saksa keelt, mis on samuti positiivne. Kõige lemmikumaks jäid mul siiski ehted. Neid oli nii palju, erinevates suurustes, erinevates kujudes, erinevates värvides. Lausa silme eest läks kirjuks. Kuid kõige südamelähedasemaks osutusid siiski sellised tavalised paelaga kaelakeed, mille ripats oli selline ümmargune ja värvilisest klaasist . Neid ma ostsin lausa kolm tükki. Muidugi avaldasid veel muljet ka labakindad ja mütsikesed, mida ma tohutult armastan. Kokkuvõtteks võin öelda, et selliseid üritusi peaks rohkem olema ning loodan, et järgnevatel aastatel on osavõtt veelgi suurem. Samuti tahaksin öelda ainult kiidusõnu Kuressaare Ametikooli kohta, kes võttis üritusest julgelt osa. Loodetavasti avaneb selline võimalus järgmisel aastal uuesti. Super lihtsalt !
8. Milliste toodete valmistamisel kasutatakse tülli? Tülli kasuatatkse näiteks kardinate ja looride valmistamisel. 9. Mida tähendab gipüürpits? Gipüürpits on pidulik ja selgemustriline. Mustri üksikud osad on ühendatud hõreda võrguga. Saadakse õhukesel lõuendil, millele tehakse masinväljaõmblusja hiljem alus söövitatakse. 10. Nimeta tooteid, mille valmistamisel kasutatakse nahka. Vutlartooted, tualetitarbed (kotid, sõrm-,labakindad, vööd), reisitarbed (kohvrid, sakvuajaažid, kanderihmad, nessessäärid) 11. Nimeta rõivaste furnituurid. Nööbid, aasad, öösid, pandlad, haagid, tõmblukud, rõhknööbid, fiksaatorid. 12. Mis on peegli valmistamise lähtematerjalid? Lähtematerjaliks on klaas ja metall. 13. Nimeta suitsetamistarbed. Piibud, portsigarid, suitsupitsid, välgumihklid, tubakakotid, tuhatoosid, sigarilõikajad, piibupuhastajad, laekad, taskuvutlarid jne. 14
2. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 2.1 Milliseid vahendeid käsitletakse kui isikukaitsevahendeid töökeskkonnas? Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid
Käed, eriti õlapiirkonnad olid vaenlase peamiseks sihtmärgiks. Seega oli vaja kindlasti neid kohti kaitsta. Eks alguses ikka oli väiksem ala kätest kaitstud, kuid see arenes aegamööda jälle metallplaadikeste abil. Küünarnukikaitsest arenes välja nn tiib , mis aitas teravad relvaotsad küünarnukilt kõrvale juhtida. 3.4.Soomuskindad 12. sajandi lõpupaiku hakkasid rüütlid endi käsi kaitsma pikendades rüngassärgi varrukaid nii, et need moodustasid labakindad. Sealt edasi tulid jällegi metallplaadid, mis olid ka nagu labakindad. 6 3.5.Kiivrid See oli number 1 asi, mis pidi kindlalt alati olemas olema, see oli kõige tugevamini valmistatud kaitse rüütlitel. Pikka aega oli ta selline suur, raske, kui see peas oli , siis ei kuulnud midagi, kuna olid tal ainukesed pilud ju silmadel ning nina juures. 14. sajandil peeti
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7
Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast, 2 maitstakse õlut, pähkleid, soolaube. Sokuks ja sokukarjasteks ning jõulupoisteks käivad ainult meesterahvad. Kui midagi söödavat kaasa antakse, on selleks nn näärikakk (saiakakk) või vorstirõngas, tänapäeval präänikud ja piparkoogid. Tüdrukutepoolne kingitus on pähklid, omakootud labakindad või sokid, vöö, tubakakott. Praeguse kella, raadio ja TV ajastul on uue aasta algus minuti pealt teada. Meeleavaldus uue aasta vastuvõtmise puhul on näiteks ilutulestikud linnades. Komme koguneda väljakukuuskede juurde on aina populaarsemaks saanud nii linnades kui ka asulates. Paljude kodude traditsioone iseloomustab kogu pere koondumine raadio ja televiisori lähedale, ärkvelolek, vastastikku soovitakse head uut aastat
Käed, eriti õlapiirkonnad olid vaenlase peamiseks sihtmärgiks. Seega oli vaja kindlasti neid kohti kaitsta. Eks alguses ikka oli väiksem ala kätest kaitstud, kuid see arenes aegamööda jälle metallplaadikeste abil. Küünarnukikaitsest arenes välja nn tiib , mis aitas teravad relvaotsad küünarnukilt kõrvale juhtida. 5.4Soomuskindad 12. sajandi lõpupaiku hakkasid rüütlid endi käsi kaitsma pikendades rõngassärgi varrukaid nii, et need moodustasid labakindad. Sealt edasi tulid jällegi metallplaadid, mis olid ka nagu labakindad. 5.5Kiivrid See oli asi number 1, mis pidi kindlalt alati olemas olema, see oli kõige tugevamini valmistatud kaitse rüütlitel. Pikka aega oli ta selline suur, raske, kui see peas oli , siis ei kuulnud midagi, kuna olid tal ainukesed pilud ju silmadel ning nina juures. 14. sajandil peeti pottkiivrit liiga ebamugavaks ning see vahetati välja kergemate, visiiri ja rõngaskaelakaitsega basinettide vastu. 5.6Relvad
