Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LAEVA ELEKTRIAKUD 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
akud, ioon, akude, fourth, liitium, nikkel, laadimise, leelisaku, mahtuvus, akut, oksiid, akusid, akudel, happeakud, metall, reaktsioon, laadimisel, laadimine, nicd, sisetakistus, laeta, laadija, kaadmium, elektrolüüt, mahutavus, leelisakud, sõltuvus, pliiaku, elektrood, laadida, purgi, patarei, väävelhappe, alalisvool, anood, katood, hüdroksiidiElektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse
Seperaatorid 6............................................................................................Elemendid 7..................................................................................Akude laadimine 8 ...............................................................................Aku laetavuse test 9.................................................................................Akude omadused 9..................................................................................Akude mahtuvus 10.............................................................................Leclanché element 10........................................................................Galvaanielemendid 11..........................................................................Volta element 12........................................................................Kütuseelement 14...............................................................Kasutatud kirjandus
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
.................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Elektriauto on auto, mis liigub ühe või mitme elektrimootori abil, kasutades akudest saadud elektrienergiat. Elektrimootorid annavad autodele pöördemomendi, luues kiire ja sujuva kiirenduse. Lisaks ei vaja need keerukaid ülekandeid, vedelikjahutust ega muid sarnaseid. Nad on ka tõhusamad, kasutades ära umbes 90% akude energiast. Elektriautosid saaks tegelikult ehitada väga soodsalt, kui akud ei maksaks nii palju ja ei suudaks kaalu poolest ainult mahutada 5 protsenti bensiini energiast. Elektriautosid on ka palju erinevaid mudeleid, millest täpsema ülevaate saab edaspidi toodud tabelist. Laadimisjaamad ja akude vahetamiskohad on kõige olulisemad eeltingimused jätkusuutliku elektriautode infrastruktuuri arendamisel. Laadimisel tuleb arvestada ka piiranguid
· hea s¨ailivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja t¨uhjendamist v~oimaldava gal- vaanielemendiga), siis on olulised veel: · maksimaalne laadimis- ja t¨uhjendamiskordade arv · v¨aike iset¨uhjenemine YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 16 Keemilised vooluallikad Pikka aega j¨aid akude erimahtuvused u¨hekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused u¨ha kasvanud ja sageli u¨letavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste "patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad
1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks. Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese võimsusega toiteallikatena akusid, galvaanielemente, fotoelemente ning päikesepatareisid. Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.2 Ettevõtte toitmine energiasüsteemist Tänu kõrgele tehnilisele tasemele, suurtele võimsustele ja reservtoite võimalusele on kaasaegsed
V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Teised akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2
V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Muud akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju – 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2
elektroodist (vask, süsi või metallioksiid), mis on sukeldatud pastataolisesse või vedelasse (mitte kuivelementidel) massi. Galvaanielemendis tekkib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Li-ioon akud Liitiumakud leiutati teadlase Bell Labs poolt, kes avastas et grafiitne süsinik omab pöörduvat liitiumi mahtuvust, samal aastal sai idee ka patendi vääriliseks(1981. aasta) Järgnevad fundamentaaluuringud teadlaste grupi poolt eesotsas John Goodenough' ga päädisid esimese töötava liitiumioon aku tootmisega Sony poolt aastal 1991. Li-ioon akud erinevad teistest akutüüpidest seetõttu, et nendes kasutatav elektrolüüt koosneb veevabast
saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemilised vooluallikad _ Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: - maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V).
2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1
2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1
2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1
a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes:
2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1
Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa- ni asukoht tasakaaluasendi suhtes, temperatuur mingis ruumipunktis, värvus fotoaparaadi sensori mingis punktis ja nii edasi. Tänapäeval kantakse suur osa signaale edasi elektri- ja elektromagnetlainetena, vastavalt siis elektrijuhtmes või eetri kaudu.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
kondensaator laaduma läbi takistuse R, kuna on tegemist on järjestik ahelaga, siis kehtib selle protsessi opvõimendist. käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator laadub, laadimise käigus formeeritakse väljundis positiivne terava tipuline impulss. Ajahetkel T2 hakkab kondensaator tühjenema läbi takistuse R ja signaali allika sisetakistuse. Vool läbi takistuse on nüüd vastupidise suunaga ja tulemusena formeeritakse impulsi lõppemise järel väljundis negatiivne terava tipuli impulss. Väikese ajakonstandiga ajamit kasutatakse terava tipuliste impulside formeerimiseks ristküllik impulssidest
elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv tuumas määrab tuumalaengu ja ka elemendi. Neutronite arv antud elemendi tuumas võib varieeruda, põhjustades isotoopide olemasolu. Isotoopide keemilised omadused on väga sarnased. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2
Teiselt poolt sõltub aga võimendi alumine sagedus piir sidestuskondensaatorite valikus. Lubades teatud määral sagedusmoonutusi mis on tingitud pingelangust sidestuskondensaatoril mõjutab sagedus piiri ka astme sisend takistus ehk teisiti öeldes kui sagedus piir on ette antud siis peab olema takist R ja sidestus kondensaatori mahtuvuse suhe kindle. See tähendab kui astme sisend takistus on väike tuleb kasutada suurema mahtuvusega sidestukondensaatorit mille mahtuvus takistus on väiksem. Reaalselt helisagedusvõimendites võimendus astme sisend takistus 1-5koomi. Ja sobivaks sidestuskondensaatori mahtuvuseks 10-100uF. Kui aga kasutada väljatransistore kus astme sisend taksistus on ühe megaoomi ringis see on tuhat korda suurem siis võib sidestuskondensaator olla tuhat korda väiksem 0,001uF-1uF. 2.4. Otseses sidestuses võimendi Joonis 2.4.1 Otseses sidestusesvõimendis on esimese astme väljund ühendatud järgmise
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
