SUGUKOND Kärplased (Mustelidae) PEREKOND Saarmas (Lutra) LIIK Saarmas (Lutra lutra) Joonis 1. Saarmas. (autor: Nick Garbutt) 1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega
Näiteks professor Randall Engle ütles, et aju treenimine on väga oluline, kuid see ei tõsta inimese intelligentsust. (Sak, 2013). Järgmiseks Trei ütles, et aju treenimine on vajalik mälu jaoks. Et asju mäletada ja neid hoida. Ütles, et aju treenimine ei ole ainult vajalik vanadele inimestele vaid ka noorematele, sest me kõik tahame vanaduspõlves mäletada. (Kütt, 2018). Veel üks näide sellest, et aju treenimine on hea mälule. Dr. Mari-Liis Laanetu rääkis, et väga palju tuleb vanureid probleemiga, et on ärevus ja stress ja et asjad kipuvad ununema. Selle põhilisi probleeme on aju vähene treenitavus . (Laanetu, 2018). Seega aju treenimine on väga vajalik, kuid see ei tõsta inimese intelligentsust. KASUTATUD ALLIKAD Kütt, K. (2018, August 22). Miks ja kuidas mälu treenida? Retrieved Veebruar 11, 2018, from http://ajakirisport.ee/2018/08/22/miks-ja-kuidas-malu-treenida/ Laanetu, M.-L. (2018). AJU TAHAB JÄRJEPIDAVAT TREENIMIST
Õppelaen Regina Laanetu 10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja tö...
lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi, murrab ta lambaid. Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad. Nemad on juhuslik nähtus ega suuda hunti vajalikul tasemel asendada.1 1 N. Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.html(10.10.08) 10 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli selgitada, kuidas võiksid olla seotud erinevad loomaliigid ning kuidas mõjutab inimtegevus nende liigikust. Vastupidiselt arvamusele, et inimeste tegevuse tagajärjel, näiteks, metsa mahavõtmine, peaks loomade arv vähenema. Nende
sobiks kõikidele selles jões elavatele kalaliikidele Uuringuid tuleb teostada ka pärast kalatee valmimist ! Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - Katri Kalda Rändetakistuste ja kalapääsude mõju kaladele Bakalaureusetöö Tartu 2009 - Nikolai Laanetu loengu materjalid - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad - VirumaaTeataja 26.10.07 www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=97 - www.envir.ee Fotod blog.maaleht.ee/parnumaa/wpcontent/uploads/2009/03/kolbmatu-kalatrepp.jpg ja UM erakogust Rakvere detsember 2009
on kosunud ning põhjasubstraat sobilik kinnitumiseks. Materjali otsides leidsin põhiliselt referaadis kasutamiseks liiga spetsiifiliste andmetega teadusartikleid (USA-st ja Sotimaalt) ning pisut liiga üldisi andmeid sisaldavaid entsüklopeedia-artikleid. Isegi malakoloogiahuvilised teadlased pole kuigi mahukaid kirjutisi sellest liigist avaldanud. Parim viis saada lühikese ajaga aimu ebapärlikarpide käekäigust Eesti territooriumil oleks lugeda läbi Laanetu artikkel Eesti Looduses ning et pisut sügavamale teemasse kaevuda tasuks ette võtta Margus Mäe bakalaureusetöö aastast 2010. Täitsin sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ning sain rahuldatud isikliku uudishimu. Loodan südamest, et planeeritud kaitsemeetmed (nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil) võimaldavad ebapärlite hingevaakuvat asurkonda päästa. Kuna olen Lõuna- Eestis Koiva jõel kanuumatkal käinud, siis tekkis huvi teha väike retk ka Pudisoojõe
looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt. 1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali. Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses kopramehe Nikolai Laanetu arvates Eestis umbes 500-600 kobrast. Praeguseks arvatakse Eestis olema ligikaudu 6000 kuni 7000 looma. Viljandimaal on Tõnis Korts pakkunud elama umbes 760 looma. Viimase aastaga on kobraste arv Viljandimaal tohutu kiirusega kasvanud ning väidetavalt on lisandunud varasemale umbes 310 isendit, see on tohutu suur arv ja leidnud kajastust ka ajakirjanduses, sest mõjutab kogu Eesti elanikkonda. Küttimisega pole oluliselt tegeldud, viimase aastaga on tapetud vaid veidi üle 60 kopra
raamatusse kui I kategooria kaitsealune liik. Eestis ei ole paraku hariliku ebapärlikarbi kaitsmiseks peale looduskaitse midagi märkimisväärset korda saadetud ning seniste elutingimimuste jätkudes on võimalik, et ebapärlikarp Eesti vetes sootuks välja sureb. Kasutatud kirjandus 1. A.Järvekülg. Loomade elu, selgrootud II. Tallinn 1982 2. E.Kumari. Punane raamat. Tallinn 1982 3. K.Vilbaste. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn 2005 4. N. Laanetu. ''Ebapärlikarp'', Eesti Loodus, 1. 2004 5. T. Talvi. ''Ebapärlikarp - mälestus ürgloodusest'', Tallinna Loomaaed. 6. http//:www.iucn.org 7. http://www.zbi.ee/punane/ 8. http://elurikkus.ut.ee/
ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011). 4. KOBRASTE JAHT 6 Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab ja paisutab neid alasid, siis riknevad nii drenaaz kui ka selle maa kasutus halveneb. Saaremaa jahindust aastaid koordineerinud keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus ei uskunud 10 aastat tagasi, et kobras võib Saaremaale sattuda ja probleemseks loomaks muutuda. Ärmuse arvates oleks Saaremaal 18 kobrast optimaalne. Siis nende tegevus otseselt ei ohustaks põllumajandust ja metsi. Kobras on kaval loom ning teda tabada
1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi. Remm oli Euroopa tunnustatuim häbesääsklaste tundja. Tegi Siberisse, Kaug-Itta, Kaukaasiasse, Kesk-Aasiasse ja Uuralisse entomoloogiaalaseid uurimisretki. 1956-1986 Eesti Loodusuurijate Seltsi entomoloogiasektsiooni esimees. Avaldanud õppekirjandust ja putukamäärajaid. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 425) Nikolai Laanetu (sünd. 9.veebruar 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane. Töötanud 1971-192 ja 1985-1989 TRÜ zoloogiamuuseumis, 1972-1974 oli Tartu Loodussõprade Majas direktor, 1996-1998 EMPÜ Keskkonnakaitse Instituudi zoloogia spetsialist. Aastast 1998 Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudi sisevete elustiku teadur. Ta on uurinud poolveelisi ja veelisi, tegelenud ebapärlikarbi levikuga Eestis. Ta on osalenud aastast 1973
Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2272_2270.html. Javois, J. Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mäo teelõigul. Eesti Loodus, 3, 3008. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2273_2270.html. Keppart, V. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006. Klein, L. Loomade ohutu liikumine autojuhtide ja planeerijate kätes. Eesti Loodus, 6, 2001. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/. Klein, L., Tõnisson, J., Laanetu, N., Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul (14.-81. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Maanteeamet,17.12.2007. Kättesaadav http://www.mnt.ee/atp/?id=2737 . Klein, L. Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Maanteeamet, 07.11.2005.
ning asustamise tulemuslikkuse hindamine. Kasutatud allikad 1. Riiklik keskkonnaseire programm, Keskkonnaministeerium http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=628219542&subprog_id=1089102874 (20.05.2010) 2. Tegevuskava jõevahi varude kaitseks, taastamiseks ja kasutamiseks 2009.a Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uurimisprojekti aruanne http://www.trykised.envir.ee/files/1275.pdf (21.05.2010) 3. Nikolai Laanetu artikkel ,,Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest" Eesti Looduse artikkel 2004 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html (23.05.1010)
välja (see võib toimuda kõigest paari aastaga). Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja, kuid võõra liigi spermaga viljastatud mari pole arenemisvõimeline[3, 1]. 10 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Kasutatud kirjandus 1. Järvekülg, Arvi 1958. Jõevähk Eestis. Bioloogia ja töönduslik tähtsus 2. Laanetu, Nikolai 2004. Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html 3. Ari Mannonen ja Tiit Paaver vähk ja vähikasvatus www.agri.ee/link.php? id=8403&filename=vahk_ja_vahikasvatus__6ppematerjal.pdf 4. Mati Martin, http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html 5. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokasaar 2002. Bioloogia põhikoolile II 11
annaabi.ee 
