algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925). Avaldanud luuletuskogud "Lambi valgel" (1914), "Vaikus" (1918), "Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh
11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke:
treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel. Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipindkontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna
6. Lahenduse uudsus Lahenduse uudsus: 2 palli ehk tegu on vana lahenduse täiustamisega. Traditsioonilised soojustusmaterjalid on kombineeritud saematerjali jääkidega. Teine lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb põhu pakkidest soojustus- kihist, niiskukindlast ja viimistletud OSB välisvoodrikihist. Soojustuskihi moodustab 250mm paksused põhu pakid (λ=0,045 W/(mK)). Tuuletõkkeks ja välisviimistluseks kasutatakse 20mm paksust orienteeritud laastuga puitlaastplaati OSB (λ=0,13 W/(mK)). Viimistluskiht töödelakse immutusvahendi ja värviga. 7. Lahenduse soojapidavus Rsoojustuspaneel = Rvälispind + ROSB + Rpõhupakid = 0,04+0,02/0,13+0,3/0,045=5,75[W/m2K] 8. Lahenduse konstruktiivsus [5,6] Konstruktiivsus on suurus, mis iseloomustab materjali tugevust ja kergust. Materjalide konstruktiivsus leitakse valemiga: 𝑅 𝐾 = 𝛾2 , kus R – kasutatava materjali survetugevus, γ – kasutatava materjali tihedus.
Seejuures on materjal ökoloogiline ja loodusesõbralik. OSB- plaate kasutatakse: katuse alusplaadina. 10 mm -12 mm sise- ja välisseinte vooderdamiseks paneelpõrandate aluseks allalöödud lae detailideks sarikate sidumisek ja vahelagedeks betoonplatvormide või välistrepi raketiseks ehitusavade sulgemiseks piireteks, näiteks ehitusplatsi piirdeks. Milline on OSB plaat? OSB- tõlkes- suunatud lameda laastuga plaat, Page 7 of 10 Tallinna Ehituskool on materjal, mida valmistatakse ristkülikuliste puitlaastude pressimise teel kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes. OSB plaat on oma näitajatelt võrreldav veekindla vineeriga. Ta on toodetud Saksamaal. OSB plaadile on iseloomulik ühtlane sisemine struktuur ja mõlema pinna ühesugune kvaliteet.
b. Lõikejõud, deformatsioon, pinna kvaliteet, kulumine. 16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis a. 80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema b. 20% jaguneb võrdselt tooriku ja lõikeriista vahel. c. Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel. iii. Ettenihe ja lõikesügavus suurendamine - temp. tõus. iv. Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 18. Jahutamine a. Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C,
γM – materjali osavarutegur kmod – koormuse kestust ja kasutusklassi (niiskust) arvestav deformatsioonitegur Materjali osavaruteguri γM soovitatavad väärtused: Materjal γM Monoliitpuit, MDF, puitlaast- ja kiudplaadid 1,3 Lamell-liimpuit 1,25 Spoonliimpuit, vineer, orienteeritud laastuga plaat (OSB) 1,2 Teraselemendid 1,1 Puitliited 1,3 Ogaplaatliited 1,25 Avariikombinatsioon 1,0
Vali üks: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel c. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks d. lõiketsooni temperatuuri alandamiseks ja kulunud abrasiiviterade eemaldamiseks Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treimisel eemaldatakse tekkinud soojusvoog põhiliselt: Vali üks: a. kiirgusena ümbritsevasse keskkonda b. teriku kaudu c. laastuga d. tooriku kaudu Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elektererosioontöötlemist kasutatakse dielektrilist vedelikku lõiketsoonis: Vali üks: a. ümbritseva keskkonna jahutamiseks b. tekkinud laastu eemaldamiseks c. hõõrdumise vähendamiseks teriku ja detaili vahel d. impulsssädeahenduste ajal detaili ja elektroodi vahel katoodi kasvaja vältimiseks ja detaili jahutamiseks Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00
treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel. Parem on õmbluse kvaliteet. Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipindkontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna
vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3. OSB Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet;
Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti. Joonis. Puittooraine ettevalmistuse skeem 1 autolaadur 2 põikkonveier 4 koorimispink 5 koorepunker 6 ketasraiemasin 7,8,10 laastupunkrid 9 vagun laastuga Protsess jätkub paberimasinas. Spetsiaalses kastis lahjendatakse paberimass 0,8-1,5% paberikiu sisalduseni ning valatakse liikuvale sõelale paberikangaks. Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse. Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis
Pleegitamata sulfittselluloos jaguneb sõltuvalt keetmise tingimustest jäigaks ehk jõutselluloosiks, keskmiseks ja pehmeks. Jäika tselluloosi on keedetud vähem ja ta on tugevam, sisaldab rohkem ligniini ja hemitselluloose, pehme tselluloos on nõrgem ja puhtam lisanditest. Katelde maht on 50...300 m3, nende sisemised seinad on kaetud happekindla voodriga ja peavad vastu rõhule kuni 1,2 MPa (12 kg/cm2). Perioodiliselt töötava katla töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: laastuga täitmine, keedulahuse manustamine, eelkeetmine, keetmine ja katla tühjendamine. Katel täidetakse punkrist vms laastuhoidlast. Laastu tihendamiseks katlas kasutatakse statsionaarseid tihendajaid. Pärast seda antakse katlasse alt ülespoole keedulahust, mis tõukab enda ees välja katlas olnud õhu. Eelkeetmine on keetmise esimeseks etapiks, sest selle käigus toimub laastu immutumine lahusega, ja algab ligniini lagunemine. Aur antakse katla alumisse otsa ja tõstetakse temperatuuri kuni 105.
Kaitsegaas- Argoon (Ar); Heelium (He) - 800-1000 C langeb lõikuri kõvadus ( joonis: volfraam elektrood; Kanal; Gaas; - Lõikuri kumenemine muudab geomeetriline Elektrikaar; Lisametall; põhimetall) mõõtmeid- mõjub töötlemis täpsusele. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerterased ja - Kahjuliku mõju vältimiseks metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid 5) Kaarkeevitamine räbustis (joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind)
lõikepinda. Mõlemal juhul võib tera murduda. 2. Sirge treitera keha seatakse rangelt risti tooriku teljega, et pea külgpind ei puutuks vastu soone seina. 3. Maha tuleb lõigata võimalikult padruni pakkide lähedalt.Lõikekoha kaugus pakkidest peab olema 3...5 mm. On soovitav maha lõigata treitera lõngutades, st. üheaegselt ristettenihkega anda kahesuunaline pikki ettenihe 1...2 mm võrra kummalegi poole. Selline viis väldib lõigatava soone ummistumist laastuga ja kergendada lõikamist. Tooriku mahalõikamine: 1. Kogu toorikupartii töötlemisel, kui soone treimine või mahalõikamine on iseseisev töö, tuleb vibratsiooni vältimiseks ja mahalõiketera purunemise ohu vähendamiseks enne töö algust kelk sängile kinnitada ja supordi kiile pingutada. 2
töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht.
Kihi minimaalne tüsedus on ette antud künni sügavusega. Oluliselt ei saa ka muuta künnikihi veeläbilaskvust. Filtri kohal see läheneb kiiresti krvalpaiknevale künnikihi omale. Dreenifiltri läbilaskevimet saame parandada veehaardepinna F suurendamisega, mis aga on filtri mahtu suurendamata seotud tehnoloogiliste raskustega. Kige lihtsam on rajada filtrit puistena. seega vettvastuvttev pind on puistepüramiidi tipp ehk kige väiksem horisontaallige. Eriti väike on turbaselmete vi laastuga täidetud vrkkottidest tehtud filtrite veehaardepind. Kaevud 1975 a. esitasid A.Juske ja H.Tomberg ratsionaliseerimisettepaneku klaasplasttorukolmikute kasutamiseks drenaaziitöödel. Kolmikuid tehti mõõdus 150, 200 ja 250 mm. See oli esimene sellelaadne drenaazikonstruktsioon NSVL-s. Nende eelis - võimaldas kollektorid ühendada ühenduskaevuta. Settekaevu ülesanne on kinni püüda kogujadreenid liikuvad uhtained, nad projekteeritakse
Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus. Leekpihustus liigitatakse omakorda 2.33). Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised allahelikiirusega ja ülehelikiirusega leekpihustuseks. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga- tava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime-
annaabi.ee 
