energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagunemine, mille lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagunemine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees.
osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või redoksrektsioonidel vabanevat energiat. Calvini tsükkel-fotosünteesis pimedusstaadiumis tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. dissimilatsioon- org. toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- org, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees
majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks tooraine eksport), stagnatsioon(majalnduslik poliitiline ideoloogiline seisak),dissidentslus ehk teisitimõtlejad,naftadollaritel põhinev majandus,gerontokraaria(valitsejad oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elannikkonnast Tsernenko,Andropov,soovimatus ühiskonnaelu reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside algataja, ideoloogiline ja poliitiline ummikseis, majandus pantkroti äärel, mittetoimiv plaanimajandus,perestroika,glastnost, augustiputsiga taheti mees kõrvaldada, aga see ebaõnnestus, majanduspoliitika(üksikud turumajanduslikud elemendid, riik juhib, “kui seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle,
16 november Toatemperatuuril oleval piimal vee kiht on kasvanud 5 mm’ni ning on näha ka klaasi põhjapool olevaid vee kogumeid, mis ilmselt ei suutnud paksust kihist läbi tungida. Klaasi aeglaselt loksutades on näha, et valge kiht oli umbes kohupiima viskoossusega. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt riknemise tunnuseid. 17-18 november Toatemperatuuril oleval piimal kasvas veekiht ning veekogumeid lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase. Külmkapis oleval piimal pole endiselt midagi muutunud. 19 november Toatemperatuuril oleval piimal eristub selgelt üks suur valge klomp läbimõõduga umbes 6 cm ,vett on tulnud palju juurde ning pinnal (klaasi äärtes) oli ka valge vahutaolise konsistentiga kiht. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt märgatavaid muutusi. 20-22 november Toatemperatuuril oleval piimal valge klombi läbimõõt on kahanenud 1 cm ehk see on hetkel umbes 5 cm
atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri. maapinna lähedal akvatoriaalses kliimavöötmes, veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemp kõikumised vähenevad. Metaan: satub atmosf lagunemisprotsesside tõttu, märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatus, tähtsus: on põlev gaas, kasut keemiatööst, kasvuhoonegaas. Osoon: väga reaktiivne aine, tähtsus: kaitseb Maa organisme Uvkiirg eest. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist, toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6ºC km kohta. Tropopaus- troposfääri kohal olev õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Stratosfäär ulatub
H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. Lagunemisprotsesside praktiline tähtsus seisneb selles, et need on jäätmete bioloogilise töötlemise aluseks. Anaeroobne lagunemine - orgaanilise aine lagunemine hapniku osaluseta. Aeroobne lagunemine- orgaanilise aine lagunemine õhuhapniku juuresolekul. Ökopüramiidid. Troofiliste tasemete kvantitaiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel tasemel on tootajd ning teistel erinevate astmete tarbijad
ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme magevees on tema allikaks reovees sisalduvad klooriühendid. Kloriidide sisalduse vähenemise kõige tõenäolisem põhjus on suurfarmide tegevuse lõppemine ja heitvee puhastamise seadmete lisandumine. Suure karbonaatsuse tõttu püsib Võrtsjärves pH suhteliselt kitsastes piirides: talvekuudel 7,5- 8,0 ja jäävabal ajal 8,0-8,6. Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja lagunemisprotsesside vahekorrast, vee segunemisest ning suvel ka vee ja atmosfääri gaasivahetusest. Talvekuudel väheneb pH orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel vabaneva CO2 toimel. Suvel aga seotakse fotosünteesis süsihappegaasi, mille tagajärjel pH suureneb. Sel moel on pH alusel võimalik eristada intensiivse fotosünteesi ja orgaanilise aine lagunemise periooode. Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees
Kasutatakse ühiskonna teavitamiseks; - Taimede kaitsemehanismid UV kiirguse eest: UVK neelavad pigmendid (flavonoidid): taimes lehti katvatel karvakestel (sojauba) Vaha lehe pinnal (peegeldumine) DNA parandamine Kahjustunud osa vahetamine (nt. proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi; - Reaktsioonid autokütuse mittetäieliku põlemise saadustest METEOROLOOGIA -maa atmosfääri ja selles toimuvaid nähtusi ja ilma uuriv teadusharu; ÕHU TEMPERATUUR, T
tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel. Hapnikku tuleb õhku fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur, seda enam on veeauru õhus. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, b. stratosfääri, c. mesosfääri, d. termosfääri a
Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon Metabolism organismi biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Metabolism jaguneb kaheks: assimilatsioon (organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum; N: valgussüntees ja fotosüntees) ja dissimilatsioon (organismis leiduvate lagunemisprotsesside kogum; N: süsivesikute lagundamine). Organismid jagunevad kolme rühma : autotroofid, miksotroofid ja heterotroofid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valguse või keemiliste ühendite energiat. N: rohelised taimed ja osad bakterid. Miksotroofid on organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest. N: roheline silmviburlane, huulhein, alpi võipätakas.
Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli, on, saab olema AEG (filosoofias OLEVIK, olevikul on kestvus). IGAVIK AEG kategooria paar. Tuli ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi. Mõõdujärgi logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi). Süttiv parem puhkeb lõkkele igavesti elav tuli = loomisprotsess). Kustuv parem sumbub = lagunemisprotsess. Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32. Üks ainuke tarkus tahab ja ei taha, et ta on kutsutud Zeusi nimega. 41. Üks on tarkus: jõuda mõistmisele, kuidas kõik [asjad] on kõige läbi juhitud. 108. Ükski õpetus [logos], mida ma kuulnud olen, ei ole selle mõistmisele jõudnud, et tarkus on midagi kõigest erinevat. Eetika, poliitika ning muu: 43. Ohjeldamatus [hybris] kustutatagu kiiremini kui tulekahju. Hybris ülbus. 104
Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid, mille keskseteks terminiteks on 2 logos, kosmos, tarkus (vt. Herakleitose fragmendid). Sõna logos tulenes sõnast legein (tõlkes: korjata kokku) ja tähistas Herakleitosel seda, mis ON. Kosmost mõistis Herakleitos kui loomisprotsesside ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. Kosmose protsessi, milles igavik ja aeg on teineteisega lahutamatult seotud, võrdles tulega. Mõistis saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (selle, mis muutumises jääb samaks) ühtsust, milles rõhutas saamist. Lääne filosoofia ajaloos eristatakse Herakleitose ja Parmenidese joont. Parmenides (6. 5. s. e.m.a.) eitas saamist ja tunnistas ainult olemist. Tõe kriteeriumiks pidas Parmenides mõtlemist. Parmenidese õpetust püüdis
osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse (maailmas vaid kolm) 10.Järvetüübid, troofsus. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid
Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. ·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised huumusaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e
puudub kokkupuude vedela faasiga. Niiskes aurus on vedela faasi piisku. 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemism. a. Väävelvesinik on toksiline gaas, mida leidub põhjaveekaevudes, mineraalvee allikates, kanalisatsioonikaevudes ja trassides, kommunikatsioonikanalites ja kaevudes, naftamahutites, heitvete mahutites ja teiste lagunemisprotsesside käigus. 90% väävelvesinikust on loodusliku päritoluga ning 10% on tekkinud sulfiitide lagunemisel. Keskmiselt on õhus 0,0001-0,0002 osakest miljoni õhuosakese kohta. Kui väävelvesiniku sisaldus õhus kasvab 0,0047 osakeseni miljoni õhuosakese kohta on tunda mädamunalõhna, kui on 800 väävelvesiniku osakest miljoni õhuosakese kohta sureb 50% inimestest
võib sisaldada raskemetalle (nende puudumine või esinemine oleneb sellest, millisest toorainest kompost on valmistatud; näiteks heitveepuhastite setted võivad neid sisaldada). Esmatähtis kompostimisprotsessi õnnestumisel on massi piisav varustatus hapnikuga. Hapniku piisav juurdepääs tagatakse põhi- ning tugimaterjalide õige valikuga. Kui kompostimine toimub hapnikuvaeses keskkonnas, hävivad mikroorganismid ning aeroobses keskkonnas toimuvate lagunemisprotsesside asemel käivituvad anaeroobses keskkonnas kulgevad mädanemisprotsessid. Süsihappegaasi asemel hakkab nüüd erituma metaan jt anaeroobses keskkonnas kulgevate reaktsioonide produktid. Piisav õhustatus (hapnikuga varustatus) ning sobiv niiskusrežiim tagatakse ühelt poolt komposteeritava materjali kihitamise teel koredama tugimaterjaliga ning teiselt poolt komposti regulaarse segamisega. Tugimaterjaliks sobib puukoor, hake, oksajäägid, põhk, hekipügamisjäägid jms
Maavarade poolest suhteliselt vaesel Marimaal tähendas see eelkõige metsa-, puidu- ja paberitööstuse arendamist ning venekeelse tööjõu sissevool polnud nii massiivne kui Komimaal. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude aja viimaste kümnendite vältel tõrjuti siiski ka mari keel kohalikus ühiskondlikus elus tagaplaanile ning selle positsioonid halvenesid ka hariduselus. Nõukogude liidu lagunemisprotsesside taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes suhteliselt kiire ja võimas. Esimene sõltumatu mari organisatsioon, noorteühing U Vij (Uus Võim) loodi juba 1987. Juulis 1990 tuli Joskar-Olas kokku esimene soome-ugri noortefoorum ning loodi MAFUN (Soome-ugri Rahvaste Noorteorganisatsioon). U Vij töö tulemusena asutati 1990. aasta kevadel kõiki marisid esindav Mari Usem 'Mari Liit'
annaabi.ee 
