Claudiusele tasuda. Ausa ning sõnapidaja mehena ei saanud Hamlet ometigi antud lubadust murda. Samuti austas ja armastas prints oma isa väga ning tegi kindlasti kõik, et tema viimast soovi täita. Õnnetul kombel Hamlet hukkus ning selles võib süüdistada põhiliselt Claudiust, kes kasutas ära Laertest ja tema viha Hamleti vastu. Täpsemalt pakkus Claudius välja plaani korraldada kahevõitlus ning lasta Laertesel pettusega Hamletit võita. Samuti võib Hamleti hukkumises süüdistada näiteks Laertest, kes otseselt printsi tappis, või hoopis Hamletit ennast, kes ei osanud kahevõitluse taga pettust näha, kuigi ta teadis, et varem toimunud maalt väljasaatmise eesmärgiks oli olnud samuti tema hukkamine. Hamleti võitluse ja surmaga võib kindlasti seostada ka teisi tegelaskujusid ning sündmuseid, sest iga inimene tõlgendab printsi mõtteid ja tegusid erinevalt. Minu arvates
rääkinud vaim miskit. Hamletil oli ükskõik oma elust ja ta ei kartnud vaimu ega oodanud, et viimane oleks talle halba teha soovinud. Lk 25. 6. Mida kirjutas prints Hamlet oma märkmikku pärast vaimu kadumist maa alla? ,,.. et naeratada võib, võib naeratada ning olla ise lurjus; vähemalt ma tean, et nii võib olla Taanimaal... " Lk 29. 7. Miks ei tapnud Hamlet Claudiust, kui tal pärast näitlejate antud etendust avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis
Hamletil oli ükskõik oma elust ja ta ei kartnud vaimu ega oodanud, et viimane oleks talle halba teha soovinud. Lk 25. 6. Mida kirjutas prints Hamlet oma märkmikku pärast vaimu kadumist maa alla? „.. et naeratada võib, võib naeratada ning olla ise lurjus; vähemalt ma tean, et nii võib olla Taanimaal... “ Lk 29. 7. Miks ei tapnud Hamlet Claudiust, kui tal pärast näitlejate antud etendust avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi
Kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile. · Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest. · Kolmandaks motiiviks on iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. 5. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas ning kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 6. Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta ning ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. 8. Hamlet võrdleb Rozencrantzi käsnaga sellepärast, et ta on käsn keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb ja pärast lihtsalt jätab kõrvale. 9
Vaen võib maha jahtuda, kuid olukord võib ka hullemaks minna näiteks selle pärast, et vastane teeb järelduse, et on võimsaim inimene maailmas ning suudab teist maha suruda või siis vastupidi esialgu sõdimisest loobunu mõtleb ümber, sest ei taha näiteks nõrgana paista. See lõpeb kas vaherahuga või nii-öelda kättemaksu sõjaga. "Hamletis" oli pigem see teine variant. See, et Taanimaa prints tahtis enda onule küüned kõrri virutada ning viimane aitas Laertesel peategelasele mürki sisse torkida. Vahel teeb samaga tasumine enesetunde ka lihtsalt paremaks, ükskõik, mis kiiksu tõttu. Ka need inimhinged, kes ei ole kättemaksuhimulised, võivad varem või hiljem vastu hakata. Nagu ütles Hamlet, et kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord see juhtub ometi. Kuid kui mõelda ja juurelda selle üle, siis Abraham Lincoln ütles ühe suurepärase lause, mille peaksid kõik elusolendid endale
kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks, et Inglismaal hukataks hoopis tema koolivennad ja tuleb ise lossi tagasi. Ophelia upub jõkke. Laertes vannub oma isa ja õe surma eest kätte maksta. Tema kättemaksuiha õhutab takka Claudius, kes iga hinna eest soovib Hamleti surma. Claudius räägib Laertesele plaanist, kuidas igal juhul peaks Hamlet surma saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks. Viies vaatus algab Ophelia matustega ja Hamleti koju saabumisega. Ta võtab Laertese kihlveo vastu, kuid aimab, et tegu on pettusega. Võistluse ajal võtab ta Laerteselt mõõga ja torkab
