ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks
4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega. 1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda.
Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Kuna see on vabanev energia, vabaneb vähe energiat võrreldes nt rasvade või sahhariididega. Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Mis on sahhariidid? Süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Nimeta sahhariide! Mono, oligo, polü –sahhariidid Nt glükoos tselluloos, Sahharoos, Tärklis
Nukleotiidide metabolism 1. Palun selgitage järgmisi mõisteid: a. Nukleotiidide de novo süntees süntees lihtsatest biomolekulidest b. Nukleotiidide "säästev" süntees mitte kõiki nukleotiide ei lagundata lõpuni ära, osa lagundamise käigus saadud lämmastikaluseid lülitatakse uuesti nukleotiidide sünteesi ehk siis neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad
vabaneb, vaja O2, CO2 vabaneb, toimub kõikides rakkudes 4.Tea energia koguseid erinevate orgaaniliste ainete lagundamisel, kus ja millena säilitatakse erinevates organismides glükoosivarud. Miks tavaliselt ei lagundata valke energia saamiseks? · 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (4,2 kcal) · 1g süsivesikute lagundamisel vabaneb 4,2 kcal · 1g lipiidide lagundamisel vabaneb 9,3 kcal Valke ei kasutata energia saamiseks, kuna seda on liiga raske lagundada.Valkudel on pealegi veel palju muid ülesandeid, mida täita. 5.Mille poolest erinevad erinevad makroergilised ühendid, nimeta neid, mis on nende ühine ülesanne? Kuidas saab makroergilisse ühendisse salvestada energiat
Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil. Sariin mõjub närvisüsteemile, blokeerides pöördumatult ensüümi atsetüülkoliini esteraas (pöördumatu koliinesteraasi inhibiitor). Koliinesteraas lagundab närviülekandes kasutatud atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on inhibeeritud, ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihasparalüüsi ja -spasmide tekkeni ning lõpuks organismi surmani. Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab,
10 sek - Edasi läheb ATP tootmine anaeroobse glükolüüsi toimel rakkudes oleva glükoosi arvelt umb 1 min, tekib piimhape mis on valus - Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min = energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut) - Energia allikad - Glükoos - Rasv - Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata) koormus En allikas Energia tootmine Vastupidavus koormus üle Enamalt rasv aeroobne 60 min Koormus 8-60 Rasv ja glükoos pooleks Valdavalt aeroobne 2-8 min Glükoos Aeroobne ja anaeroobne Koormus 45 sek kuni 2 min Glükoos Valdavalt anaeroobne
fenüülketonuuria 12 kromosoomis Sündides laps täiesti Määratakse paikneva geeni normaalne, ravides fenüülalaniini tase mutatsioon. sümtome ei teki. Ravita veres juba Retsessiivne haigus. tekib vaimne alaareng. sünnitusmajas 3 Ensüümi puudus mis Fenüüalaniini kõrgema päeva jooksul. tõttu ei lagundata taseme juures: käte organismis värisemine, fenüülalaniini tasakaaluhäired, keskendumishäired Alporti sündroom X kromosoomne Nefriit, poistel Geeniuuringud, dominantne sündroom. noorukieas Uriinianalüüs, Põhjuseks neerupuudulikkus, vereanalüüs, neeru
6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? - AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? - Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? - Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. 2.5 1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. - DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. - Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T. 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused?
PO) · Glükoos plasmas 40 minutit pärast laktoosi manustamist, P-Gluc 40 min (post 50g Lactose PO) Laktoosi taluvuse proovi eesmärgiks on peensoole limaskesta ensüümi laktaasi puudulikkuse diagnoosimine. Proov võimaldab hinnata, kas laktaasi aktiivsus peensooles on piisav, et lõhustada laktoosi ehk piimasuhkrut glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Hüpolaktaasia korral ei lagundata laktoosi peensooles täielikult, mistõttu laktoos satub jämesoolde ja laguneb sealse mikrofloora toimel. Tekivad erineva raskusastmega gastrointestinaalsed nähud (gaasid, kõhupuhitus, -valud, -lahtisus jm). Laktaasi aktiivsust või puudulikkust väljendavad glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja järgnevates proovides (20, 40 minutit) pärast kindla laktoosiannuse manustamist. Laktaasi puudulikkus võib olla primaarne ehk geneetiliselt päritav või sekundaarne, ehk
mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 52. !Savistumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla
leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe- Eesti, Peipsi ümbrus) 2) Lessiveerumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 3) Savistumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud
