l Suprematism- lähtus kubismist ja futurismist. Aluse pani Kazimir Malevits, kes 1915. aastal avaldas "Suprematismi manifesti" ning 1916. aastal avaldas oma ideed essees "Kubismist ja futurismist suprematismini". Aastal 1927 ilmus tema teos "Kubismilt ja futurismilt suprematismile - esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. (+Lazar Lissitski, Leonhard Lapin) l Opkunst (Victor Vasarely) Kaasaja Eesti kunstnikest suurim (geomeetrilise) abstraktsionismi viljeleja SIRJE RUNGE (1950-..)
sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. El Lissitzkyt ei rahuldanud supermatismi pinnalisus. Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Ta jätkas omaenda supermatismi stiili arendamisega, seeria
asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks
eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevitš mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes „eimiskist“ (lad. k. nihil). Kubismist on Malevitš üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi „eimiskit“, puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitšit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitši loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus.
eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus.
asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks
Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja
Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. („Sonettidest” ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et Siuru tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane – põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: Siuru on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool
Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja
Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud,
Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab,
annaabi.ee 
