erinevatel viisidel. 9 9 KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni. Inimesi erinevate häirete või haiguste puhul. 10 10 ALLIKAD Laanpere, E. (2003) Leia oma muusika.// Eesti Naine, mai. Meristo, A. (2000) Pingepiduriks Mozart või Vivaldi . Terviseleht, september http://www.musictherapy.org 30.01.2010 http://www.musicasmedicine.com/about.htm 28.01.2010 http://www.loovteraapiad.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=24&Itemid= 42 28.01.2010 11 11 Täname! 12 12
ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 5 KASUTATUD KIRJANDUS H. Karik, H. Laanpere, V. Past 1992. Keemia IX klassile. Tallinn: Koolibri H. Karik 1984. Üldine keemia. Tallinn: Valgus Eesti Entsüklopeedia EE10 1998 lk 242, vask Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/09.10.2002 6
Seetõttu võib östrogeeni nappus pikemas perspektiivis viia luukoe hõrenemiseni (osteoporoos), mis on iseäranis soovimatu noorte naiste jaoks. (Bayer, 2014) Eestis on müügil ainult süstitav dihüdromedroküprogesteroonatestaati sisaldav depoopreparaat (Depo-Provera), mida turustatakse ühekordses ettevalmistatud ravimiannusega süstlas. See on väga kõrge tõhususega ja üks ohutumaid vahendeid, mille toime püsib kolme kuu jooksul. (Part & Laanpere, 2013) Positiivsed omadused Süstide ärajätmisel taastub viljakus mõne kuu jooksul. Võib olla alternatiiviks neile naistele, kes ei saa kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid. Negatiivsed omadused Võib esineda kaalutõusu. Võib esineda ebaregulaarset ja prognoosimatut vereeritust. Võib esineda kas suurenenud või vähenenud veritsust menstruatsiooni ajal. Samuti võib
Kokku 28,01 http://www.itk.ee/kliinikud/diagnostikakliinik/diagnostikakliinikust/kesklabor/anee Kasutatud kirjandus: Aneemia http://et.wikipedia.org/wiki/Aneemia (16.04.2012) Tartu Ülikooli Kliinikum http:// www.kliinikum.ee/ho/infopatsiendile/54aneemiad Laanpere, E. Tervis sõltub rauast http:// www.kodutohter.ee/arhiiv/jaan02/main2.htm Pildid aneemiast: https ://www.google.ee/search?hl=en&sugexp=frgbld&pq=f%C3%BCtaat&cp=5&gs_id=26& cf.osb&biw=1366&bih=667&um=1&ie=UTF8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi http://www.toitumine.ee/raud2/ Dr.Vestman, T Sisehaiguste osakond (2005) Aneemia http:// www.haiglateliit.ee/images/files/Patsiendid/Aneemia%20dieetravix.pdf Tänan kuulamast ! KÜSIMUSI ?
teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu. KASUTATUD ALLIKAD Bobõlski, Reet, Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014 Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014 Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014 Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl- aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014 Liitlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Liitlause/ 20.02.2014 Meyer, Stephenie 2010. Bree Tanneri lühike teine elu. Tallinn: Pegasus 10 Nybye, J. Satelliidist saab igaühe hobi. Imeline teadus 2013, nr.11, lk.40 Põimlause.URL=http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/potilde imlause.html/ 20.02.2014 Põimaluse. URL= http://et
sügavust. 2.2 Konspekti sisu Sisu määratlemisel tuleb valida: 1. faktid, mida õpilane peale konspekti lugemist peab teadma; 2. mõisted, mille tähendust peab tundma; 3. reeglid, mille teadmine on eelduseks tegevuste sooritamisele; 20 4. tegevused – mida õpilane peale konspekti lugemist peab olema võimeline iseseisvalt sooritama. (Laanpere, M. 2002) Alustada tuleb tegevuste määratlemisest, sest tegevustest sõltub õpisisu. Konspektis käsitletavad faktid, mõisted ja reeglid peavad toetama tegevuste sooritamist. Enamasti on tegevus – kui vilumus raskesti määratletav. Defineerimise lihtsustamiseks tuleks mahukam ja abstraktsem oskuste kogum jagada väiksemateks hoomatavateks osadeks. Tekib nõndanimetatud tegevuste hierarhia: 1. vilumus jagatakse ülesanneteks; 2. ülesanded jagatakse tegevusteks;
09.2008) 3. E-õppe protsessi ja riskianalüüs. AS Aprote. 2004, 22 lk. 4. EÜLi poliitikapaber. E-õpe. Eesti Üliõpilaskondade Liit. Vastu võetud volikogu poolt 15.06.2008 5. Gunasekaran, A., McNeil, R.D, Shaul, D. E- learning: research and applications. Industrial and Commercial Training, Vol 34, No 2, 2002, pp 44- 53. 6. Kramer, B.J. Forming a federated virtual university through course broker middleware. Proceedings: LearnTec 2000, Heidelberg, 2000. 7. Laanpere, M.; Läheb, R.; Plakk.M. (2004) Eesti e-ülikooli vajaduste analüüs, http://euni.ee/doc/uuring/E-ylikool_vajaduste_analyys_mp2.pdf (11.09.2008) 8. Loogma, K., Ümarik, M., Kruusvall, J., Laanpere, M. E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas. Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2007, 112 lk. 9. Paulsen, M.F. The online report on pedagogical techniques for computer- mediated communication. http://www.emoderators.com/moderators/cmcped
