Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset
Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiinuim, lisandina vask ja Lennuki-ja laevaehitusmaterjal, magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka teisi Lauatarbed, ehted, mündid, metalle) aparaadiosad
omandamine. Taani 18.sajandi valitsejad Christian VI Christian VII Johann Friedrich Fredrik VI Struensee Norra 18.sajandil Taani koosseisus pärast Põhjasõda. Taani dünastia noorem esindaja oli asevalitsejaks. Puudus pärisorjus ja talupojad olid vabad. Puudusid mõisamajandid, kuid lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli oluline osa kalapüügil, püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Norra 18.sajandil 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna- Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei suutnud Norra oma
raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks.
andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
*positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal
seadmed Eriterased nt.roostevaba teras Noad, kahvlid Fe-C (lisandine nt Cr,Ni) Malm Fe-C (2....5%) Radiaatorid, pliidirauad, kanalistasioonitorud Duralumiinium Al-Cu-Mg Lennuki- ja laevaehitusmaterjal Pronks Cu-Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk valgevask Cu-Zn Veekraanid, masinaosad, ukselingid Melhior Cu-Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jootetina ehk joodis Sn-Pb Jootmistöödeks,
Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20
esindaja. Norralased pidasid oma maad aga omaette riigiks, mis oli ühendatud personaaluniooni alusel. Norras ei olnud pärisorjust ja talupojad olid vabad, nii nagu Rootsiski. Puudusid mõisamajandid, lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli põllumajanduse kõrval väga oluline osa kalapüügil, suurtes kogustes püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Pidevalt sekkus Taani Norra majandusellu. 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna-Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei
seadmed Nt roostevaba teras Eriterased Fe C (lisandina nt Cr, Ni) Noad, kahvlid Malm Fe C (2....5%) Radiaatorid, pliidirauad, malmpotid, kanalisatsioonitorud Duralumiinium Al Cu Mg Lennuki- ja laevaehitusmaterjal Pronks Cu Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk Cu Zn Veekraanid, masinaosad, valgevask ukselingid Melhior Cu Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jooteina ehk joodis Sn Pb Jootmistöödeks (tinutamiseks) 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD 1
elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks tähtsaimateks ning need jätsid Eesti sadamad täielikult varju. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeeld. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama käivet. Andes talle mitmeid eelisi Eesti linnade suhtes. Väljaveos etendasid põhiosa vili, metsamaterjal, laevaehitusmaterjal lina ja kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad: sool, raud, tubakas ja heeringas; aadli ja jõukama rahva tarvis luksuskaubad ja riie. Kaubavahetust takistasid sagedased vilja väljaveokeelud, mis pidid tagama sõjaväe varustamiseks soodsamad hinnad ning vältima näljahäda teket. Piirati ka metsakaubandust, et säilitada laevaehituseks vajalikku puitu. Aadlil oli kaubandusega tegelemine keelatud, erandiks oli kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva
Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla.
Vasesulameid (pronksi ja messingit) kasutati varem laialdaselt laevade interjööris, kuid suhtelise kalliduse tõttu tehakse seda tänapäeval vähem. Raudbetoon - praktiliselt igavene, tulekindel, tehnoloogiliselt lihtne ja odav. Selle eest aga väga raske ja rabe. Kasutatakse ujuvdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides. Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjali- na ja täitematerjalina paljudes kohtades. Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitusmaterjal, on kasutusel ka tänapäeval. Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport- ja lõbu- laevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdise- na, parraste isolatsiooniks. Puitmööbel ja -sisustus on ikka moes. Kõige sagedamini kasutatakse mändi, lehist, tamme ja saart. Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas
Vasesulameid (pronksi ja messingit) kasutati varem laialdaselt laevade interjööris, kuid suhtelise kalliduse tõttu tehakse seda tänapäeval vähem. Raudbetoon - praktiliselt igavene, tulekindel, tehnoloogiliselt lihtne ja odav. Selle eest aga väga raske ja rabe. Kasutatakse ujuvdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides. Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjali- na ja täitematerjalina paljudes kohtades. Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitusmaterjal, on kasutusel ka tänapäeval. Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport- ja lõbu- laevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdise- na, parraste isolatsiooniks. Puitmööbel ja -sisustus on ikka moes. Kõige sagedamini kasutatakse mändi, lehist, tamme ja saart. Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas
Vasesulameid (pronksi ja messingit) kasutati varem laialdaselt laevade interjööris, kuid suhtelise kalliduse tõttu tehakse seda tänapäeval vähem. Raudbetoon - praktiliselt igavene, tulekindel, tehnoloogiliselt lihtne ja odav. Selle eest aga väga raske ja rabe. Kasutatakse ujuvdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides. Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjali- na ja täitematerjalina paljudes kohtades. Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitusmaterjal, on kasutusel ka tänapäeval. Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport- ja lõbu- laevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdise- na, parraste isolatsiooniks. Puitmööbel ja -sisustus on ikka moes. Kõige sagedamini kasutatakse mändi, lehist, tamme ja saart. Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas
annaabi.ee 