Eurooplaste alkoholitaluvuse negatiivne külg: alkoholism ja sellest tulenevad tervisehädad, eurooplastest alkohoolikud 5% Lõppjäreldus asiaatidel: väike alkoholitaluvus, sest väga vähene ja evolutsiooniliselt väga lühiajaline alkoholitarbimine, alkoholitarbimise asemel on neil pikaajaline narkootikumide tarbimine (oopium, tee). Ökogeneetiline tundlikkus toidukomponentide suhtes - laktoos ehk piimasuhkur 1. faktori + / - + (juhul, kui lagundatakse organismis) - (kui ei lagundata) Kiirelt omastatav energia Seedehäired, kõhulahtisus Saab tarbida piimatooteid värskel kujul Kroonilised soolepõletikud 2. Kõikidel inimestel on: a) laktaasne aktiivsus sünnist kuni ~ 10..12 aastani b) iidsetes karjakasvatuspiirkondades hakkas ~ 10 000 aastat tagasi inimeste seas levima dominantne mutatsioon, mis säilitab laktaasi aktiivsus ~ 100% ulatuses elu lõpuni, neen
Density Lipotrotein). · Erinevalt lihtmaolistest loomadest ei sünteesi mäletseja maks piisavalt lipoproteiinide moodustamiseks vajalikku valku. See spetsiifiline valk on apoproteiin B-100. · Seepärast esterifitseeritud triglütseriidid ladestuvad maksarakkudes. · Meil puudub tarkus, oskus ja jõud rasva väljaviimiseks maksast. · Maksas puudub lipaas, seda külomikronit seal ei lagundata, seda lagundatakse rasvkoes või udaras. Loeng 16.detsember 2008 September-detsember 2008. a. Vatsa atsidoos On mäletsejaliste ainevahetushaigus, mis on seotud kergesti fermenteeruvate süsivesikute esinemisega vatsas. Normaalne vatsa pH on 6,5-7,0, selle tagab piisav efektiivne kiud ratsioonis. Normaalse vatsa pH juures LRH imenduvad verre kergesti, nad on dissotseerumata kujul
On olemas 2 tüüpi postsünaptilisi retseptoreid: ioonsõltuvad kanalid ja ligandsõltuvad kanalid, mis tunnevad neurotransmitterid ära ja avanevad, timub depolarisatsioon membraanides ning tekib uus AP, mis edasi kandub. 3.15. Sünaptiliste protsesside tundlikkus keemiliste ainete suhtes. Kobra mürk ja kuraare blokeerivad atsetüülkoliini retseptorid. Botulismi toksiin pidurdab atsetüülkoliini vabanemist. Insektsiidid ja närvigaasid inhibeerivad atsetüülkoliini esteraasi (Ach ei lagundata) – spasmid ja tetaania. 3.16. Tserebrospinaalvedelik ja hematoentsefaalbarjäär. Hematoentsefaalbarjäär – veresoonte endoteel ja astrotsüütide jätked – eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest). Vajalik homoöstaasi tagamiseks. Tserebrospinaalvedelik – ajuvatsakeses ja seljaaju kanali vedelik. Kaitseb aju meh. mõjutuste eest ja eemaldab ainevahetusprodukte. Teeb nn ’ajupesu’ une ajal, blokeerib sünapside erutumist. Nt. une ajal on noradrenaliini vähem. 3.17
prim prod-i. Hilissügisel ja talvel kuhjuvad toitained veesambasse, kuna pole tarbijaid või on väga vähe. Sügisel veesammas seguneb ja kogu aeg tuleb toitaineid juurde. Magevesi voolab sisse, toitainete sisaldus tõuseb. Temperatuur on prod juures määrav. Olgugi et taimed fotosünteesivad väga nõrgalt, nad hingavad ka väga nõrgalt -> külmas vees võib FS olla väga intensiivne ja org aine ei lagundata ära. 9 Kevadel veepind soojeneb =>kevadine veeõitseng, mille tagajärjel toitainete varu hakkab kahanema, varasuveks on pealmises kihis toitained peaaegu 100% ära tarvitatud, eriti lämmastik. Kevadise õitsengu ajal fütoplanktoni rakkude arv kahekordistub ööpäevas. Zooplankton ei suuda kohe reageerida, mis ainult suurendab fütoplanktoni arengut. Alles
Kordamisktisimused 1. Kirj_eldage e moodustumist. 2. Millise ruu valgule sekun aar- Iertsiaarstruktuur? : vlr'r.""rtf,"g, on , ia {. Vorrelge omavahel ;::io 5. Kirjeldage enstirnaa 6. Mille poolest erineb 7. Milles seisneb antike 8' Miks tavaliseit ei lagundata organismis vaike energra saamiseks? 2.5. Nukleiinhapped N,kleiinhapped avastati esmakordsert rakutuumas. Ladina keeres tuum nucleus - sellest tuleneb on raku_ t, ,rrrturrut" tihendite nimetus. Nukleiinhapped Eristatakse kahte on nukleotiidid
kahjulikke krvalmjusid 3) on odavam vrreldes teiste meetoditega In situ bioremediatsiooni efektiivsust Biodegradatsiooni soodustavad ja aeglustavad tegurid limiteerivad tegurid: 1. Madal temperatuur: sltuvalt geograafilisest piirkonnast vib muld/pinnas olla enamiku aastast liiga madala temperatuuriga saasteaine efektiivseks lagundamiseks. 2. Anaeroobsed tingimused: biodegradatsioon on anaeroobsetes tingimustes aeglane, osasid hendeid ei lagundata ldse, osade lagundamisel vivad tekkida toksilised produktid. Soodustavad tegurid Mittesoodsad tegurid Erinevate saasteainete vike arv Palju erinevaid saasteaineid Mitmekesine mikroobikooslus Vike ja hajus mikroobipopulatsioon ning mikroobide aktiivsus pH 6...8 ekstreemsed pH vrtused Elektroniaktseptorite olemasolu Anorgaanliste ja orgaaniliste saasteainete segu Saasteaine toksiline kontsentratsioon Poorne pinnas Kivine pinnas htlane mineraalne koostis Keeruline mineraalne koostis
Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama neurotransmitter, seondudes erinevate retseptoritega, postsünaptilisel membraanil esile kutsuda depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooni
Geenide kattumine esineb prokarüootides (mRNA tasemel ja DNA tasemel) – erinevate mRNA molekulide süntees. Eriti oluline viirustel. Geenide aktiivsuse regulatsiooni tasemed: 1) transkriptsioon – kõige olulisem (!), RNA sünteesi reguleerivad valgud ja neid mõjutavad faktorid 2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3
annaabi.ee 
