1.Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest; ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust; kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga. mõõteseadmed, Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, töövahendid ja mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber. kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl.
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust
Eksperimentaalne töö 1 N a C l s i s a l d u s e m ä ä r a m i ne l i i v a j a s o o l a s e g u s Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada.
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega.
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu
Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfiltri. Täielikuks väljapesemiks protseduur korratakse paar korda vähese destileeritud veega (~10...20 cm3)
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi
Erinevus: Iooniline side on seotud leelistega. Iooniline side on kovalentse polaarse sideme piirjuht. 4. Polaarsed ained lahustuvad vees ja mittepolaarsed ei lahustu. 5. Vesinikside moodustub selliste molekulide vahele mis sisaldavad F-H, O-H või N-H sidemeid. Vesiniksidemed pole väga püsivad ning võivad molekulide soojusliikumise tõttu katkeda ja asenduda uutega. Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2,
tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, vees lahustuvust. Molekulide vahelised jõud Kergesti katkevad füüsikalised jõud Metalliline side Esineb metallides, koosneb metallide aatomitest Metallvõre Erinevad sulmaistemperatuurid ja kõvadused Plastilised, saab töödelda Vees ei lahustu Head elektri-ja soojusjuhid Iseloomulik läige
Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline.
4. Moodusta iooniline side. o KF o CaCl2 5. Märgi, kas lause on tõene (+) või väär ( - ). o Lämmastik saab moodustada 3 kovalentset sidet. o Kovalentse sideme ühine elektronpaar on lükatud vähem elektronegatiivsema elemendi poole. o Kovalentne polaarne side moodustub kahe samasuguse aatomi vahel. o Metallilise sideme puhul puudub polaarsus. o Metallid ei ole eriti plastilised, seega on neid ka keeruline sepistada. o Vesinikside parandab aine lahustuvust vees ja tõstab nii keemis- kui ka sulamistemperatuuri.
Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused
jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahustel on eriline omadus teatud tingimustel kaotavad nad voolavuse ning moodustavad tarde. Tahke aine lahustumisel vees temp. Suureneb sest kristallide purustamiseks on
1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus Kasutatavad ained Tahe naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töövahendid Kkeeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud Katse arvutused Katsetulemused Aine A m(liiv)+soolasegu= 7g V = 250 cm³ = 0,250 dm³ = 1,010 g/cm³ = 1,0090 g/cm³ = 1,0126 g/cm³ C% = 1,50% C% = 2,00% (andmed on võtnud juhendi tabelist)
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 1 1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, einete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina
aineid. Paljud ained lahustuvad vees hästi, näiteks: HCl, NaOH, H3PO4, sahharoos jne. Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on maksimaalne. Hästi lahustuvad ained- lahustuvus üle 1g/100g H²O. Vähe lahustavad ained- lahustuvus 0,1-1g/100g H²O Praktiliselt mitte lahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g H²O Gaaside lahustuvust vees iseloomustatakse küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul. Vees lahustuvad hästi gaasid, mille molekulid molekulid hüdraatuvad väga tugevasti, näiteks NH3, HCl, SO2 jt. Tahkete ainete lahustuvus - temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb Gaaside lahustuvus: temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasi. Näited igapäeva elust
lahus Lahus on ühtlane ainete segu, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahus Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI Nt: vesi Millest sõltub aine lahustuvus? Maksimaalne hulk lahustuvat Ei ole sadet. ainet-kui lisada veel, siis tekib sade. Kuidas väljendatakse lahustuvust? Lahustuvust iseloomustab lahustuvuskõver. Lahustuvuskõver näitab kui palju ainet lahustub 100 grammis vees antud temperatuuril. Aine mass kindlal temperatuuril 50g näiteks= 100 g H2O 100 g Kumma Kumma aine soolalahustumine lahustuvus temperatuuril sõltub temperatuuri 10 °C
· Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine · Metalliline side-negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja pos metalliioonide vastastikune tõmbumine(kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide elektrijuhitavust,soojusjuhtivust,plastilisust) · Vesinikside-on täiendav side,mis moodustub positiivse osalaenguga vesiniku ja negatiivse osalaenguga elemendi vahel(H-F,H-O,H-N)(vesinikside põhjustab ainete paremat lahustuvust ja neil on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur)
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes
Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis.
