Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laengute" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Ekg

2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset poolust. 3) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroKardioGrammi? - Elektrokardiogrammi puhul mõõdetakse inimese kehal rindkere juures asetseva kahe elektroodi vahel tekkivat pinget ning pannakse see ajalisse sõltuvusse graafikul....

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika küsimuste vastused

5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. 7. Selgita laengute jäävuse seadust. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Kehade laengute summa jääb muutumatuks. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? Punktlaenguks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. 9. Sõnasta Coulumbi seadus. (valem) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 10. Mida näitab konstant k?...

Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika: Elekter ja elektriväli

klassile Elekter ja elektriväli Staatiline elekter Staatiline elekter tekib, kui kahte keha omavahel hõõruda. Hõõrumise tagajärjel saavad kehad laengu. Laengud Samaliigilised laengud tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad: + ja + tõukuvad (pluss ja pluss) -Ja ­ tõukuvad (miinus ja miinus) + ja - tõmbuvad (pluss ja miinus) Elektrijõud sõltub: · Laengu suurustest · Kehade kaugusest · Keha massist Elektroskoop ­ seade, millega laengu olemasolu kindlaks teha. Millised ained ja kehad on head elektrijuhid, millised mitte? Juhid Mittejuhid Metall Klaas Vesi Plastik Inimkeha Puit (kuiv) Kumm Paber Destilleeritu...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused.

Mida nimetatakse voolutugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 14. Mida näitab mõõtühik üks amper? 15.Mida nimetatakse vooluallika mahutavuseks? Kirjuta selle mõõtühik. 16.Ülesanded: voolutugevus, elektriväljatugevus, Coulomb´i seadus Vastused: 1.Elektrilaeng-keha omadus osaleda elektri ja magnetnähtustes.Tähis-q ja ühik 1C. 2.Elektroskoop-Mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. 3.Elementaarlaeng-vähim looduses esinev laeng. Tähis-e,Prootonil +e ja elektronil -e.'' 4.Laengu jäävuse seadus-Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.5.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kordamisküsimused füüsikas

Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone. b) Positiivne ioon tekib siis kui aatom loovutab elektrone. 7. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?...

Füüsika ja elektrotehnika
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Füüsika teise suulise arvestuse teooriapiletid

*Efektiivne voolutugevus- Vahelduvvoolu efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. I=Im/ruutjuur2 *Efektiivne võimsus- muutuv elektrivool PILET2 1.Kuidas jaotatakse materjalid elektrijuhtivuse järgi? Kolmeks: Pooljuhid,mille elektrijuhtivus pole niivõrd hea(räni), dielektrikud, mille vabade laengute kandjate arv on väike e. Juhib halvasti(kumm,klaas), juhid, mis juhivad elektrit hästi,see sisaladab rohkelt vabalt liikuvaid lanenguga osakesi(vask) 2.Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamine. 2) Elektrivoolu töö avaldub A=UIt, kus U-pinge(V), I-voolutugevus (A), t-aeg(s). Elektrivoolu võimsus(vattides W) (N) avaldub N=UI, kus U-pinge, I-voolutugevus. PILET3 1.Mis on vahelduvvool? Elektrivool,mille suund ja tugevus perioodiliselt muutvad. Nim, ka siinusvooluks, sest graafik on nagu...

Elektriõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vee molekul

Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi.  Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel  Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid  Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu.  Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise....

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika eksam

Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Ei sõltu taustsüsteemist. Elektriväli ümbritseb elektrilaengut. Elektriväli on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust iseloomustab elektriväljas asuvale laengule mõjuv jõud Elektrivälja põhiomadus on mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga. 30. Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljaa tugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis 31. Vasak käsi.Kui magnetvälja jõujooned suunduvad peopesa sisse ja voolu suunas on 4 sõrme, siis pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Elektrimootori tööpõhimõte nt. 32. Lenzi reegel Indutseeritud voolu suund on selline, et voolu magnetväli takistab seda voolu indutseeriva magnetvälja muutumist. Parema käe reegel kasutatakse väljasuuna määramiseks...

