Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati
Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed
vorm. lühenenud täiendsõna majapidamis ->majapidamisseep; võõras ->võõr ->võõrkeel; inimestest (tühi) -> inimtühi; ne-ja line-liiteline möödunudsügisene, omavalitsustevaheline, omadussõna eelneva kaheksateistkümneaastane. täiendsõnaga Kokku- ja lahkukirjutamisel on palju nüansse, täpsem reeglistik põhineb sõnaliikidel.
" Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat sorti põimlauses: Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. Pealause kõrvallause pealause jätkub Kokku- ja lahkukirjutamisel lähtu ühendi konkreetsusest-abstraktsusest: arvutis istumine tähendab sõna otseses mõttes arvuti sees istumist, arvutisistumine aga arvutiga tegelemist üldisemalt. Selle (konkreetse) ekraani vaatamine – lahku. Ekraanivaatamine (vaadatakse telekat, arvutit vms üldistatult) – kokku.
kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: 1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega , vrd nt peatükk ja pea tükk, väikemees ja väike mees 2)Vormipõhimõte- nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge. 3)Kontekstipõhimõte- teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku
Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku.
Tuleb tähelepanu pöörata võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjale ning mõnede häälikute ortograafiale. 2. Tuleb transliteerida teistest tähestikest pärit nimed korrektselt ja alati ühtmoodi. Tuleb järgida nimekirjutusraamatutes soovitatud pruuki. 3. Tuleb luua selge süsteem suure ja väikese algustähe ning jutumärkide kasutamiseks. 4. Luua ühtne süsteem lühendamiseks ning sellest kinni pidada. 5. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb järgida kirjakeele reegleid. Viga on liigne lahkukirjutamine. 6. Korrektselt tuleb kasutada kirjavahemärke. Probleemid on lõdvenenud komareeglitega. Lisaks korrektse õigekirja saavutamiseks peaks ajaleht tegema endale selge ja ühemõttelise reeglistiku, mis tuleb fikseerida lehe stiiliraamatus. Peaks välja tooma vigu tekitavaid ortograafiareegleid ja määrama kindalsk lehe valikuid nende juhtude kohta, kui kirjakeele normid lubavad mitut võimalust
kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus, arv, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast
traditsiooniprintsiibil. Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid. Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks. Samal põhimõttel kirjutatakse järgneva arvsõnaga hulgasõnad mitu, paar, mõni, pool jms. Arvsõnade põhireegel kehtib ka järg- ja murdarvude kokku-ja lahkukirjutamisel, nt 1959. aasta - tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, 25/4738 - kakskümmend viis nelja tuhande seitsmesaja kolmekümne kaheksandikku. Sõnad pool, veerand, kolmveerand kirjutatakse sõltuvalt tähendusest. Määrsõna pool 'pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga mõistereegli järgi alati kokku: nt.pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand ( nt. veerand aastat, kolmveerand
Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Vt ka O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 4. p. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
annaabi.ee 