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu
Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid.
rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol kahjustab: vaimseid võimeid, sh mälu; südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine; hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas; surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket; suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet; suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust; muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks Alkohol on just eriti halb noortele, kuna alkohol kahjustab noore inimese organismi täiskasvanuga võrreldes kahekordselt, ka aju. Sellist alkoholikogust, mis arenevat aju üldse ei kahjustaks, ei ole. Purjus noor on konfliksem, satub sagedamini õnnetusse või kuriteoohvriks, kui purjus täiskasvanu. Et noorte tervist hoida, on alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine enne
Molaarsus c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O). II TAHKETE JA VEDELATE AINETE LAHUSTUVUS VEDELIKUS Tegurid: G < 0 küllastamata lahus; G = 0 küllastunud; G > 0 üleküllastunud. Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a. iseloom (ja polaarsus). 2) T+ suurendab lahustuvust. Vedelikud: Sl = 0. Jaotusseadus mingi aine lahustumisel 2-ks teiseks, on nende jaotus kindlates suhetes. N: [K = c(I2) CS2-s / c(I2) H2O-s]. I2 jaotub kahe lahuse kihi vahel, pôhiliselt siiski benseenis. III GAASIDE LAHUSTUVUS VEDELIKUS. Tegurid: Sl < 0; Hl < 0. 1) Gaasi ja lahusti iseloom + polaarsus, reageerivus lahustiga suurendab ++. 2) T+ vähendab lahustuvust. 3) p+ suurendab lahustuvust. 4) Kui vedelikus ka teisi aineid lahustunud, siis väheneb
väljaspool baktereid. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 8. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 9. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne:
Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool. propaan-1,2,3-triool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu. Etaandiool ehk etüleenglükool - HOCH2CH2OH, Ta on värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kasutatakse laialdaselt antifriisina. Põlemine. C2H5OH + 2 O2 = 2 CO2 + 3 H2O Reag. Aktiivse metalliga. C2H5OH + K C2H5OK + 0,5 H2 kaaliumetanolaat 2 C2H5OH + Ca (C2H5O)2Ca + H2 kaltsiumetanolaat. Dehüdraatimine. C2H5OH (300°C) C2H4 + H2O eteen. C2H5OH (100°C) C2H5OC2H5 + H2O
raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus? 17. Kuidas saab ainete lahustumist kiirendada? Nimeta kolm võimalust. 18. Mis on küllastumata lahus? Mis on küllastunud lahus? 19. Mida näitab aine lahustuvus? 20. Kuidas saab tahkete ainete lahustuvust suurendada? 21. Millest sõltub lahustuvus? 22. Kuidas eraldada üksteisest vesi ja tahke mittelahustuv aine (nt liiv)? 23. Mida kasutatakse vee puhastamisel hõljuvatest lisanditest? 24. Kuidas eraldada üksteisest vesi ja õli? 25. Milleks kasutatakse aurutamist? 26. Milleks kasutatakse destilleerimist? 27. Lahenda ülesanded: a) Arvuta 75 cm3 vedeliku mass, kui vedeliku tihedus on 0,8 g/cm3.
ruutskeemina) Iooniline side- tekib metalli ja mittemetalli aatomi vahel. Mittemetalli aatom tõmbab metalliaatomi viimaselt kihilt tema elektroni(d) ära. 5) Osata iseloomustada vesiniksidet ja näidata kuidas see tekib. Vesinikside- tekib kui vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas. Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. 6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul
aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Nii nagu keemiliste sidemete tekkimine, on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri. Kaks võimalust, kuidas muuta küllastunud lahus küllastumata lahuseks: 1)tõsta temperatuuri, 2)lisada lahustit. Süsinikdioksiidi lahustuvust vees saab suurendada neil viisidel: 1)temp langetamine, 2)rõhu tõstmine. Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus on see, et mõlema aine osakesed on ioonid, molekulid või aatomid. Emulsioon on pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises (piim, majonees). Pihus on segu, milles teine aine on pihustunud. Tõeline lahus on lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena.
Töö lühikirjeldus Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga kuivatatud 105℃ juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeslduklaas, kaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm2), areomeeter, filterpaber. Töö käik 1. Lahustada eelnevalt koonilise kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm2 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filreerida
Elektrijuhtmed valmistatakse väga hea elektrijuhtivusega metallidest vasest või alumiiniumist. 7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees? Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt lahustumatuteks. Täiesti lahustumatuid aineid pole olemas. (Ainete ligikaudset lahustuvust vees näitab lahustuvustabel.) 8. Mida väljendab aine tihedus? Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese tihedusega on gaasid. 9. Kirjuta vee tihedus koos tähise ja kolme erineva mõõtühikuga. Vee tihedus ρ(H2O) = 1 g/cm3 = 1 kg/dm3 = 1000 kg/m3 10. Millest sõltub gaaside tihedus? Gaaside tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist. 11. Kirjuta tiheduse arvutamise valem koos tähistustega.