Pealkiri. [viide meediale] URL aadress (kontrollimise kuupäev): Mets, K. Keemia õpetamisest keskkoolis 20. sajandi lõpus. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/matrejalid/opetamine.html (14.02.2007) Digitaalsel andmekandjal (CD, DVD vms) olev andmebaas: Autor(id). Aasta. Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] väljaandmise aeg kuu täpsusega (kontrollimise kuupäev) Normak, P., Laanpere, M. 2003. Training teachers to become educational software developers. Journal of Digital Contents, 1, 146 - 150. [CD-ROM] December 2003 (15.02.2005) Elektroonilisi materjale tuleb käsitleda kui tekste. Lisada elektroonilise vahendi spetsifikatsioon (nt CD-ROM, diskett jne.). Kui materjal on saadaval vaid online-versioonis, 6 siis tuleb anda selle täpne veebiaadress ning kuupäev, millal antud materjal on internetist võetud. 3.2.2
Amiinid oksüdeeruvad mitmesuguste oksüdeerijate toimel, kusjuures aga reaktsioonid kulgevad mitmetes suundades, mille tõttu oksüdatsioonireaktsioon ei leia praktilist rakendamist. Metüülamiini, dietüülamiini ja trimetüülamiini kasutatakse mitmete sünteeside puhul. Heksametüüleendiamiini kasutatakse sünteetilise kiudaine nailoni (aniidi) tootmisel. KASUTATUD KIRJANDUS: Orgaaniline keemia, Hugo Raudsepp, Tallinn, 1967 Keemia IX klass, H. Karik, H. Laanpere ja V. Past, Tallinn, 1992 Keemialeksikon, J. Wertheim, C. Oxlade ja dr. J. Waterhouse, Usborne Publishing Ltd, 1986 7
liigne numbrite rohkus võib segada andmetest kiire ja ülevaatliku ettekujutuse saamist. · Sektorite värvi muutmiseks vali sektorid ühe kaupa (vali sektorid ning seejärel klõpsa konkreetse sektori peal) ja muuda nende värvi. Joondiagramm Joondiagrammi kasutame peamiselt trendide e ajas toimuvate muutuste välja toomisel. õpilasfirma kasum kuude lõikes sademete hulga muutumine aastate lõikes temperatuuri kõikumine jne Joondiagramm Kasutatud allikad Laanpere, M., & Niglas, K., & Osula, K., & Pata, K., (2013). Informaatika valikaine e-õpik gümnaasiumile "Arvuti kasutamine uurimistöös". Loetud aadressil http://aku.opetaja.ee/wp-content/uploads/2013/05/AKU_opikv10.pdf
128lk. 4. Stromfeld, J; Weil, A. Vabastage end peavalust. ERSEN, 2006. 212lk. 5. Terviseportaal. Migreen. 2001. http://www.inimene.ee/? disease=m&sisu=disease&did=142 (03. Jan. 2010) 6. Wikipedia. Migraine. http://en.wikipedia.org/wiki/Migraine (06. Jan. 2010) 7. Torn, V. 2006. Peavalukeskus rohkem aega ning mitmekülgsem peavalu käsitlus. http://www.epl.ee/?artikkel=315814 (06. Jan. 2010) 8. Teraapia. Homöopaatia. http://www.teraapia.com/?topic=78 (06. Jan. 2010) 9. Laanpere, E. Ravi. Peavalu- hädapärast haukuv valvekoer. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/1102/main3.html (06. Jan. 2010) 10. Peavalu. Migreen. http://www.peavalu.ee/?mid=4&sid=1&lang=et (06. Jan. 2010)
Aasta hiljem kolis ta Rakverre ja töötas ühe õppeaasta muusikaõpetajana sealses õpetajate seminaris ja reaalgümnaasiumis. 1918.aastal abiellus Cyrillus Kreek Haapsalus eestirootslase Maria Bleesiga, kes oli elukutselt õpetaja ning valdas peale emakeele(rootsi keel) aktsendivabalt ka vene, saksa ja eesti keelt. 1920. aasta sügisel läks Kreek, tõenäoliselt Mart Saare kutsel, Tartusse, kus temast sai harmoonia õppejõud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Evald Laanpere, Kreegi tollase õpilase ja hilisema kolleegi meenutuste järgi, käisid nad koos kõigil tolle hooaja sümfooniakontsertidel ning musitseerisid õhtuti elavalt kodus. Ometi jäi ka Tartu aeg vaid ühe aasta pikkuseks ja 1921. aasta suvel kolis Cyrillus Kreek koos oma perega tagasi kodusesse Haapsallu. Ta armastas Haapsalu ülekõige ning see linn jäi tema kodulinnaks kuni surmani. Haapsalu on tõeline merelinn, sest kolmest küljest piirab seda madalaveeline ja soe Haapsalu laht
tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad.tee 3-325 Külli Sarapuu Akad.tee 3-437 620 2671 Leena Tomasberg Akad.tee 3-467 620 2706 Lehte Roots Akad.tee 3-335 Lembi Ruhno Männiliiva 7 620 2753 Leno Saarniit Akad.tee 3-428 620 2667 Leo Näpinen Akad.tee 3-434 620 2655 Liina Randmann Akad
tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad.tee 3-325 Külli Sarapuu Akad.tee 3-437 620 2671 Leena Tomasberg Akad.tee 3-467 620 2706 Lehte Roots Akad.tee 3-335 Lembi Ruhno Männiliiva 7 620 2753 Leno Saarniit Akad.tee 3-428 620 2667 Leo Näpinen Akad.tee 3-434 620 2655 Liina Randmann Akad.tee 3-332 620 2656 Liisi Ilu Akad.tee 3-430
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
