1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo * 0 * 0 * 0 * 0 Varud Pikaaj.fin.inv
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss
vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen · lühiajalised investeeringud * saadud ettemaks · kaup Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital
sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e. E töötasu, toetus, K e kingitused, laenud ö MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u Mõisted finantsteenused · Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks
Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv U U T U P Kuidas jaguneb raha kodus? V Ü S K S U I S L K S U U PÜSIKULUD, E D L KODUKULUD e. üür, küte, T U elekter, vesi, laenukohustus U D L SISSETULEK e. , E töötasu, K toetus, e kingitused, laenud MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, ö transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u
kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. Segamajandus - majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse tulemusena kujunenud majanduslikku seisukorda 19. Mida tähendab jõukus? jõukus=varad-laenukohustus 20. Millised on leibkonna kulud? Millised on tulud? Tulud (sissetulekud): Töötasu, lisatasud, preemiad; Riiklikud ja kohaliud toetused ja abirahad; Tulu ettevõtlusest; Tulu rendist; Tulu intressidest; Rahalised kingitused. Kulud (väljaminekud): Eluase; Toit; Transport; Sideteenused; Lastega seotud kulud; Ravimid; Isiklikud kulud; Tervishoid; Vaba aeg; Muud kulud. 21. Mis on muutuvad kulud?
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto
c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5.kuupäeval tasub ettevõte laenu põhiosa ja intressi annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a
Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised) Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud
kaubakoodid Current ratio jooksev koefitsient Expense kulu, väljaminek Cutoff kärpima Exposure draft ekspositsiooni visand Extraordinary items erakorralised D kaubakoodid Debenture laenukohustus Factoring faktooring (kaubaarvete ost) Debt võlg FIFO : first in first out järjestusviis, mis viimati tuli sellest peab esimesena lahti Debtors võlgnikud saama
1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5. Arvelduskontolt AP vähenemine Vähendab kasumit D: instressikulud võetakse maha K: Arvelduskonto pangalaenu intress Passiva suurenemine kredit, vähenemine debit Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 9
kuid ei teadnud Afiliuse olemasolust. Inst. 3.14 QUIBUS MODIS RE CONTRAHITUR OBLIGATIO . Re contrahitur obligatio veluti mutui datione. mutui autem obligatio in his rebus consistit quae pondere, numero mensurave constant, veluti vino, oleo, frumento, pecunia numerata, aere, argento, auro, quas res aut numerando aut metiendo aut adpendendo in hoc damus ut accipientium fiant, et quandoque nobis non eaedem res /.../ Reaalne kohustus tekib laenamise tagajärjel. Laenukohustus tekib nendel juthudel, mis määratakse kaalu, arvelduse ja mõõtmisega. Siia alla käivad näiteks vein, või, leivaviil, raha, vask, hõbe, kuld. Nende esemetega me arveldame, mõõdame ja kaalume eesmärgiga, et nad oleksid vastuvõteavad neile, kes teatud aja möödudes tagastaksid meile samad asjad. Kaasusest tulenevalt on tekkinud reaalne kohustus laenamise tagajärjel. Kui reaalne kohustus on võetud, tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta. Inst. 3.14
kartust, et põhivara kanditakse ettevõttest välja. Materiaalse põhivara kasv 2015 aastal oli 3,33% Omakapitali on vaadeldaval perioodil küll kasvanud, kuid osatätsus bilansis protsendipunkti võrra kahanenud. See võib olla põhjustatud ka välja makstavate dividendidest. Ettevõte ei ole pankrotiohus. Samuti on omakapitali ja intressi kandvate laenukohustuste osatähtsus bilansis peaaegu samas suurusjärgus. Omakapital ca 43% ja laenukohustus ca 46%, mis näitab, et laenukohustused ettevõtte jätkusuutlikkust ei ohusta. Ettevõtte aktsiakapitali, aazio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus bilansis on üle 10% (kokku 18,18%), mis tähendab, et ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele pole. Omakapitali osatähtsus on vaadeldaval perioodil langenud 42%-ni ehk ca 0,5% kolme aasta jooksul, mis tähendab, et jätkusuutlikkusega on kõik korras. Vertikaalanalüüsi algandmed on leitavad Lisa 7 kuni Lisa 9. 2.2
kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c. üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega 15. Käibevaradeks loetakse a. Masinad ja seadmed b. Ehitised c. Materiaalsed varud d. Pikaajaline laenukohustus 16. Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja... a. masinaid 22 b. ehitisi c. materiaalseid varusid 17. Faktooringu avansimäär võib olla: a. 60-90% faktoorile esitatud arvest b. 60-90% faktooringu kuludest c. 60-90% lepingutasu suurusest 18. Lühiajalisteks loetakse ettevõtte kohustusi, mille tasumistähtaeg bilansipäevast arvates on üldreeglina a
«Kui pere sissetulek teatud osas säilib, pakume esimese eelistusena põhiosa maksepuhkust. Kui sissetulek puudub täielikult ning maksepuhkus pakub klientidele lahendust, võimaldame ka täismaksepuhkust,» selgitas Altroff panga poliitikat. Pankade sõnul soovitatakse inimestel muuta ka tarbimisharjumusi tuleks vähendada autode arvu peres, kasutada ühistransporti, nõustuda tegema väiksema palgaga tööd või otsida lisatööd. «Kui selgub, et laenukohustus ei ole ka edaspidi kliendile jõukohane, võib õige lahendus olla eluaseme väljavahetamine väiksema või odavama vastu,» märkis Altroff. Nordea panga krediidikontroller Tiina Kukk märkis, et kui probleem on ajutine, pakuvad nemad üldjuhul põhiosa maksepuhkust. «Samuti vaatame üle maksegraafiku ning kui laenusaaja vanus võimaldab, on üks lahendus pikendada laenu lõpptähtaega,» ütles Kukk. Sajad puhkusetaotlejad
rida 20. Võetud laenud liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks laenudeks nende tähtaja järgi. Kuni üheaastased laenud on lühiajalised, sellest pikema tähtajaga on pikaajalised laenud. Laenutingimustega saab end kurssi viia pankade kodulehekülgedel toodud infot uurides. Lühiajaliste laenude alla liigitatakse liidetakse lisaks lühiajalistele laenudele veel ka pikaajalise laenu jooksva (esimese aasta) laenukohustus. Summa märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 22. 35 Pikaajalised laenukohustused (välja arvatud nende lühiajaline osa) märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 21. Toetusi on erinevaid ja nende tingimustega tuleb end kurssi viiva. Info EAS-i starditoetuste kohta on saadaval: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/eas-i-lahendused-ja-
4 Korrektne rääkida pankrotist ainult siis, kui pankrot on kohtuotsusega välja kuulutatud. Maksejõetuse juures tuleb teha vahet, kas on tegemist füüsiliste isikutega või mitte. 1. Füüsiline isik Füüsilise isiku maksejõuetus esineb juhul, kui isik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud nõuet ( 1 lg 2). Kui suur laenukohustus on ajatatud väga pika aja peale ja isik on võimeline tasuma osamakseid, on kõik korras (maksejõuetust ei esine). Kui aga isik sissenõutavateks muutunud nõudeid täita ei suuda, siis on juba tegemist maksejõuetuse olukorraga. 2. Juriidiline isik Juriidilise isiku puhul on võimalik ka pankroti välja kuulutamine olukorras, kus sissenõutavaks muu-
. 57 1 1. LAENUPAKKUMINE 1.1. Analüüsi objekt „Kiirlaenuturg“ on käibeväljend, mida võib mõista väga mitmeti. Käesolevas analüüsis mõistetakse selle all lühiajalist (keskmiselt 3 kuud) tarbijakrediiti kas tarbimislaenu või järelmaksu vormis. Reeglina arvatakse, et kiirlaen on ilma tagatiseta laenukohustus, kuid tegelikkuses eksisteerib ka väikesesummalisi (alla 1000 EUR) ja lühiajalisi (kuni 1 a) laene, mida tagatakse eraisiku käenduste või hüpoteekidega ning mille väljastamine jääb sageli samuti 24h piiresse laenutaotluse esitamisest arvates. Seega võib ka teatud osa finantsjärelevalvele alluvate krediidiasutuste poolt väljastatavatest tarbimislaenudest lugeda kiirlaenudeks ning kommertspankadest on iseäranis BigBank tuntud selles segmendis tegutsejana1
annaabi.ee 
