komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiul - Laosüsteem, mille puhul hoiustatakse kaubaaluseid kaubaga spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad liiguvad riiuli teise otsa gravitatsioonijõul 3,5-4% kallaku puhul või jäävad pidama ladustatud kaubaaluste taha. Rullikud on varustatud piduritega, mis takistavad kaldpinnal kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Tegu on ruumisäästliku lahendusega, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. http://wiki.eek.ee/index.php/L%C3%A4bivooluriiul 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote
........................................ 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Järeltarnete osakaal Järeltarnetega tarnitud tarneridade protsentuaalne osa mingi ajavahemiku jooksul tarnitud kõikidest tarneridadest. Järeltarnete osakaalu leidmiseks jagatakse järeltarnitud tooteridade arv kõigi mingi perioodi jooksul tarnitud tooteridade arvuga Jaotusladu Enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti
Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud. Logistiliste tegevuste ja toimingute teostamiseks kasutatakse ettevõtte ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.). Ressursside kasutamine toob endaga kaasa kulude tekkimise. Logistiliste kulude eraldamiseks muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal
tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid. Sarniir-hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
