. Ants Laikmaa töötas põhiliselt pastellidega, kuid kasutas ka sangviini ja sütt. Tema temaatikaks olid põhiliselt karakterportreed ja maastikud. Tema loomingus on mõningal määral tunda impressionistlikku hõngu. Teda tunti omalajal mantli rinnatasku nööpaugus oleva valge krüsanteemi järgi. Tema tuntumad tööd on: ,,Marie Underi portree", ,,Väike Alma", ,,Talvemaastik" ja ,,Aitsam".
a. kevadel organiseeriski Laikmaa üsna suurt vaeva nähes oma endiste õpilaste teoste näituse. Välisministeeriumi peosaalis Toompeal esines nelikümmend üks kunstnikku ligemale kolmesaja tööga. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. 1934. a. hilissügisel tabas Laikmaad tervisliku olukorra järsk halvenemine - vasaku kehapoole kergekujuline halvatus - mis viis ta pikkadeks kuudeks Haapsalu maakonna- haiglasse. Ravil oli niipalju tulemust, et mees vähehaaval uuesti käima sai, siitpeale küll üksnes kepi najal. Ants Laikmaa suri ööl vastu 19. novembrit 1942. Soovi kohaselt maeti ta oma talu maa-alale Tallinn-Haapsalu raudtee lähedusse, sest Laikmaa tahtis ka pärast surma olla kontaktis eluga. Tuntumad tööd: · autoportree (1902)
eneseteostuseks kunstnikuna. Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L. Oskarit, nendele lisandusid peagi P. Burman, O. Krusten ja O. Kallis. Ka N. Triik ja A. Tassa võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst. Oskar Kallis (1892-1918) oli Laikmaa õpilastest andekaim. Tegi pastellidega "Kalevipoja"- ainelisi töösid. Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) Tema nimelist majamuuseumi pole Aleksander Uurits (1888-1918) alustas kas Laikmaa juures. Sarnaneb loominguga vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi Ivan Bilibiniga. Tegi eriti stiliseeritud kontuuridega
Laikmaa tegi veel müstilisema reisi, polnud raha, et õppima minna, hakkas Tallinnast minema Düsseldorfi, vahepeal oli tööl, korjas raha, läks jälle edasi. Siis tema fantastiline jalgsirännak oli nõnda kuulsaks saanud, et leidis omale sponsori, kes maksis tema õpingud kinni. Sai tuttavaks Underiga, ja Underi teadmata sokutas tema Postimehesse Underi esimese eestikeelse luuletuse pealkirjaga ,,Kuidas juhtus?" Pani ka pseudonüümi Mutti. Dagmari isaks peetakse ka Laikmaad. Marie Under tuli teda Tallinnast matma, oli hästi lumine ja hästi külm, tuli läbi lume ja tuisu see 5km. Laikmaa tahtis, et oleks maetud oma koduaeda. Sinna viib üks selline veidikene rohtunud tee, seal sees on paekivinukid, Laikmaa ei lubanud seda silendada. Et tema pole elanud sellist siledat elu. Esimesi luuletusi ilmus Noor Eesti esimeses albumis ja ka hilisemates. Esimene loominguperiood on 1904-1919. Kõigepealt on häbelik, ehkki tema on oma loomult üsna enesekindel daam
annaabi.ee 
