TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune,
tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2
Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2. Millised hüdrosüsteemi põhierinevused pneumosüsteemiga? Suurem rõhk, ÕLI, Odavamad lisaseadmed. 3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad pumbad ning nende tootlikkuse muutmise võimalused. Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad ( Labapumbad (Efektiivne • Ühtlane vool • Suhteliselt odav • Tundlik saastele • Labade kiilumine) Kolbpumbad (Fikseeritud kaldenurgaga • Reguleeritava kaldenurgaga) 4. Vastuklapid – tüübid, omadused Jagunemine: • Tavalised vastuklapid(Möödavoolu klapp drosseldamisel • Voolusuuna sulgemine • Filtri möödavool • Rõhuklapp) • Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks •
põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil
Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad · · Pumpadele esitatavad nõuded> · Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid võib kokku võtta ühe lausega: · Hüdropump peab muutma mehaanilise energia (pöördemoment, pöörlemis-kiirus) hüdrauliliseks energiaks (vedeliku voolamine, rõhk). · Praktikas on aga pumpadele esitatavad nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: · · · kasutatav töövedelik
vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumbalt saadav tootlikkus on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste lekete tõttu survepoolelt tagasi madalrõhu poolele. Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Järelikult on mahulised kaod suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures
põhimõte: A- pumba imipool, B- pumba survepool, 1- imitoru, 2- pumba korpus, 3- imipoolelt avatud tiivik4-survetoru Spiraalkanalitega ketaspumba ehitus: 1- pingutusrõnga kinnitusklamber, 2- pingutusrõngas, 3- survekamber, 4- tööorganina kasutatav ketas, 5- imikamber, 6- pumba mootori võll, 7- kinnitusmutter, 8- pumba tagakaas, 9- pumba korpus10-tihend tagakaane ja korpuse vahel Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad, 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava. Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub
Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevadteineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Et vähendada veel omakorda väntvälli võnkeid siispannakse osade laevade teise otsa demfer. Mis on kinnitatud pressistuga väntvõlli otsa ja keerleb näietks mingi õli sees. 28.Pumpasid liigitatakse: a)Labapumbadeks -Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevadliikuma pöörlevad labad. Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse labapumpasid diiselmootorite jahutusvedeliku ringi ajamiseks. Nt Tsentrifugaalpump, b)Mahtpumbad -mehaaniline energia kandub vedelikule selle ümber paigutumisel pumba töökambri mahu muutumise tõttu; mahtpumpade ühiseks tunnuseks on asjaolu, et imetav ja surutav vedelik on teineteisest mingi pumba osaga (näiteks klappidega) lahutatud
survetoru on täielikult suletud. See on ka teiste pumpade olulisimaks näitajaks. 92. Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad, iseimevad tsentrifugaalpumbad ja vesirõngaspumbad. Labapumpades tekitatakse vedeliku pöördliikumine pöörlevale võllile kinnitatud radiaalsete labadega. Iseimevate tsentrifugaalpumpades on survetoruga
Paneb õli liikuma, annab õlile surve 6. Võimaldab rakendada kopale suuremat jõdu, täpsemat tööd ja hooldus on lihtsam. 7. hüdrosilinder või hüdromootor, millesse siseneb hüdrovedelik 8. vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks 9. Nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa ja pöördemehhanism. 10. Hüdrovõimendi on seade, mida kasutatakse hüdroajamites lähtejõu võimendamiseks. Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevad liikuma pöörlevad labad. Labapumbad on hammasrataspumpade kõrval teine levinum pumbatüüp. Pöördemehhanismid Kasutatakse täispöördelistel ekskavaatoritel, ülesanne pöördplatvormi pööramine. Väikese pöördemomendiga hüdromootor pluss reduktor ja teine on suure pöördemomendiga hüdromootor ilma reduktorita. Pöördemehhanism on varustatud normaalolekus pidurdatud pidurdussüsteemiga. Õli juhtimisel
mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad; - pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1
Traktori hüdrosüsteemi agregaadid Traktori hüdrosüsteem Koostis: - Paak - Pump - Jaotur - Hüdrosilinder - Hüdromootor - Torustik - Juhtimishoovastik Agregaadid: ripp- ja haakeagregaadid 92. Hüdropumpade tüübid ja liigid Hüdropumbad jagunevad: 1. Tüübi järgi: - Hammasrataspumbad - Labapumbad - Kolbpumbad - Rootorpumbad 2. Tootlikkuse järgi: - Muutumatu tootlikkusega - Muudetava tootlikkusega NB! Muudetava tootlikkusega pumbad on: radiaal-, aksiaal- ja Flügenzellen pumbad. Kasutatakse suletud hüdrosüsteemide korral 93. Aksiaalkolbpump ja selle detailid AKSIAALKOLBPUMPADE LIIGITUS: a) kaldplokiga ja mittereguleeritava tootlikkusega b) kaldplokiga ja reguleeritava
Hs = 1 m ja mille hüdrauliline ja mahuline kasutegur on võrdsed vaadeldava pumbaga. Tegemist on geomeetriliselt sarnaste pumpadega, millede vooluosa mõõtmed on saadud teise pumba vooluosa mõõtmete korrutamisel ühe ja sama arvuga. Vastavalt pumba tööratta geomeetriline kujule ja mõõtmetele muutuvad tööparameetrid sh. ka tema eripöörlemissagedus (joonis 6). Eripöörlemissageduse ja geomeetrilise kuju järgi jagatakse labapumbad aeglasekäigulisteks, normaalse käiguga ja kiirekäigulisteks tsentrifugaalpumpadeks (joon.6), diagonaalpumpadeks (joon. 7) ja propellerpumpadeks (joon. 7). Tsentrifugaalpumbad: Joonis 6 Aeglasekäigupumbad ns = 50 kuni 70 ; D2 /D1 = 3,0...2,5 Normaalse käiguga ns = 70 kuni 150; D2 /D1 = 2,5...1,8 Kiirekäigulised ns = 150 kuni 300; D2 /D1 = 1,8...1,2 Diagonaalpumbad Joonis 7
annaabi.ee 