seriin, türosiin, proliin) Füüsikalised omadused: Vesilahustes on valgud sõltuvalt lahuse pHst kas katioonidena, anioonidena või kaksikioonidena Dissotsieeruvad Omavad vähemalt ühte kiraalset tsentrit ja on seega optiliselt aktiivsed. (v.a. glütsiin) Konfiguratsiooni mõttes jagatakse (CahnIngoldPrelog): 1) Laminohapped 2) (S)aminohapped Lahustuvus Lahustuvus vees on väga erinev. Lahustuvust saab parandada hapete või aluste lisamisega (soolade moodustumine) ja teiste aminohapete juuresolekuga. Orgaanilistes lahustites ei lahustu eriti hästi. UVabsorptsioon Aromaatsed aminohapped neelduvad 200230nm ja 250290nm. Valkude ja peptiidide määramiseks kasutatakse lainepikkust 280 nm. Keemilised reaktsioonid Karboksüülhapetele ja amiinidele omased reaktsioonid on omased ka aminohapetele. 100220C juures 1) Karboksüülrühmade esterdamine (+ R´OH) 2) Atsüülimine
süsiniku liikumine metalli sulamisse Tekivad stabiilsed karbiidid (M3C, kus M on metall), mis lagundatakse Saadud ained käituvad katalüsaatoritena, mis kiirendavad süsiniku edasist lahustumis Korrosioon mittemetallides Suurem osa keeramilisi materjale immuunsed korrosiooni vastu Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees Polümeere on peaaegu võimatu lagundada Metallide korrosiooni kaitse ning vastupidavus metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos 1) Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda 2) Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga 3) Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles
Vastus: Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastasiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. 8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? Vastus: Soojusefekt oleneb sellest kumb on ülekaalus kristallvõre lagunemisel kas energia neeldumine või eraldumine. 9. Mis on lahustuvus? Millistes ühikutes seda väljendatakse? Vastus: lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides. 10. tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütilise dissotsiatsiooni erinevus ? Vatus: Tugevatel hapetel on see täielik, kui nõrkadel hapetel on see pöörduv reaktsioon. 11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt?
aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused -Lahustamine kompleksina 4 Lahuste kontsentratsioonid Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon. Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. Tavaliselt hinnatakse lahustuvust selle järgi, mitu grammi lahustatavat ainet on lahustunud sajas grammis lahustis. Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks. Kui lahustuvus on 0,1 ja 1 g vahel 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks. Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne
Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2 Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS. Gaaside lahustuvus vees iseloomustatakse sagedamini küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul
väljaspool baktereid. 8. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne:
Nendeks on: Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega EU pole lubatud. Valkude aldehüüdidega töötlemise käigus tekivad amino- ja aldehüüdrühmade vahel ristsidemed, mis suhteliselt neutraalse vatsa pH juures ei lagune, küll aga lagunevad libedikus madala pH toimel Sööda valkude töötlemine hapete, aluste või alkoholiga, mille käigus valgud denatureeruvad. Valkude denatureerimine vähendab samuti nende lahustuvust ja lõhustuvust vatsas. Söötade töötlemine taniiniga- seovad valke, kuid ei halvenda nende struktuuri. Töötlemine tanniinidega vähendab samuti valkude lahustuvust ja lõhustuvust vatsas. Söödavalkude töötlemine temperatuuriga- Maillardi reaktsioon- kõige levinum. Söödavalkude kuumutamise käigus valgud denatureeruvad ja moodustavad süsivesikutega ristsidemeid. Selle meetodi puhul on väga oluline õige temperatuuri valik
, haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi. · Molekulvõre madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed, vees lahustuvad vähe või üldse mitte. · Vesinikside suurendab aine tihedust, tõstab sulamis ja keemistempi. · Parandab lahustuvust vees. 10. Harjutused 1 15 õpikust lk 23 24.
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus Töö nr 15 02.09.2013 Tallinn Töö eesmärk. Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisusemääramine liivasoola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Tahke naatriumkloriid segusliivaga, kuivatatud 105 ºC juures konstantse kaaluni. · Keeduklaas · Klaaspulk · Lehter · Kooniline kolb · Mõõtesilinder (250 cm 3 ) · Areomeeter · Flterpaber Töö käik. 1. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks
8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud. 8) Metallid on head elektri- ja soojusjuhid, kuna nende kristallvõre vahel liigub elektrogaas. MPK(mittepolaarnekovalentne) SIDE- esineb ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel. Esineb
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu
· Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti.
Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste. Transpordist pärinev saaste ( vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). 2. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid, taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega. KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid.
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Keedusoola sisalduse määramine liiva-soola segus 1 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liivasoola segus. Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töö käik 1) Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida.
annaabi.ee 
