lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. Merelainete liigid Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. loodelained tsunami Lühikesed lained - pikkus on väiksem veekogu sügavusest. Merelainete liigid Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse amplituudiga laine interferentsi korral (näiteks: kui laine peegeldub
piirsagedustele vastavate helilainete pikkus? Heli levimiskiirus temperatuuril 20 ºC on 343 m/s. 25.Muusikud väidavad, et tühjas kontserdisaalis proovi tehes ja samas saalis publikule esinedes kõlab muusika erinevalt. Millest on see tingitud? Tegemist on helilainete peegeldumisega. Kui muusik on saalis üksi, siis heli jääb kauemaks püsima. 26. Kuidas saab peegeldumist kasutada merepõhja sügavuse mõõtmisel? Laine jõuab teistsugusesse keskkonda. Toimub kahe erineva keskkonna lahutuspinnal. Teist keskkonda kohates, pöördub laine esialgsesse tagasi. 27. Panga panga juures Saaremaal Mustjala vallas võib täheldada nähtust, kus merelained muudavad veealuse astangu kohale jõudes levimissuunda. Millest see tingitud on? Levimiskiirus keskkondades on erinev. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. 28. Too näiteid valguslainete murdumise kohta. Suurel kiirusel sõitev auto kaldub teeserva.
8.8541878176 × 10-12 või on elektromagnetlaine kiirus vaakumis, on magnetiline läbitavus vaakumis, magnetiline konstant. Millised on optika põhiseadused? Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Mida kujundab endast fotomeetria? Optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained. Millistel tingimustel on võimalik näha valguse interferentsi? Ainult koherentsete valguslainete korral. Mida nimetatakse kiirte käiguvaheks? Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust.
keskkonna jaoks konstantne. Suhteline murdumisnäitaja Suhteline mrdumisnäitaja - teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes. Murdumisnäitaja võrdub valguse levimise kiiruste suhtega keskkondades, millede lahutuspinnal valgus murdub. Absoluutne murdumisnäitaja Absoluutne murdumisnäitaja -näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis. Ainete absoluutseid murdumisnäitajaid Aine Absoluutne murdumisnäitaja Rubiin 1,76 Teemant 2,4 Klaas 1,5 Vesi 1,33 Õhk 1,0003
asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. • Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. • Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. • Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. • Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse LOODED
palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus - Valguse murdumine: valguse suuna muutumine valguse levimisel ühest optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus - langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus
luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna
Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja
mehaaniline energia jääv. MAKROKEHA - Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha". Makrokehadeks on auto, rong, kivi, raamat jne. Makrokehad on ka planeedid ja tähed. Aineosakesed seevastu on mikrokehad MIKROKEHA on mikromaailma kuuluv osake.Väike keha. OSAKE on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. PEEGELDUMINE Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse keskkonda. RASKUSJÕUD on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. SOOJUS on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. SOOJUSKIIRGUSEKS nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile).
D) Elektriväljatugevuse voog E) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks vaakumis elektriväljatugevuse voog läbi mis tahes kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengute algebralise summaga F) Gaussi teoreemi rakendusi 11. Elektriväli dielektrikus a. Dielektrikud ja elektrijuhid b. Dielektriku polarisatsioon c. (Di)elektriline vastuvõtlikkus d. Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines e. Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal f. Senjettelektrikud A) Dielektrikud ja elektrijuhid B) Dielektriku polarisatsioon tu gevam C) (Di)elektriline vastuvõtlikus D) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines E) Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal F) Senjettelektrikud Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida
Valguse interferents on lainete liitumise randjuhtub, mille tagajärjel tekib ruumis püsiv amplituudi jaotus. Koherentsus Koherentseteks nimetatakse laineid, mille sagedus on sama ja faaside vahe muutumatu. Valguse difraktsioon on lainete kandumine tõkete taha. Valguse ja aine vastastikmõju: Valguskiir on valgusenergia levimist näitav joon. Valguse sirgjoonelise levimise seadus homogeenses keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine Valgus muudab kahe keskkonna lahutuspinnal oma levimissuunda. Murdumisnurk Nurk, mille murdunud kiir moodustab pinnanormaaliga. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kah ekeskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Suhteline murdumisnäitaja Teise keskkonna murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes. Absoluutne murdumisnäitaja keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes.
Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Valgusvoog- on kiirgusvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Ühik luumen [lm] -> []SI = 1cd*1sr = 1lm. Ruuminurk- Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala.
Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon piki suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Optika Geotmeetrilise optika põhiseadused-ehk kiirteoptika 1)homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000km/s 2)üks valguskiir ei sega teiste levimist (peegeldumisseadus), et langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi kuidas langeb e peegeldumisnurk=langemisnurgaga 3)murdumiseadus-kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnal vaguskiir murdub , langemis-ja murdumisnurga siinus on jääv sina/sinb=n=v1/v2. fotomeetria- Fotomeetria on optika (valgustehnika) haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavatesuuruste mõõtmisega. Raadiomeetrilised suurused ei sobi fotomeetrilisteks, sest nähtav on väga kitsas elektromagnetlainete vahemik ( = 380 ÷ 760 nm) Valgusvoog- [lm lumen]-on valgusallika poolt ajaühikus kiiratud energia,mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Ruuminurk- [sr] 1 steradiaan eraldab
Vormiks kasutatakse sideaineteta tihendatud vormiliiva või õhukese seinaga koorikvorme. Täppsivalu lahustuva mudeliga (soluble pattern process) 8 Valu korduvkasutusega e. püsivormidesse: 1. Kokillvalu (permanent mould casting) metallvorm on kas lahtivõetamatu või avatav mis valmistatakse malmist või tööriistaterasest. Gaaside läbilaskmiseks on kokill lahutuspinnal 0,2-0,5mm läbimõõduga õhutuskanalid. Eelised võrreldes liivvormvaluga: a. Vormi ettekuumutamine ja tööpindande katmine kattega väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise
levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Valgusvoog- on kiirgusvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Ühik luumen [lm] -> []SI = 1cd*1sr = 1lm. Ruuminurk- Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on
Peegeldumisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Langenud ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Tasapeegel kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumise nurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Suhteline murdumisnäitaja n21 Absoluutne murdumisnäitaja n1 sin sin n20 c n
Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte.
peale. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkusi, siis võnkumised tugevnevad, kui on aga paaritu arv poollaine pikkusi, siis võnkumised nõrgenevad. Lainete difraktsioon. Lainete kõrvale kaldumist sirgjoonelisest levimissuunast nende paindumist tõkete taha nimetatakse lainete difrakstsiooniks. Difraktsioon erineb ainult juhul kui laine pikkuse ja takistuse mõõtmed on ühes suurusjärgus. Lainete peegeldumine. Üldjuhul toimub kahe keskkonna lahutuspinnal nii nende peegeldumine kui ka tungimine uude keskkonda. Peegeldumisel kehtivad järgmised seadmed: lainete peegeldumisel on langev kiir ja peegeldunud kiir võrdse nurga all. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse laineliseks liikumiseks ja kuidas ta tekib? 2. Millised lained on pikilained? (näited) 3. Millised lained on ristlained? (näited) 4. Millised suurused iseloomustavad lainelist liikumist? 5. Millest sõltub laine levimiskiirus keskkonnas?
