Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laevakeresse" - 13 õppematerjali

Laeva Rooliseade
7
doc

Laeva Rooliseade

Need seadmed on head laeva kantimisel kuid praktiliselt kasutud suuremate kiiruste (üle 4 sõlme) juures. Teist tüüpi põtkureid ­ välja lükatavaid vindikolonne kasutatakse laevade dünaamilise positsioneerimise juures veealuste tööde teostamisel. Süvapuurimisega tegeleval laeval võiv selliseid 3600 pööratavaid sõukruvisid olla kuni 12 ja neid juhitakse raali abil. Tavalisel ülesõidul tõmmatakse nad laevakeresse sisse. Joon. 10.1.16. Tunnel tüüpi põtkurseade. Väga levinud, eriti sadamapuksiiride, ujuvkraanade ja parvlaevade juures on pööratavate suunavate düüside kasutamine. Selline düüs mitte ainult ei paranda juhitavust vaid lisab ka sõukruvile võimsust. Tänapäeval on kasutusel azipoodkäiturid, mis võimaldavad suunata tõmmet igas suunas. See välistab rooli vajaduse. 6

Ehitus → Laevade ehitus
69 allalaadimist
Laeva süsteemid
4
docx

Laeva süsteemid

3.Tsentraliseeritud süsteem - seljuhul teenindabkõiki kasutajaid üks mehanism 4.Kombineeritud süsteem ­ see annab suurema töökindluse seljuhul on igal sektsioonis oma mehhanismid, kuid ühe sektsiooni mehanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid. Seda nim ka dubleerimiseks. Trümmisüsteemid. Trümmisüsteem ­ on süsteemide grupp mis on ette nähtud normaalse eksplotatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia alla kuuluvad: Kuivendus Vee eemaldus Ülelaske õliste pilsivete süsteem koos vastavate tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud.) trümmi süsteem: 1. Kuivendussüsteem- on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamise tavalistes eksplotatsiooni tingimustes 1) kondentsvesi

Ehitus → Laevade ehitus
55 allalaadimist
KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL
13
docx

KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL

materjalitarnijate tooteid ning teha tulevikus tugevusomadustel põhinevaid otsuseid. Lisaks on ettevõtted huvitatud liimliidete katsetamisest ning klaasplastist laminaadi optimeerimisest ja tugevusarvutustest. Väikelaevaehitajad on huvitatud VLEKK-i komposiitmaterjalide katsetusvõimaluse ning tugevusarvutuste teostamiseks vajaliku kompetentsi loomisest. Üheks olulisemaks probleemiks komposiitplastist väikelaevaehitajatel on vee ja niiskuse imendumine klaasplastist laevakeresse, mis põhjustab tugevusomaduste langust 20-30%. Probleemi vältimiseks ja laeva kvaliteedi tagamiseks on oluline uurida laevakerematerjalide vastupidavust väliskeskkonna tingimustes. Võimalik lahendus on jahikere materjalide katsetamisvõimalus kliima- ja korrosioonikambrites. Tallinn 2011 5 Tallinna Tehnikaülikool Tehnoloogia arenduse osas soovivad ettevõtted ühiselt arendada RTM-light protsessi ning

Materjaliteadus → Orgaanilised...
35 allalaadimist
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Harvalt paigutatud floorid on tugevad. Nende alaosas on vooluavad. (Tänapäeval ehitatavad tankerid on enamasti topeltpõhjaga.) Topeltpõhja põikisüsteemilise talastiku konstruktsioon. Selline põhjatalastik on kasutusel väiksematel ja keskmise suurusega kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema

Ehitus → Laevaehitus
130 allalaadimist
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Harvalt paigutatud floorid on tugevad. Nende alaosas on vooluavad. (Tänapäeval ehitatavad tankerid on enamasti topeltpõhjaga.) Topeltpõhja põikisüsteemilise talastiku konstruktsioon. Selline põhjatalastik on kasutusel väiksematel ja keskmise suurusega kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema

Ehitus → Laevaehitus
286 allalaadimist
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Harvalt paigutatud floorid on tugevad. Nende alaosas on vooluavad. (Tänapäeval ehitatavad tankerid on enamasti topeltpõhjaga.) Topeltpõhja põikisüsteemilise talastiku konstruktsioon. Selline põhjatalastik on kasutusel väiksematel ja keskmise suurusega kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist
Laevaruumid ja ehituse detailid
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme. Võllitunnel. Võllitunnel on ruum, milles paikneb sõuvõll, mis väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. Võllitunnel kaitseb võlli mehhaaniliste vigastuste eest, võimaldab võlli hooldada ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest. Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend ­ retsess. Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs. Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega. Võllitunnel on diametraaltasandist selliselt nihutatud, et võll ei läbi teda keskelt vaid äärest. See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist. Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema

Ehitus → Laevade ehitus
67 allalaadimist
Laevade ehitus eksam
34
docx

Laevade ehitus eksam

horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala Topeltpõhja põikisüsteemilise talastiku konstruktsioon. Selline põhjatalastik on kasutusel väiksematel ja keskmise suurusega kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sisepõhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. Põhjatalastik pikisüsteemis. Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud harvemini. Peamisteks pikisidemeteks on tihedalt paigutatud jäikusribid. Stringerite väljalõiked ei tohi olla suuremad kui 0,5 stringeri kõrgusest. Sageli väljalõikeid tugevdatakse. Tihemini esineb tunnelkiil.

Ehitus → Laevade ehitus
166 allalaadimist
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

km). Veolaevad võtavad tankidesse vett, kui sõidavad ilma lastita (sõidavad "ballastis"), et suurendada süvist ­ see parandab laeva käiku ja juhitavust. Lastis, eriti tekilastiga laevadel, võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti. Nüüdisajal kasutavad mitteküllaldase püstivusega laevad alalist tahket (harva vedelat) ballasti. Ballastvee laevakeresse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad ning muudetakse ujuvdokkide süvist. Jäämurdjaid saab ballasti ühest pardatankist teise pumbates vabastada jäähaardest. 65. *Punkerdamine - ehk laeva tankimine.Keskkonna alaselt on vajaik võtta kütuselt proovid ja hoida alles kuni vastav punker on ära kasutatud, kuid mitte vähem aega kui 12 kuud punkri saamisest. Piigatid sulgeda. Tekkidel tuleks äravoolu torud sulgeda. Vältida lekkimist ja ülevoolu.

Merendus → Laevamehhanismid
113 allalaadimist
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. 20

Ametid → Ametijuhend
40 allalaadimist
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

laeva võimalikku ülekallet vastaspardasse. V Meetmed kõva ilma eel ja ajal Laeva ilma- ja veekindel terviklikkus 1. Ilma- ja veekindlad luugid, uksed jne. peavad mersõidu ajal suletud olema, välja arvatud siis, kui laevatööd neid avama sunnivad; sel juhul peavd nad alati sulgemiseks valmis olema. Nad peavad olema selgelt markeeritud, näitamaks, et võivad ainult juurdepääsuks avatud olla. 2. Kõik uksed ja muud avad, mille kaudu võib vesi tungida laevakeresse, tekiehitistesse, paki alla jne., peavad ebasoodsates ilmastikutingimustes nõuetekohaselt suletud olema ning vastavad sulgemisseadmed alati heas korras hoitud. 3. Kogu veekindlate uste, eriti kaugjuhtimisega liuguste, läheduses asuv väikevarustus ja lahtised seadmed , nagu voolikud, elektrijuhtmed ja rimud, peavad olema kinnitatud vältimaks veekindlate uste blokeerimist. 4. Halva ilmaga peavad kõik kütusetankide ventilatsioonitorude sulgemisseadmed paigaldatud olema.

Merendus → Laeva elektriseadmed
85 allalaadimist
Laevade ehitus EKSAM
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

Vedel süsihappegaas mööda torusid jaamast hermeetiliselt suletud ruumi, kus aurustub. Balloon 40ltr sisaldab 30 kg CO2; Kiire effektiivne, ei riku kaupa, võib eljuhtmeid ja seadmeid. Palju balloone, kallis ­ suitsugaasidega kustutus; ­ vahtkustutus. - pulberkustutid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem. Trümmisüsteemid on süsteemide grupp, mis on ette nähtud normaalse ekspluatatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia kuuluvad: kuivendus-, vee-eemaldus-, ülelaske- ja õliste pilsivete süsteemid koos vastavate tarvikutega Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes. Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti)

Merendus → Laevandus
112 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

dwt. Puistelastilaevad veavad suuri koguseid teravilja, väetist ja maake. Ümarpuidu, saematerjali ja tselluloosi vedamiseks ehitatakse puistelastilaevadega sarnaseid aluseid. (Pildid 5.15 ja 5.16) Tankerid Tanker (tanklaev) on vedellastilaev, milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk lastitankides veetakse vedelaid laste. Tankide täitmine ja tühjendamine toimub lastitorustiku abil. Masinaruum ja tekiehitis on ühetekilise aluse ahtris. Tankerid valmistatakse tavaliselt kindla vedellasti veoks. Nii kasutatakse toornafta, bituu-

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun