Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod
Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def) Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid
fruktoos sorbitool ksülitool maltitool Need magustusained sisaldavad palju süsivesikuid ja nende tarbimine on piiratud. Fruktoosi annus täiskasvanule on 30-40 grammi päevas. Korraga ei tohitarbida üle 10 grammi. VERESUHKRUT MITTE TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: aspartaam asesulfaam tsüklamaat sahhariin Valik tooterühmadest mis on valmistatud suhkruasendajatega Ravimitööstus kasutab magusaineid mikstuurides, siirupites, vees lahustuvates kihisevates tablettides, nä61rimistablettides jm, eriti laste ravimvormide magustamisel. Gaasilistes jookides, sest annab sünergeetilise efekti ja erinevate magusainete kooskasutamisel on ka järelmaitse varjatud. Light-toodetes, sest need annavad vähe energiat Maiustustes Küpsetistes MÕNED NÄITED ARVESTUSEKS • 10 grammi karamellkommi (sorbitooli üle 90%) sisaldab süsivesikuid niisama palju kui üks keskmine puuvili.
veelahkmealal ja Pandivere kõrgustik.,jookseb tühjaks merre,reostustundlik.6)Ordoviitsium- Kambrium-ordoviitsiumi alumisesosas liivakivid ja kamriumi ülemisesosas liivakivid,vesi kõrgsurveline,väga hea joogivesi,palju.Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.Kaevud võivad üle äära ajada,kambriumi sinisavid veepidemeks.ALVAR-karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,pinnakate puudub või on kuni 1m.KARST-esineb lahustuvates kivimites,nii füüsikaline kui ka keemiline nähtus,levib eestis karbonaatsete kivimite avamusaladel.SUFOSIOON-devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis.Aluskorra kivimite avanemine-kirjeldust tehakse ülalt allapoole.Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga,sest mida allapoole seda suurem viga.VEND JA KAMBRIUM-paks savide ja liivakivide kiht,kallutades lõunasse
Vees lahustuvaid fosforväetisi võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena. Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse põhiväetisena, suurim mõju on neil happelistel muldadel. Raskesti lahustuvates fosforväetised on näiteks kondijahu ja fosforiidijahu. Nendes väetistes on fosfor Ca3(PO4)2 na, mida enamik kultuurtaimi ei omasta. Raskesti lahustuvad fosforväetised on vähetõhusad, meid kasutatakse ainult tugevalt happelistel muldadel. Fosforisisalduse alusel jaotatakse fosforväetised madalaprotsendilisteks, kontsentreerituteks, ja kõrgeprotsendilisteks. Madalaprotsendilisteks peetakse neid väetisi milles on vähem kui
) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon- organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine. Dissimilatsioon- erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist. Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus
o Mineraalõli, o Fatty oil (soja ja rapsi õli), o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 3 – 5% on paras. 5 – 10% on liiga kõrge: tulenevad probleemid on naha lööve, vaht ja lihvketta rasvumine
Järvede veepind 4,7% Eesti territooriumist. Sellest Peipsi ja Võrtsjärv 87%. Järvenõod enamik tekkinud mandrijäätumise tulemusena kulutusnõgudesse, mõhnastikesse (termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid)
Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid
2. Väinamere ja Pärnu lahte suubuvad jõed tasased, väikeste kõrgusvahedega, lang ühtlane, vool aeglane ja orud halvasti väljakujunenud. 3. LõunaEestis kõrgustike jõed suubuvad Võrtsjärve ja Peipsisse. Ülemjooksul lang suur ja ebaühtlane, orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited. Kergesti lahustuvates kivimites pinna ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagarjärjel tekivad maasisised õõnsused karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langastusvormide tege sufosioonilised pinnavormid. Karst on kõige rohkem arenenud intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ja PõhjaEestis lavamaal
Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele (Keila, Jägala, Narva). Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlataolisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimuva intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik joad ülespoole. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited. Kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagajärjel tekivad maasisesed õõnsused – karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke – sufosioonilised pinnavormid. Mesovormidest on levinud kurisud. Mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised moodustised, kuhu neeldub pinnavesi
1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5. mõningad vähemtähtsad reaktsioonid Epoksiidhüdrolaas Epoksiidi hüdrolaasid on ennekõike maksa, aga ka enamike teiste keharakkude endoplasmaatilises retiikulumis, samuti lahustuvates rakufraktsioonides (tsütosoolis) esinevad ensüümid, mis katalüüsivad vee molekuli trans-liitumist epoksiididele madalama reaktsioonivõimega ning organismist kergemini ekskreteeritavate trans-dioolide tekkega. Ensüüm inaktiveerib sellega paljusid labiilseid ,,tugevaid kantserogeene", samas aga aitab aktiveerida mõningaid kantserogeene nagu näiteks benso[]- püreen. Teda indutseerivad enamasti tuntud CYP-indutseerijad. Inimestel on täheldatud epoksiidi hüdrolaasi aktiivsuse
Araabika (Coffea Arabica) peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik. Robust ( Caffea Robusta) sisaldab umbes kakskorda rohkem kofeiini kui araabika kohv. Peetakse vähem kvaliteetseks, maitsvaks kui araabika kohv. Robusta kohvi oad on kummimaitselised, põlenenud maitsega ning kibedama kui araabika kohvi röstitud oad. Robusta kohvi kasutatakse palju lahustuvates kohvides ning vängemates espressosegudes. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst,seda kangem kohv saadakse. Lahustuv kohvi - on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad. 6. TEE Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest
annaabi.ee 
