ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel). 31. Kes on ekspedeerija ? Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale
sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate terminali- ja
Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler 80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3 Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile.
saavutada transpordisüsteemi optimaalselt arendada ning parandada reisija- ja kaubaveotingimusi. Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 4 Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: o majanduslik reguleerimine o teenuste reguleerimine o standardite kehtestamine 31. Nimeta autovedude alaliigid (4) kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 32. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale
1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasitagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22. Nimeta autovedude alaliigid (4)? · kokku ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) · kombineeritud veod (nt rongauto, laevautorong, lennukauto) · eriveod (ülisuured ja rasked veod, nõuavad sageli erilube ja veokeid) · rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise
21.Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? 1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22.Nimeta autovedude alaliigid (4)? kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on
kompleks, mis on ette nähtud vedede sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arenemist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist 29. Autovedude alaliigid a. Korje- ja laialiveod kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga b. Multimodaalne transport raudtee-auto, laev-raudtee-auto, lennuk- auto c. Eriveod ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu d. Rahvusvahelised veod 30. Merevedude alaliigid a. Liiniveod Kindlad liinid kindlate tariifide alusel. b. Tramp e
o Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime o Koormate toimetamine ukest ukseni o Veoste pakkimisele kehtivad väiksesed nõuded o Lühike veoaeg o Väike kapitalikulu o Veovahendite mitmekesisus · Puudused: o Suhteliselt kõrge omahind o Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud o Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja. · Peamised kasutusvaldkonnad: o Kokku- ja laialiveod (jaotuskeskusest terminali ja vice versa) o Kombineeritud veod (rong- auto, laev-rong-auto jne) o Eriveod (ülisuurte ja raskete vedude teostamiseks) o Rahvusvahelised veod (autorongid ja treilerid) Raudteetransport · Raudteeveo eelised: o Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha o Vedude suhteliselt madal omahind o Vedude hea regulaarsus o Vedude sõltumatus ilmastikust
erimärgistamist 55. Transpordikulusid mõjutavad turuga seotud tegurid. 1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 56. Nimeta autovedude alaliigid. kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna
Kommunikatsiooniministeerium 2006. http://www.mkm.ee Transpordiliigid 1. Autoveod Monopoolne transpordilük lühimaa vedudel. Keskmise pikkusega ja pikkadel distantsidel kasutatakse süs, kui veetava kauba laadi, lüklusvõrgu või muude põhjuste tõttu on autovedu ainuke või kõige soodsam veoliik. Väga paindlik, lubades uksest-ukseni vedusid. Väga sageli kasutatakse Euroopasisestel vedudel. 97% Euroopas kuni 500 km kaugusele transporditavatest veomahtudest veetakse autodega. 1) korje-ja laialiveod (jaotuskeskusest/ternünalist kliendini ja vastupidi): kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga, autoga tehakse oluline osa kulleri-ja kürvedudest 1) multimodaalne transport. autotransport kuulub praktiliselt alati multimodaalse transpordi kombinatsiooni (raudtee-auto, laev-(raudtee)- auto, lennuk auto: Eestis ja Skandinaavias sageli auto või treiler praanül). 2) eriveod: ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu , mis nõuab eriluba, kasutatakse
kõige soodsamaks veoliigiks. 142 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine Maanteetranspordi peamised kasutusvaldkonnad on järgmised: • kokku- ja laialiveod. Veod jaotuskeskusest/terminalist kliendini ja vastupidi. Veetavad kogused on tavaliselt väikesed, tegemist on veoahela alguse või lõpuga. Autodega tehakse ka oluline osa kulleri- ja kiirvedudest; • kombineeritud veod. Autotransport kuulub praktiliselt alati mitme transpordiliigiga teosta-