See muudab Laertese Hamleti vastu veel raevukamaks. Nüüd oli Hamlet Laertese arust süüdlane nii isa kui õe surmas. Claudiusele see isegi meeldis, sest nüüd oli Laertes tema liitlane. Viies vaatus algab Ophelia matustega. Seal on ka Hamlet. Peale matuseid kutsus Laertes Hamleti kahevõitlusele ning Hamlet nõustub. Kuningas tahtis kasutada halbasid võtteid. Nimelt oli Laertese mõõga ots mürgiga koos. See oli selleks, et Laertesel oleks suuremad võidu võimalused. Samuti oli Hamleti jooginõusse pandud mürki. Võitluse käigus Hamlet saabki pihta ning tema keha saab mürgitatud. Samas on tal veel palju jõudu ja ta saab Laertesest jagu. Laertes sureb. Siis otsustab Hamlet ka isa eest kätte maksta. Ta ründab Claudiust ning tabab teda. Samuti käsib ta Claudiusel mürgitatud jooki juua. Kahjuks suri ka Hamleti ema Gertrud. Ema suri sellesse, et ta jõi ka seda jooki
tappis. Kolmas tegelane oli Claudius, kes ihkas kättemaksu Hamletile. Ta tahtis selle eest kätte maksta, et Hamlet oli teadlik tema isa mõrvarist Claudiusest. Hamlet lasi etendada näitlejate poolt stseeni, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt Hamleti isale. See ajas Claudisuse marru ja ta tahtis Hamleti Inglismaale saata, kus ta tapetakse. See plaan ebaõnnestus, sest tänu piraatidele naaseb ta Taani. Lõpuks laseb ta võidelda Laertesel mürgise mõõgaga Hamletiga ja valab ka peekrisse mürki, mida Hamletile pakkuda. Peekrist joob hoopis kuninganna, kes sureb, kuid Laertes tabab Hamletit mürgise mõõgaga, mis Hamleti siiski tapab. 15 Arutle, kas kättemaks on ainus tee õiglus jalule seada. Millised võimalusi pakub elu peale kättemaksu? (50 sõna) Kättemaks ei ole ainus tee õiglus jalule seada. Peale kättemaksu on olemas ka andestus.
LK 98 Laertes:.. Kuid ma tasun kätte LK 99 jätkub: Laertes ütleb: Mind juhtige, mu kuningas; veel parem- seadke nii, et ise tööriist olen. Ophelia matused (Lk 104-110) Hamleti ja Laertese võitlus ( Lk 121- 124) Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet võitlusesse Laertesega. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. LK 123- 124 Laertes tunnistab kõik üles ja lõpus enne surma leppisid nad ära. Laertes: Mind tappis õiglaselt mu reetlikkus. __________________________ Laertes läheb ära lk 22 Tuleb tagasi lk 93
temaga abielusuhet luua . Teiseks olid Hamleti elus rasked ajad , tema isa suri ning isa mõrvar astus troonile . Kui poleks kõiki neid olukordi kokku langenud oleks ehk Hamlet ja Ophelia saanud õnnelikult koos olla . Samuti uskus kuninganna Gertrud , et Opheliast oleks saanud hea naine Hamletile. Näidend lõppes väga kurvalt, nagu selle lavastuse zanr 'tragöödia' ka jutustab. Kui Ophelia matustel kutsub viimase vend Laertes Hamletit võitlema , oli Laertesel juba kuningaga plaan olemas kuidas kindlalt võita Hamlet. Laertes oli määrinud mürki oma mõõgale mille aisa kriimustusega oleks juba surmav hoop . Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma
Claudius oli ilmselt kade oma venna võimu üle ja mürgitas tolle. Samuti armastas ta Gertrudi väga ja tahtis toda omale. Ta ei sallinud Hamletit, oma venna poega silmaotsaski ja üritas teha kõike, et Hamletist lahti saada. Esmalt üritas ta kõiki veenda, et Hamlet pole täie mõistuse juures, seejärel saatis ta riigist välja Inglismaale, mis paraku ei õnnestunud täielikult kuna Hamlet langes piraatide kätte ja need toimetasid ta tagasi Taani. Ja kõigelõpuks tahtis ta Laertesel lasta Hamlet mürgitatud rapiiriga tappa. 11. Iseloomusta Gertrudi. Arutle, kes ta oli kas truudusetu või lihtsameelne naine (nii Hamleti kui ka teiste tegelaste silmis)? Gertrud oli nii lihtsameelne kui ka truudusetu naine. Ta teadis, et Claudius tappis ta mehe ja ta oli peaaegu koheselt peale oma mehe surma nõus Claudiusele naiseks minema. Gertrud armastas oma poega Hamletit samuti, kuid talle tegi haiget, et tema poeg on mõistuse kaotand. Gertrud oli kergesti mõjutatav kõigi poolt