Tegemist on helilainete peegeldumisega. • Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine Jõudes teise keskkonda, võib laine selles edasi levida. Seejuures levimissuund sageli muutub. Tegemist on laine murdumisega. Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. • Kui kaks lainet on kohtumisel samas faasis (võnkumine on samas taktis), siis täiendavad need liitumisel teineteist ja amplituud kasvab. Sel juhul on tegemist interferentsimaksimumiga.
hakkavad vedeliku molekulid üle minema gaasilisse olekusse ka vedeliku mahu seest (vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka seest). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse või tahkesse. Kond. algab, kui gaasi rõhk muutub gaasi jahutamise või kokkusurumise tulemusena võrdseks küllastunud auru rõhuga antud temp.il või sellest suuremaks. Kond.-ne võib toimuda gaasilise ja vedela või tahke faasi lahutuspinnal. Kui gaasilises olekus olevad osakesed lähevad vedelasse olekusse tahke aine/materjali pinnal, siis seda vedelikku nim. kondensaadiks (nt. vee kondensaat on kaste, tahkes olekus härmatis). Tahkumine – aine üleminek vedelast faasist tahkesse. Vedelik tahkub harilikult kristallidena kas tervikuna (puhta aine t.) või osaliselt. Kõiki vedelaid aineid on võimalik temp.i alandamisega viia tahkesse olekusse. 9
omadused ja piirkonnad), siis vesilahustes need osakesed kinnituvad oma hüdrofoobse osaga mingile pinnale või moodustavad omavahel mitselle. Sellised molekulid paigutuvad rasvase (mustus on enamasti rasvane) aine tilgakese pinnale nii, et laetud ots oleks väljaspool ja ,,rasvasaba" seespool. Joonised lk 30-31 Viikna Hüdrofiilne osa jääb alati veemolekulidega ümbritsetuks, sest ta on veelembene. PAA vesilahuses moodustuvad mitsellid ja ühteaiegu tekib PAA kiht faaside lahutuspinnal vesi/õhk. Mitsellid koosnevad hüdrofoobsest tuumast , kus pindaktiivse aine molekulide hüdrofoobsed ,,sabad" liituvad kerakujulisse vormi, mida hoiavad koos peamiselt van der Waalsi jõud (molekulide vaheline tõmme). Selline hüdrofoobne kera on pinnalt ümbritsetud hüdrofiilse kestaga PAA hüdrofiilsed pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole. Veemolekulide ja ,,pea" polaarsete rühmade vahel tekivad vesiniksidemed
Toatemp H2 ja O2 ei plahvata, kui neid süüdata toimub plahvatus, miks. Nad ei reageeri toat*l üksteisega. Vedelik tekib kindlal rõhul ja t* ja sellepärast et vedelikes osakeste vahel mõjuvad jõud. Valguse neeldumine, peegeldumine, hajumine: Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist tänu kokkupõrkele oma liikumisteel oleva objektiga. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse keskkonda. Lennuk lendab: Lennukid tungivad pidevalt õhku oma tiibadega, mis on paigutatud õhuvoolu kiiruse vektori suhtes väikese nurga alla. Teadus ütleb, et lennukid lendavad seetõttu, et tiiva alumisel pinnal tekib kõrgendatud rõhk, tänu millele tekib tiival aerodünaamiline jõud, mis on suunatud ülesse risti tiivaga. Lennuprotsessi mõistmise lihtsustamise huvides esitatakse seda
lühimat teed pidi. 1662.a. Fermat' täpsustas seda, väites, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg minimaalne. 7.12.2. Täilik peegeldumine Teatavatel tingimustel võib valgus kahe keskkonna lahutuspinnalt täielikult tagasi peegelduda. See võib juhtuda siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse ja langemisnurk on suurem täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui langemisnurk on võrdne piirnurgaga p , siis on murdumisnurk 90°ja kiir libiseb keskkondade lahutuspinnal. Kui langemisnurk on suurem kui piirnurk, siis peaks murdumisnurk olema suurem kui 90°. Kuna see pole võimalik, siis valgus ei saa murduda teise keskkonda ja peegeldub esimesse tagasi. Täielikul peegeldusel on mitmeid rakendusi, sest siis ei esine energia kadusid: kiirte suunda muutvad prismad, valgusjuhid, kiudoptika (kiu läbimõõt ca 1 mikromeeter - meditsiin, side, TV) 7.12.3. Läätsed ja peeglid Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Tavaliselt on
annaabi.ee 
