· Provints (19901991) · stuudioprojektis Onu Bella (1992 1995; 1998). 2005. aastal moodustas ansambli Onu Bella Band. Tuntud raadiohääl kunagises Tartu Raadios, Paide Järva Kukus ja praegu Põlvamaal Marta Raadios (programm "Vox Humana muusika"). Öörahu projekti kuulusid : · Igor Maasik a.k.a. Onu Bella (laulja) · Jaak Jaagola (rütmikitarr) · Tambet Pukk (trummid) · Tarmo Linnas (basskitarr) · Halvo Liivamägi (kitarr) · Karl Laanekask (saksofon, kitarr) 1980 te lõpus ja 1990te alguses lained löönud Onu Bella & Öörahu projekt osutus ülipopulaarseks muusikaliseks koosluseks. Bänd lõhkus mitmed tabud alles tärkavas eesti popmuusikas skandaalsete lavashowde ja laulutekstidega. Bändi asutasid 1988. aastal Igor Maasik aka Onu Bella ja Tarmo Linnas. Kooslus jõudis tegutseda viis aastat ning esineda paljudel suurüritustel k.a Rock Summeril. Onu Bella ja Öörahu oli eesti ansambel, mis tegutses Tartus 1
muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886. Tallinn: Ilmamaa........28 Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus......................................... 28 Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus....................................................28 Kala, A. suuline vestlus. (09.01.2008)......................................................................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat......
loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik”. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997. Heli Laanekask, „Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil”. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu, 2004. Arnold Kask, „Eesti kirjakeele ajaloost”. Tartu, 1970. Toomas Paul, „Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn, 1999. Raimo Raag, „Talurahva keelest riigikeeleks”. Tartu, 2008. Võrguaadresse Vana kirjakeele korpus http://www.murre.ut
Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud, uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg
Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16. --19. sajandil" (2004). 21.Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.--19. sajandil" (2004). TÜ vana kirjakeele uurimisrühm: Tegutseb alates 1995. aastast, sellest ajast alates loodud elektroonilisi
Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. · Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). · Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.--19. sajandil" (2004). TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tegutseb alates 1995
aru saada ega nende põhjusi leida. 17 Kasutatud kirjanduse vormistamise näidis KASUTATUD KIRJANDUS Hennoste,T.1997.Eesti keele sotsioperioodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kingisepp, V.-L. 2001.Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. - Oma keel, nr 1, lk 5-13 Kingisepp, V.-L., Prillop, K.,Habicht, K. 2004. Eesti vana kirjakeele korpus: mis tehtud, mis teoksil. Keel ja Kirjandus, nr4, lk 272-280 Laanekask, H. 2002. Eesti keel. Eesti. Üld. Eesti Entsüklopeedia 11.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Kolmanda laine feminism: http://et.wikipedia.org./wiki/Kolmanda_laine_feminism (27.12.2006) 18 LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR 1.Kaitsekõne alustamine Austatud eksamikomisjoni esimees, liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja huvilised. 2.Kaitsekõne
and Estonians. In Applied Linguistics Review. International Journal of Multilingualism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009. Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli ongelma, haaste vai voimavara? In Virittäjä 3,
1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross, Külli Kuusk, Heiki Reila, Annika Kilgi Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) 27. Suulise kõne uurimine, TÜ suulise kõne korpus.
Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep-sõnavara ajaloo uurija, käsitlus Stahli grammatikast. Jaak Peebo-uurinud Tartu keele varasemat perioodi. Valve-Liivi Kingisepp-sõnavara uurija, kandidaadiväitekiri ,,Kalevipoja" sõnavarast. Heli Laanekask-19 sajandi eesti keele uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt. Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross-piiblitõlke ajalugu. Külli Kuusk-sõnvara. Heiki Reila- doktoritöö Uue Testamendi kohta. Annika Kilgi-magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates ja doktoritöö täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist.
soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus
annaabi.ee 