joomiseks. Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus
Samas vaatuses tulid meremehed Horatiole Hamleti kirju tooma. Hamlet jutustab enda kirjas, kuidas neid juba teisel päeval jällitasid mereröövlid ning sellest, kuidas ta langes paltvangiks, Kirjas palub Hamlet, et tema ülejäänud kirjad jõuaksid edukalt Claudiuseni. Kuningas saab Hamleti kirjad kätte. Kirjas palub Hamlet luba kuningriiki tagasi tulemiseks. Kuningas Claudius peab nõu Laertesega ja koos otsustataksegi, et Hamlet võib lossi tagasi naasta. Kahjuks on Claudiusel ja Laertesel plaanis Hamlet tappa. Nad arvavad, et mõõgavõitlus oleks selle probleemi kõige parem lahendus. Claudiuse ja Laertese arutelu käigus tormab tuppa kuninganna, kes teatab, et Ophelia on uppunud. Viiendas vaatuses : Kaks hauakaevajat kaevavad kalmistul hauda, omavahel arutades Ophelia ja tema surma üle. Peagi tulevad kalmistule Hamlet ja Horatio. Alguses nad jälgivad hauakaevaja tööd kaugemalt, kuid natukese aja möödudes lähevad sõbrad hauakaevajalt uurima, et kelle hauda too kaevab
Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too
Hamleti vastu talle joomiseks. Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab
arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja. Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega
Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja. Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega
Poloniuse salamisi matnud ja seetõttu on tekkinud kuukujutud, kus neid endidki süüdlaseks arvatakse. Ka Poloniuse poeg Laertes on Prantsusmaalt tagasi. Tuuakse teade, et Laertes on toetava rahvahulga eesotsas lossi tungimas ja rahvas nõuab Laertest kuningaks. Laertes nõuab kuningalt tõde isa surma kohta. Kuningas vannub, et temal pole Poloniuse surmas süüd. Ilmub taas Ophelia. Laertes tõdeb, et õde on oma mõistuse surnud isale kaasa andnud. Kuningas palub Laertesel isa surma asjaolusid uurida ja siis otsustada,kes on süüdi. Laertes ei mõista, miks isa salaja ja ilma mingite kohaste auavaldusteta maeti. VI stseen: Meremehest käskjalg toob Horatiole kirja Hamletilt. Hamlet teatab, et nende Inglismaale teel olnud laeva ründas mereröövlite laev ja et tema üksi sattus röövlite kätte vangi. Teda on hästi koheldud ja ta soovib tänu üles näidata. Hamlet palub Horatiot käskjalale järgneda ja tema juurde tulla. VII stseen:
arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja. Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks
arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja. Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega
HAMLET: Laertes, kolmas tuur. Sa teed ju nalja, ma palun, tule peale tõsiselt, või muidu näib, et ainult lollitad. Vehklevad kolmandat korda. Katkestavad. NARR: Kuis on, mu prints? Kuis on, Laertes? HAMLET: See tuur jäi viiki. LAERTES (järsku): Säh sulle siis! Lööb HAMLETILE ootamatu torkega kerge haava. HAMLET vihastub, lööb LAERTESEL mõõga käest, näeb, et see on nürimata ja surub LAERTESELE pihku oma mõõga. HAMLET torkab LAERTESELE sügava haava. KUNINGANNA variseb kokku. HORATIO: Prints, vaadake, mis kuningannal on! HAMLET: Mis kuningannal on? KUNINGAS: Ta minestas verd nähes. KUNINGANNA: Ei, ei, see jook, see jook - oo, kallis Hamlet! - see jook, see jook!..Ma olen mürgitatud! Sureb. Sisse tormab MARCELLUS.
annaabi.ee 
