omaga, kes on kasvanud ja sündinud eesti oludes" Peatükk II Teenistus vene sõjaväes ,,1900. aastal lõpetas Laidoner Viljandi linnakooli. Ta oli 16- aastane, lahtise peaga ning parimas õppimiseas, kuid tema edasiõppimist takistas perekonna rahapuudus. Ainuke võimalus , mida ta arvas oli astuda sõjakooli 1900 aasta sügisel üritaski Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu. Aastatel 1901 õnnestus taas Laidoneril astuda sõjaväkke. 20 augustil nimetati ta vastuvõtukomisjoni tunnistusel teise järgu vabatahtlikuks. ,, 1. oktoobril 1904 sai Laidonerist portupee junkur, sama aasta 18. detsembril ühendati ta veltveebriks. Mõned nädalad hiljem, 4-dal mail, ülendati ta nooremleitnandiks, kusjuures ta loeti vanusega kehtivaks 22. sugust 1904a." ,,Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e
Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal. · Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel
Aga nädalavahetustel putitan garaazis autot. Seda võib-olla saangi lugeda oma ainsaks hobiks." Fredi jutu peale oma hinnetest ja tulemustest koolis võib jällegi väita, et tegemist on tõesti andeka abituriendiga. ,,Niikaua kui mäletan, olen õppinud viitele. Põhikoolis lõpetasin vist ainult ühe klassi tunnistusega, kus oli rasvaselt neli peale trükitud. See oli muusikas nimelt. Aga ma ei kahetse seda nelja. Ma pole kunagi eriline laululind olnud. Pealegi, Laidoneril olid ka kõik ained peale muusika viied aga see ei teinud temast halvemat meest, või mis?" Suhted Fredi naissuhetest saan niipalju teada, et tal oma tüdruksõpra pole olnud. ,,Pole vajadust," räägib noormees. Eks tüdrukud olekski ainult segavaks faktoriks Fredile. Küll tal veel aega naiste südameid murda. Sõprade kohta ütleb ta, et neid tal palju pole. ,,Ma ei ole eriti seltskondlik. Sõpradeks pean hetkel ainult neid tüüpe, kellega juba 12 aastat koos samas klassin
kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas
Eesti jaoks oli see raske aeg. Suurimaid ohvreid kandis seejuures sõjavägi eesotsas kindral Laidoneriga, kellelt võeti igale sõjamehele elustki tähtsam võimalus auga langeda. J. Laidoner võeti valve alla 19. juulil 1940 ning viidi vangina NSV Liitu. Abikaasat ei oleks tol päeval veel viidud, kuid Maria soovis tingimata jagada raskusi koos mehega ning see soov rahuldati. Johan Laidoner elas üle tohutuid vintsutusi ja alandusi erinevates vanglates. Maria Laidoneril õnnestus hiljem hankida surmatunnistus, kus märgitakse J. Laidoneri surma daatumiks 13. märts 1953 ja põhjuseks verevalum peaajus. Kindral Laidoner oli maksnud oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest, kuid kõigele vaatamata jääb ta Eesti ajalukku Vabadussõja võiduka ülemjuhatajana. Maria sai 1961. aastal võimaluse naasta Eestisse. Kokkuvõte Johan Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurkujude hulka. Ta julges otsustada riigi kasuks,
komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932-1934). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." (Vahtre 1997:119) Vaikiva ajastu triumviraadis jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta
parlamendi välis-, riigikaitse- ja rahanduskomisjoni esimeheks. Johan Laidoner oli Kaitseliidu vanematekogu esimees, Spordi Keskliidu esimees, Noorte Kotkaste peavanem, Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president, ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, kui Laidoneril oleks vaid soovinud oleks saanuks temast piiramatu võimuga diktaator. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi. Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu – taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924
ettevõtmistes. Vaevalt suudaks K. Päts läbi viia sõjaväelist riigipööret Laidoneri toetuseta. Johanil oli ka suur roll Pätsi edasise võimu kehtestamisel. Vaikiva ajastu võimumeeste keskel jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta hoidis eemale paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus muudele asjadele. 1938. sai temast Riiginõukogu liige. Kõige vaidlusttekitavam tegu on see, et kas Laidoneril oli õigus, kui allkirjastati 1939. aasta baasilepingud? Sest ülemjuhatajal oli kõige mõjuvam jõud selle otsuse langetamisel. II MS Tehtud valiku eest, pidi Laidoner maksma ühena esimestest, sest 1940 22. juunil tagandati ta ametist ja juba 19. juulil küüditati Moskvasse ja seejärel Penzasse. 1941 keskel pandi Laidonerid koduaresti. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad
Mihhailovos olles saab Laidoner oma esimese väljateenitud autasu Püha Stanislavi III klassi ordeni. Novembris 1908 ülendatakse Laidoner leitnandiks ja määratakse sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. Samal ajal valmistub Laidoner põhjalikult sõjaväeakadeemiasse astumiseks. Akadeemiasse pääseda ei olnud lihtne, sest kõrgeks ohvitseriks saada tahtjaid oli palju. Kuna talupoja seisusse kuulujana polnud Laidoneril kõrged proteeerijad, tuli loota vaid enda teadmistele ja andekusele. 1909. aasta augusti lõpul sõidab Laidoner Peterburi, et sooritada eksamid sõjaväeakadeemiasse astumiseks. Sama aasta oktoobris teatatakse talle, et ta on akadeemiasse vastu võetud. Järgneb üle kahe ja poole aasta õpinguid, mis kulgevad edukalt. Akadeemia kõrvalt kuulab Laidoner Peterburi ülikoolis loenguid rahvusvahelisest õigusest ja majandusteadusest. Külastab Peterburis olevaid eesti organisatsioone,
vahenditega organiseerida suurt sõjaväge. Laidoner oli Eesti sõjaväelane ja riigtegelane ning kindral. Oluline on ka tema poliitiline tegevus. Laidoner oli suurkuju, kes rõhutas, et riiki on vaja kaitsta. Tema sõnad: "Kõigepealt ma kriipsutan alla ja tuletan meelde üht vana tõde, et ükski riik, ükski rahvas ei püsi ilma kaitseta... See vana tõde püsib ka praegu. Ja kui meie tahame iseseisva riigina elada, siis peame iga silmapilk valmis olema ennast kaitsma." 9 Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel 13 Kasutatud kirjandus · EE nr5 lk379-380 · P.Pillak "Johan Laidoner" Tln 1999 lk 3-7 · S.Vahtre "Eesti ajalugu elulugudes" Tln 1997 lk 118-119 · H.Walter "Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" kirjastus "Perioodika"1990 lk 5-17
1/3 Punaarmeest mood Eesti punased. Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai Põhjakorpus (hilisem Loodearmee). Eesti sai abi ka Soomelt, kes saatis ka vabatahtlikke. Ning 12.12 jõudis Briti eskaader Tallinnasse. Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda.
tuleb asetada igal juhul Eesti väejuhatuse üleoleku arvele. Laidoneri teeneks oli ka Landeswehri sõja võitmine, kus vastaseks oli Saksamaa eesotsas VI reservkorpuse ülema krahv Rüdiger von der Goltziga. Laidoneri suhtumine staapidesse tagalas ja meestesse rindel oli erinev. Tagalas nõudis ta armutut enesekontrolli. Alkohol ei tulnud kõne allagi. Laidoner ise sõja ajal isegi ei suitsetanud, kuigi oli suitsetaja. Ülemjuhatajat pidi iga mees rindel tundma kogu aeg enese kõrval ja see Laidoneril ka õnnestus. Tugeva, sõjahädaohus väljaarenenud ja karastatud organisatsioonina ja üksusena lõpetas meie sõjavägi Vabadussõja. Ja kui peaks Eestit ähvardama uus hädaoht ja meie riigi kõrgem võim Rahvaesindus ja Vabariigi Valitsus meid tarvilikuks leiab uuesti kokku kutsuda, olgem silmapilk valmis niisama vapralt võitlema, nagu me seda tegime möödaläinud Vabadussõjas. J. Laidoner Ülemjuhatajaks 1. detsembril 1924 1
juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi. 1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri. 1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala. Edasi viidi nad Vjatka vanglasse, kus nad olid 3 aasat üksikkambrites. 1945. aasta sügisel viidi Laidonerid Ivanovo vanglasse, kus nad olid 1952. aastani. siin oli Johan Laidoneril 1948. aastal esimene insult ja 1949. aastal teine. 1952. aasta algul viidi nad mõlemad jälle Moskvasse Butõrka vanglasse; sama aasta aprillikuus teatati mõlemale, et neile on mõistetud 25 aastat vanglakaristust. Sama aasta maikuust viidi nad Vladimiri linna erivanglasse, kus Johan viidi oktoobris vangla teise ossa, jättes Mariale mulje, et ta mees on hoopis minema viidud. 13. märtsil 1953 suri kindral Johan Laidoner Vladimiri vanglas. Ta maeti vangla kalmistule.
osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932- 34). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armaste teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Vaikiva ajastu triumviraadis jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta distantseerus paljudest
annaabi.ee 
