Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Moodustati suuri laevastikke, mis suutsid juhtimisest hoolimata, suutsid tegutseda ja pikka aega koos püsida. Nad hindasid ülekõige vaprust. Nende alluvad pidid järgnema oma pealikule võitlusesse rüüste- või kaubaretkedel. Iga viikingi unistus oli langeda lahingus relv käes, sest selle läbi oli võimalik saada igavest kuulsust. Mina nimetaksin neid pigem hävitajateks ja kardetuteks, sest nende rüüsted ja tapmised olid tohutud ning nende eesmärk oli seilata üha uuematesse maadesse, selleks et maid vallutada.
Enne, kui tõhusam rüütlivägi kokku koguti, jõudsid nad saagiga juba lahkuda, jättes maha hulga tapetuid ning rüüstatuid asulaid. 3. Alateema(laevad, ühised laevastikud, meresõiduoskused) Viikingid sõitsid oma pikkadel, hea läbivuse ja manööverdusvõimega laevadel piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule, olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4
· Prantsusmaa keskendus uus juhtkond umbes miljon lõunalõigule kuigi oleks · Tannenbergi lahingus armeenlast pidanud keskenduma suudeti venelasi lüüa, Ida- · Saksalsed hävitasid vasakule tiivale. Sakslaste Preisimaal sunniti neid erinevaid laevastikke rünnak taanduma. · Jüüti merelahing · Piirilahingus said prantsuse- · Galiitsas kandsid Austia- · Britid vallutavad inglise väed lüüa. Ungari väed raskeid kaotusi Jeruusalemma · Marene'i lahing: prantsuse · Ebaõnnesutus Austia- valitsus lahkus Ungari pealetung Serbiale pealinnast
USA- kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. Venemaa- kiiresti arenev riik, võimul oli Nikolai II. Lüüa saamine Vene-Jaapani sõjas andis vastulöögi riigile. Osales aktiivselt maailma ümberjaotamises suurriikide vahel. Ebaedu Kaug- Idas ajas rahva vihaseks ja toimusid streigid ja mässud, 1905. andis tsaar välja manifesti, millega said Vene keisririigi kodanukid sõnavabaduse, koosolekute jne pidamise õiguse ja
3) Tehnika uuendused 4) Ettevõtlikus 5) Lai siseturg 6) Vähe konflikte naabritega 7) Transkontinentaalsed raudteed..... Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka
renessansiühiskonna ellus, tugevdades keskklassi ning olles asendamatuks lüliks ühiskonna uuenemises. Kui eelnevalt sai räägitud kaupmeestest kui ühiskonna uuendajatest, siis nüüd nende panusest silmapiiri laiendamisel. Nimelt kontaktid kaugete maadega ja uute senini veel tundmatue kaupade saabumine hakkasid avardama inimeste senist, mõneti kinnist, silmaringi. Teadmiste isu päädis sellega, et meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avasturetketele. (Meredele jõudsid karavellid, mis senistest galeeridest olid ka ookeanisõidukõlblikud). Portugali meresõitja Magalhes, kes esimesena sooritas ümbermaailmareisi tõestas, et maailm ikkagi on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Maadeavastaja Christoph Kolumbus toetus Magalhesi teooriale ja otsides mereteed Indiasse avastas uue mandri Ameerika.
·Novembris õnnestus sakslastel ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kui liitlased oli oma eesmärgi täitnud: Itaalia oli Teisest Maailmasõjast välja langenud Midway lahing ja Jaapani purustamine ·Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu laevastiku üle pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks ·jaapanlastele ei toonud edu ka kamikazed lõhkeainega täidetud lennukid (enesetapupiloodid), mis pidid rammima laevastikke ·Jõudude ülekaal läks kindlalt USA kätte ·1944 a. sügisel alustasid USA Filipiinide päästmist, purustades enne Leyte merelahingus Jaapani laevastiku Punaarmee suur pealetung idarindel 1944 a. · Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi puneväe edasitung kauemaks kui kuus kuud seisma ·edusammud Ukrainias, jõudes Rumeenia piirini ·22.06.1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu ·Punaarmee tungis Poolasse, edasi Varssavi poole ·01.08
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed
· IX sajandil asutasid norralased Islandi ja Põhjameresaared · Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud · Gröönimaa oli skandinaavlaste elukohaks XV sajandini, kuni kliima külmenes Normannid Lääne-Euroopas · Viikingid muutusid nuhtluseks kristlikele maadele · Normannid ründasid kloostreid ja kindlustamata linnu · Kuigi enamjaolt tegutseti laeviti üksi, moodustati mõnikord ka laevastikke · Normannide rünnakud VIII sajandil lõpetasid kloostrikultuuri · Ida-Inglismaa langes taanlaste kätte Alfred Suure (871-899) valitsusajal-Danelag · Lääne-Frangi kuningas andis 911. Aastal normannide pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal- Normandia Hertsogkond Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke, viikinguaja lõpp · Misjon Skandinaavias algas IX sajandil · Ristiusu vastu võtmine käis Skandinaavias käsikäes riikide tekkega
Britid ja Prantslased olid pidevalt erimeelt poliitikast mis puudutas sõja järgset perioodi seevastu USA kes oli jätnud Versaille´i rahu ratifitseerimata taganes poliitilisse isoleeritusse. Rahuplaanide ebaõnnestumine 1920-nendatel tehti püüdlusi stabiilse rahu suunas. Esimene oli Maailma Liiga asutamine, kus riigid said lahendada oma vaidlusaluseid küsimusi. Washingtoni Konverentsil 1921- 22 lubasid limiteerida oma laevastikke kinnistatud suhte järgi. Locarno lepingud mis põhjustati Locarno konverentsi poolt sisaldasid garantiid Saksa -Prantsuse piiri ja tüli lahendus kokkulepe Poola ja Saksamaa vahel. Pariisi Rahu Paktil 63 riiki välja arvatud NSVL ütlesid lahti sõjast kui riiklikust poliitikast ja tõotasid ,et kõik omavahelised tülid ja arusaamatused rahulikul teel. Lepingule allakirjutajad leppisid eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus
Ajastu iseloom Kaubanduse elavnemine, ning Inimeste rikkuse kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, kus tekkis uus klass, mille moodustasid linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja pankurid. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse, uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu. Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele. Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika.
· Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e meelehaliutuslikusse, valgustajalikku e valgustajalikusse) · Mitm gen nõrgaastmeline i-mitmuslik või de-tunnuseline tugevaastmeline vorm (andmestike e andmestikkude, armulike e armulikkude, kohustuslike e kohustuslikkude) · Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke) · i-mitmus on üldkasutatav (alevikesse, habemikele, nimestikeks, seaduslikega) Alltüüp OHTLIK · ohtliku, ohtlikku, ohtlikusse eohtlikku, ohtlike e ohtlikkude, ohtlikke, ohtlikesse e ohtlukkudesse · gen 3-silbilised AV ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (aednik, astmik, atavistlik, ekslik,
sajandil Vahemerel. Neile lisandusid 11. sajandist Pisa ja Genova. Seega olid 11. sajandi lõpuks haaranud juhtpositsiooni Vahemerel täielikult itaalia kaupmehed. Veneetsia Ristisõdijate riikide rajamine 11. saj viimasel kümnendil ja 12. sajandi esimesel veerandil pakkus itaalia ülemerekaupmeestele veel uusi võimalusi, sest tekkinud riigid sõltusid suuresti mere kaudu varustamisest ja neil endal ei olnud laevastikke. Tihti kasutasid teised riigid itaallaste laevastikku oma eesmärkide saavutamiseks, saades selle eest rikkalikke vastuteeneid ja maavaldusi. Näide 1: 1123. Pactum Warmundi' iga aitasid veneetslased Jeruusalemma kuningriigi Egiptuse vastu võidule ja said selle eest igas kuningriigi linnas kaubanduskvartali, õigusmõistmise autonoomia, piirangud tollidele ja maksudele. Näide 2: ristisõdade käigus soovisid frangi ristisõdijad vallutada Konstantinoopoli
Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle. ,,Odüsseia" koosneb24 laulust. Tegevus kestab 40 päeva. Ainestik tunduvalt rahulikum, muinasjutulisem. Teemaks Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale Trooja langemist
Sõna viiking tuleb vanast skandinaavia sõnast vik merelaht, kaubaplats Sõjaretked algavad 8, 9 sajandil Viikingid-Euroopas normannid, Venemaal varjaagid 9 sajandil asustati Island Erik Punane rändas Gröönimaale, tema poeg Leif Eriksson jõudis Põhja-Ameerikasse- Ameerika esmaavastajad. Gröönimaa oli asustatud 15. Sajandini Normannid Lääne-Euroopas: röövretki korraldati: Hispaaniasse, Vahemere aladele, Suurbritanniasse, Reini suudmesse, Prantsusmaale Loodi suuri laevastikke, Bütsants võttis viikingeid oma sõjaväe teenistusse ??? 3.Prantsuse revulutsioon ja Euroopa Pr kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus Pr revolutsioon võib kanduda teistesse Euroopa riikidesse Tekkis ühisrinne rev Pr vastu Euroopa riikide eesmärk oli lämmatada rev ja taastada monarhia 1792. Liit Au ja Preisi vahel Pr vastu Kevad 1792 PR kuulutas sõja Austriale Pr-i tungis Preisi armee Marseljees pärastine Pr hümn
annaabi.ee 