(metallist varvale mõõga käepideme ees). XIV sajandi algusepoole hakkasid osa rüütleid kasutama nahast kindaid. Nendest arenesid välja vaalaluust või metallist soomustega soomuskindad. Soomused olid kinnitatud kas riide peal või needitud kahe materjalikihi vahele. Hiljem kaeti kindad plaatidega.. Neil olid eraldi sõrmed, mis olid kaetud rea väikeste plaatidega. Tuhande neljasaja kolmekümnendaks aastaks kasutati käelaba turviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. XV sajandi lõpupoole võeti teatud piirkondades taas kasutusele eraldi sõrmedega soomuskindad. 6 Kiivrid olid esimesed osad, mis tehti täielikult raudplaatidest. Paljudes Euroopa osades oli esimeseks kiivritüübiks kooniline ehk normanni kiiver. Seda täiendati kaitseks mõõgahoopide eest nasaali ehk ninaturvisega. XII sajandi lõpuks oli oli paljudel kiivritel juba näoturvis
Paljud esemed traditsioonilistes rahvariietes on kootud: kaasaarvatud kindad, käpikud, jakid, mütsid, sokid ja sukad. Mõned vanimad Euroopa kootud tekstiilid on leitud Eestimaa pinnal. Nende seas palju esemeid, millest enamik on tegelikult nõela-silmusekujulised, näiteks kootud villased labkinda mansetid on leitud 1950 aastal naiste matmispaigas Jõugal Padajõel. Enne kudumise kasutuselevõttu olid käed ja jalad peidetud külma eest lappidesse, mis olid valmistatud linast. Nõelutud labakindad olid loodud spetsiaalse nõelaga. Juba pronksiajal Eesti rahva teadis kuidas neid valmistada, kuid nõelumis tehnika kadus. Üheks nõelumise tehnika kadumise põhjuseks oli kudumise populaarseks saamine, teiseks erinevuseks oli tekstiil ja kudumise lihtsus. Kudumine sai oluliseks osaks Eesti tekstiili käsitöös 18 sajandil. Kinnaste mustreid on edasi antud põlvest põlve. Paljud kindad kooti vanade mustrite järgi. Kooti ka spetsaalseid näidiseid
kaitsevahend Eemaldatava keevitusmaskiga respiraator Sukeldumisvarustus Sukeldumisülikond Käte ja käsivarte Kindad masinatest või seadmetest kaitsmine lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, vibratsioon jne) Kemikaali- või kuumakindlad kindad Elektrikukindad (isoleerkindad) Labakindad Sõrmekaitsed Spetsiaalkäised 14/18 Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel Sõrmeosata kindad Kaitsekindad (nt. kemikaalide käitlemisel) 15/18 Jalgade ja Madalad kingad, poolsaapad, jalalabade säärsaapad, kaitsesaapad kaitsmine Kiiresti jalast äravõetavad kingad
Paberist, papist ja õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus. Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas, karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija. Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980. aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne
Kantakse varakevadel või hilissügisel. välivormi müts; välivormi püksid; sooja aluspesu särk/sviiter talvise välivormi jope poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad Pilt 1.5 6 Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.5) Talvine välivormikomplekt saabastega. talvise välivormi müts välivormi püksid sooja aluspesu särk/sviiter talvise välivormi jope poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad/labakindad Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.5) talvise välivormi müts talvise välivormi jope ja püksid sooja aluspesu särk/sviiter poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad/labakindad 7 1.2 RELVASTUS Valik Eesti kaitseväes kasutusel olevast relvastusest. Andmed on võetud relvade õpikutest. PÜSTOL Püstol USP Pilt 1.6 Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul
4) kapsas, tomat, redis, porgand, kõrvits, punapeet, kaer 5)Juur porgand, hernes, nuikapsas. Vili uba, kurk, tomat, kõrvits. Vars till. Leht mustjuur, roosakapsas, peakapsas, seller, salat. Õis aedmaasikas, lillkapsas. 2) LOODUSÕPETUS Teema: ,,Inimene" 2 klass Eesmärk: Arendada tähelepanu. Sõnavara täiendamine. Vaastused: 1) nina, selg, kõht, käsi, jalg, õlg, pea 2) Jalg papud, kindad, püksid, saapad, aluspüksid; kätte kingad, sõrmused, sõrmikud, labakindad; pea müts, kübar, kabu, pilotka, rättik, barett; kael - selg, ristid, rättik. 3) LOODUSÕPETUS Teema: ,,Loomad" 2 klass Eesmärk: Arendada oskusi jagada sõnad ja koostada mõistekaardi. Arendada õpilasi keeleteadmisi loomade riigis. Vastused: 1. Loomad linnud rändlinnud- lõoke /paigalinnud-vares/veelinnud-part; putukad sipelgas, mesilane; imetajad orav, janes; roomajad nastik, rästik; kahepaiksed rohukonn, kärnkonn. 2.
Nüüd lisatakse sinise ruudu kõrvale veel üks sinine ruut. 3 4 Laotakse veel hulki, milles on 4 elementi. Leitakse vastava elemen- tide arvuga hulki ümbruskonnast. 25 Meisterdatakse kirjaklambritest kett. Harjutatakse õpitava numbri kirjutamist. Mõistatusi Neli venda elavad ühe katuse all? (Lauajalad) Neli tuba, kümme meest? (Labakindad ja kümme sõrme) Tööraamatu ülesanne 6 on orienteerumisülesanne. Enne selle üles- ande lahendamist teeb õpetaja ruudulisele tahvlile joonise ja kirjel- dab oma tegevust. Näiteks: „Ma liigun ruudustikul 4 sammu üles, 3 sammu paremale, 4 sammu alla ja 2 sammu paremale.” Õpetaja laseb ka õpilastel kirjeldada, kuidas saadud joonis tekkis. Taolisi orienteerumisülesandeid võib õpetaja ütlemise järgi teha ka ruudulisse vihikusse. Mõned näited. 26 Võrdus
annaabi.ee 