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrostaatika

See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elekter

Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus ­ elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*1012 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SIs on 1C (kulon)...

Füüsika
141 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektrivälja ja aine vastastikmõju

Mis toimub selle tagajärjel? Juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja seega juhi eri osade laadumise. Laengud paiknevad ümber seni kuni väline elektriväli (E) on tasakaalustatud (jõu suunalt vastupidine) juhi siseelektrivälja poolt (Ej). - Ej = E Selle tagajärjel puudub juhis elektriväli (varjestamine). Moodustuvaid makroskoopilisi laenguid nimetatakse indutseeritud laenguteks . Indutseeritud laengute elektri väli tasakaalustab väljastpoolt mõjuva elektrivälja. E Ej E Ej + E = 0 Ej ­ elektriväli juhis E ­ väline elektriväli 4. Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli? Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli?...

Füüsika
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamisküsimused „Alalisvool”

Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Miks? I ­ voolutugevus, q q ­ juhuristlõiget läbiva laengu suurus I = t t ­ selleks kulunud aeg Voolutugevus on skalaarne suurus, sest selle määramiseks piisab ainult arvväärtusest, sest selle suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuunda. · Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Elektrivoolu, mille tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. · Millist suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks? Voolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuuna järgi. · Kuidas on määratletud voolutihedus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Miks on vaja seda suurust lisaks voolutugevusele?...

Füüsika
172 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng ­ laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2. Elektriliste suuruste ühikute süsteemid CGSE ­ absoluutne elektrostaatika mõõtühikute süsteem ­ selle süstemi aluseks on...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: r r 1 q r r r E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga r r (superpositsiooni printsiip): E = Ei . i Laengute pideva jaotuse korral kasutatakse laengutiheduse mõistet: ruumtihedus dq dq dq = , pindtihedus = , joontihedus = . Kui laeng on jaotunud ruumiosas V dV dS dl...

Füüsika ii
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elekteriga seonduvaid mõisteid

keskkonna dielektriline läbitavus näitab,mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus väiksem samade laengute poolt vaakumis tekitatud väljatugevusest. =o/ 2.Vabadeks laenguteks nim laenguid, mis saavad elektrivälja mõjul vabalt ümber paikneda. 3. elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nim sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 4. kahe punkti potentsiaalide vahe ehk laengute pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. 5. 1 volt on pinge, mille korral elektriväli teeb 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. 6. Ekerpotentsiaalpind on elektriväljas selline pind, milles kõikidel punktidel on ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega.E - elektrivälja tugevus (V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7...

Füüsika
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrilaenguga seonduvaid mõisteid

laeng v mitte: laetud kehi ümbritseb elektriväli. laetust määratakse teatud vastasjõu (pos/neg) laengute järgi. 2. prooton-pos, elektr-neg, neutr-neut. 3. element.laeng- väikseim laeng mida enam osadeks jagada ei saa (e=1,6*10-19) 4. laetud kehade vahel mõjuvad tõmbe/tõukejõud. 5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. 1 kulon on laeng mis läbib juhi ristlõiget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.välja om.-d: *material eksisteerib kahel kujul: aine ja väli *väli on energeetiliselt hõredam kui aine *elektriväli mõjub jõuga teistele laetud kehadele mis temasse on pandud...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrivooluga seonduvad mõised

1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontrolltöö - Arvo Mere

YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1...

Füüsika ii
814 allalaadimist
thumbnail
8
doc

alalisvoolukonspekt

ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S...

Füüsika
338 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

d F pindala, d kaugus plaatide vahel, plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 = 8,85 10-12 m elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus. Alalisvool Elektrivool on laengute suunatud liikumine, ka vastassuundades, nagu elektrolüüdis. Elektrostaatikas toimuv laengute hetkeline nihkumine (juht homogeenses elektriväljas) ei ole veel elektrivool. q Voolutugevus I väljendab ajaühikus juhi ristlõiget läbivat laenguhulka, st I = . t...

Füüsika
1329 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun