laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1. Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks) 2. Tasulisus (väljendub intressides) 3. Tagatus : a) maksevõime kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta b) tagatis kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud
Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............
◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid:
Kliendi risk on seotud nii tema tahtega. Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik. Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt. Laenudele määratud intressid sõltuvad: 1) Pangafondide kulust ehk ressursist. 2) Laenuvõtjaga kaasnevast riskid. 3) Panga marginaalist 4) Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest. Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi: 1) Tähtajalisus ja tagastatavus 2) Tasulisus, väljendub intressides 3) Tagatus, koosneb 2st osapoolest- maksevõime ja tagatis. 4) Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu. 5) Piiratus- piirangud laenu andmisel- 1) tulenevad seadusest. 2) tulenevad pangalaenu poliitikast Laenu taotlemine 1) Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest. 2) Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid.
äriregistri koodi, tegevuskohta ja registreerimise kuupäeva. Kuna sellega info ka piirdub, pole kahjuks võimalik üksnes registri baasil eristada eraisikutele tarbimiskrediidi (sh kiirlaenud) pakkujaid muud tüüpi finantseerimisasutusena tegutsevatest ettevõtetest. Seega ei paku register tema tänasel kujul võimalust teha väljavõtet ärimudeli alusel, et saada ammendav loend eraisikutele kiirlaene pakkuvatest ettevõtetest. Ammugi ei edasta ettevõtjad registrile andmeid oma laenutegevuse sisuliste näitajate (laenumaht, klientide arv jne) kohta. ____ 1.mail 2009 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseaduse muudatused, mille tulemusena kaotati ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi direktiivi sätete rakendamisel (varasemalt ei kohaldunud need sätted laenudele, mis olid väiksemad kui 200 eurot või mille tagasimaksmine toimus vähem kui kolme kuu jooksul),
M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud)
mail 1927 vastu välislaenu seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga uue põhikirja, mis jõustusid 1. jaanuaril 1928. Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörsidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses. Rahasüsteem rajati kuldvaluutastandardile ja rahaühikuks määrati kroon. Eesti Pank korraldati ümber; tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. aasta 1. jaanuaril. Rahareformi tulemused 1920. aastate teisel poolel viidi 1924. aastal määratletud majanduspoliitiline suund ellu. 1928. aastal kehtima hakanud põhikirja kohaselt sai Eesti Pangast tolleaja mõistes moodne emissiooni-aktsiapank, mille ülesanded muutusid sarnasemaks kaasaegsete keskpankade omadega, st ka keskpanga laenutegevust piirati tunduvalt ja kauplemine keelati. Majanduse
Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 eurot. Laenusumma kasvab 2952 euroni. Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja ei võeta, siis on pangad loonud uut raha 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 eurot. Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Nõudlus DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem
Eesti Pank müüb pankadele konverteeritava välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat. Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures fikseeritud. Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Ülesanne: Kommertspankadele kehtestatud reservinõue 15% tähendab: Hoiustatud summadest saavad pangad välja laenata 100-15%= 85% Pankade laenutegevuse tulemusena võib raha pakkumine majanduses suureneda kuni 1/15%-ga Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis panga reserv vastab keskpanga poolt kehtestatud nõuetele? Selgitage vastust. 150 000 peaks olema, vastab nõuetele, sest suurem võib alati olla. 15% tuleb võtta deposiitide hulgast!! Panga probleem on, et 50 000 ei teeni kasumit. Panga varad Panga kohustused Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000
Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörssidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses. Rahasüsteem rajati kuldvaluutastandardile ja rahaühikuks määrati kroon, mis oli võrdne saja senise margaga. Eesti krooni ,,hinnaks" määrati 0,4032 grammi puhast kulda. Eesti Pank korraldati ümber: tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja 8 laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. Aasta 1. jaanuaril. (Eesti Panga muuseum, 2008, lk 16-20) Ka nüüd kerkisid esile mõningad probleemid. Ehhki uute pangatähtede kavandite konkurss oli toimunud juba 1926. aastal, ei saanud Günther Reindorffi kujundatud kroonid õigeks ajaks valmis- liiga palju kulus aega rahatähte kaunistava terasgravüüri lõikamiseks. Sestap võeti hoidlast 100-margased riigikassatähed ja trükiti neile peale kirsipunane tekst ÜKS KROON
1985 aastal algasid NLiidus uuendused majanduses. Imeprogrammi panid kokku Siim Kallas, E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27.märts 1991 moodustati rahareformikomitee. 17.juuni 1992 otsustati alustada rahareformi. Rahareform algas 20.juuni 1992 kell 04.00. Novembris kuulutatakse 11-kümne panga pankrott. 1992. aasta kriis Põhjused 1. Puudus panganduskogemus 2. Puudus piisav kontroll 3. Liigne laenutegevuse aktiivsus 4.Vale korrespondetntpankade valik 18.nov 1992 blokeeriti kõikide 11 pankrotti läinud pankade kontod väljamakseteks. Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia
annaabi.ee 
