konstant). Aja arvestamisel kasutada viie mõõtetulemuse aritmeetilist keskmist. 3) Leida arvutuslikult kondensaatoriga ahela RC-konstant (ajakonstant). Aluseks võtta kondensaatori mahtuvus ning takisti takistus. 4) Kujutada kondensaatori laadimisprotsessi jooksul kondensaatorit läbivat voolu, võttes aluseks katsetel leitud ajakonstandi väärtuse, kondensaatori pinge maksimumväärtuse ning laadimisvoolu maksimumväärtuse. Kujutada saadud tulemus i t (vertikaaltelg vool; horisontaaltelg aeg) graafikul. 5) Kujutada kondensaatori laadimisprotsessi jooksul kondensaatorit läbivat voolu, võttes aluseks matemaatiliselt (komponentide parameetrite järgi) leitud ajakonstandi väärtuse, kondensaatori pinge maksimumväärtuse ning komponentide parameetrite alusel leitud laadimisvoolu maksimumväärtus. Kujutada saadud tulemus samal i t
Mingi aja jooksul akusid laadides saavad akud ka kunagi täis. Tugeval ülelaadimisel võivad akud lõhkeda. Seega on vaja laadimisprotsessi kontrollida ja täis akude puhul laadimine lõpetada. Hea automaatlaadija lõpetab laadimise ise, kuid kui sellist laadijat pole, tuleb endal kontrollida, millal akud täis on saanud. Kui on teada, et aku on viimasel kasutamisel päris tühjaks saanud võib laadimiseks vajaliku aja ligikaudselt välja arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V. Seega on neljapurgilise vastuvõtja aku pinge täis aku puhul umbes 5,8V. 7 Võttes akud laadimast ära pinge natuke langeb ja jääb siis püsima 5,5V juurde. Aku kasutamisel hakkab pinge tasapisi langema. Aku on tühi, kui pinge on langenud 1,1 voldini purgi kohta koormuse all mõõdetuna
Mingi aja jooksul akusid laadides saavad akud ka kunagi täis. Tugeval ülelaadimisel võivad akud lõhkeda. Seega on vaja laadimisprotsessi kontrollida ja täis akude puhul laadimine lõpetada. Hea automaatlaadija lõpetab laadimise ise, kuid kui sellist laadijat pole, tuleb endal kontrollida, millal akud täis on saanud. Kui on teada, et aku on viimasel kasutamisel päris tühjaks saanud võib laadimiseks vajaliku aja ligikaudselt välja arvutada teades laadimisvoolu tugevust ja aku mahutavust. Samuti võib kontrollida pinget aku otstel laadimise ajal. Täis aku puhul on ühe akupurgi pinge umbes 1,45V. Seega on neljapurgilise vastuvõtja aku pinge täis aku puhul umbes 5,8V. Võttes akud laadimast ära pinge natuke langeb ja jääb siis püsima 5,5V juurde. Aku kasutamisel hakkab pinge tasapisi langema. Aku on tühi, kui pinge on langenud 1,1 voldini purgi kohta koormuse all mõõdetuna .Alla 1,1V purgi kohta ei tohikski lasta
See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi tekib väga tugev laadimisvoolu impulss, see võib kahjustada dioodi, kuna voolu piirab ainult alaldi sisetakistus, mis koosneb dioodi pärisuuna takistusest ja trafomähiste takistusest. Dioodid on arvestatud lühiaegsele ülekoormusele, kuid alaldite projekteerimisel kontrollitakse, kas valitud diood talub laadimisvoolu 3. Pärivoolu kestvus läbi dioodi on väiksem, kui kestvus läbi poolperioodi, see tekitab dioodile mõningase ülekoormuse, kui reeglina on sellega arvestatud. 4
3). 1F.,"S" (sildlülituses) skeem. U b max = U 2 m = 2U 2 Ud = 0,9U2 Skeemi kasutamine: suhteliselt nõrkade voolude ja suhteliselt kõrgete pingete alaldamiseks. 125 Skeem kahepolaarse pinge saamiseks. [2) ja 3) skeemide kombinatsioon]. Ud = Ud1 + Ud2 Alaldi töö vastu- E.M.J. peale. Aku laadimine. Laadimisvoolu piiramiseks kasutatud takisti RB. Ud - E i= Kui Ud > E REKV laadimisvoolu keskväärtus REKV = RB + rdiood + rtrafo ; rtrafo r1 + r2 126 Alaldi mahtuvuslik koormus. Mahtuvuslik filter. i = (U2- UC)/REKV U2 UC i=0 U2< UC iC = i - U2/ Rt U2 UC
ehk 1270 kg/m3. Tiheduse mõõtmisel arvestatakse ümbritsevat temperatuuri. Toodud väärtus kehtib + 15°C juures. Aku võib tühjeneda talvel 25%, s.o. tiheduseni 1,23 g/cm3. Aku võib tühjeneda suvel kuni 50%, s.o. tiheduseni 1,19 g/cm3. 3. Aku laadimine, hoidmine Aku laadimine võib toimuda püsival pingel (nagu see toimub masinal) või püsival voolutugevusel (nagu see toimub laadimisseadmega laadimisel). Aku laadimisvoolu tugevus valitakse võrdseks 1/10 aku nimimahutavuse arvväärtusest. Näide: Aku nimimahutavus on 55 Ah, siis aku laadimisvool on 5,5A. Laadimine tuleb lõpetada, kui algab intensiivne gaaside eraldumine. Pinge ja tihedus ei tohi viimase kahe tunni jooksul muutuda. Akusid on soovitav hoida temperatuuril 0 kuni -4°C. Hoidmisel kord kuus kontrollida laetust. Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse. Tähelepanu! Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest
anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites Pb aku: suhteliselt väike energia ja massi, energia ja ruumala suhe, on suur võimalik voolutugevus ning suur võimsuse ja massi suhe. anoodiks Pb plaadid; katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse; elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement: keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 114. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide. Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat
n elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) 2NaCl + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2NaOH anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 n Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O klooritoodangust baseerub sellel protsessil n summaarselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Reeglid: Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. 1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei Järjestikku on tavaliselt redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad
anumad ühendatud Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (), Cu katood (+) Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O n Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. anood | lahus | soolasild | lahus | katood + Järjestikku on tavaliselt (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement: 106
nF ( A) a ( B) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 108. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik- hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
kütuselement (vesinik-hapnik). Keemilised vooluallikad on patareid ja akud. Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd)
Tühjenemisvool kulgeb läbi VT1e, läbi toiteallika ja RB2e. Läbides takistust RB2 tekib seal pingelang, mille miinus on suunatud VT2 baasile st.VT2 baas muutub negatiivsemaks. Kui aga baasi pinge muutub negatiivsemaks, siis transistori vool väheneb. Kui aga transistori vool väheneb, siis suureneb tema kollektori pinge, ning kondensaator C 2 hakkab täienevalt laaduma. Laadimisvool kulgeb toiteallika plussilt läbi kondensaatori VT1 baasile ja sealt läbi emiteri toite miinusesse. Laadimisvoolu toimel VT1 baasivool suureneb, ning see toob kaasa ka kollektorvoolu suurenemise. Baasivoolu suurenemine suurendab VT1 kollektorvoolu. Kollektorpinge väheneb veelgi C1 tühjeneb veelgi VT2 baas muutub veelgi negatiivsemaks ja selliselt tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena VT1 küllastatakse ja VT2 suletakse. Tekinud olukord ei saa kesta aga lõpmatult kaua, sest kondensaatori tühjenemisvool mis läbib
väljundisse tekib seisund 1 ning nüüd hakkab laaduma kondensaator C1. laadimisvool tekitab pingelangu takistusele R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni ning toimub järjekordne ümberlülitumine võnkesagedus on määratud kondensaatorite laadumis ajakonstandiga C2*R1 ja C1*R2. Nimetatud ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika väljund takistus ja kui see on suur siis tekib väljundis väljundtakistus laadimisvoolu pingelang ning impulside kuju moonutub nii, et impulside kestel tekib pingetõus. Täpsemalt sõltub nimetatud moonutus kasutatud loogika tüübist sest eritüüpi loogika elemenditel on erinev väljundtakistus. Vaadeldud lülitusel on üks puudus mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel jääda samasse asendisse. See tekib praktiliselt siis kui toitepinge antakse peale aeglaselt muutuvalt. Sisuliseks põhjuseks
- katoodiks süsinikvarras - elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris - anood: Zn - 2e- Æ Zn2+ - katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- -> Mn2O3 + 2NH3 + H2O Pliakumulaator - anoodiks Pb plaadid - katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse - elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) Anoodil (-): Pb + SO42- - 2e- -> PbSO4 Katoodil (+): PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- -> PbSO4 + 2H2O summaarselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 -> 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Vesinik-hapnikelement - Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. - Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
plaadile. Vool kulgedes läbi takistuse RB2 tekitab seal pingelangu mille miinus on suunatud VT2 baasile. KUI VOOL LÄBIB TAKISTIT SEAL TEKIB PLUSS JA KUS VÄLJA LÄHEB SEAL MIINUS. Tühjenemisvoolu toimel muutub VT2 baas negatiivsemaks VT2 kolektorpinge suureneb ning temaga ühendatud kondensaator C2 hakkab täiendavalt laadima. Laadimisvool kulgeb toiteallika plussist läbi RC2 läbi kondensaatori VT1 baasile. See tähendab C2 laadimisvoolu arvel suureneb VT1 baasivool baasivoolu suurenemine põhjustab omakorda kolektorvoolu suurenemist, see omakorda kolektrpinge vähenemist ning C1 jätkab tühjenemist VT2 baas muutub veelgi negatiivsemaks ja nii edasi tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena VT1 küllastatakse ja VT2 suletakse. Tekkinud lülituse asend ei saa kesta lõpmata kaua kuna VT2 on suletud tühjenemisvoolust põhjustatud pingelangust takistusel RB2 tühjenemisvool
võrku järjestikku mõne lambiga (joon. 140). Lamp süttib, Aku täitmine elektrolüüdiga. Enne elektro - kui kondensaator on lühises. Täpsema pildi saab konden- lüüdi sissekallamist tuleb avada korkide tuulutusavad, saatori seisukorrast, kui käsutada 220-voldist neoonlampi. Eboniitkorkidel tuleb selleks terava traaditükiga läbi tor- Korras kondensaatori laadimisvoolu mõjul süttib neoon- gata korgi allosas olev sulgsein, polüetüleenkorkidel aga lamp hetkeks. Kui lamp süttib korduvalt 5 ... 10 s tagant, läbi lõigata nibu korgi ülaosas. lekib kondensaator osaliselt. Pidev hele hõõgumine aga Elektrolüüt kallatakse täiteavadesse läbi klaaslehtri, näitab täielikku lühist. tema tase elementides peab ulatuma 8 ... 10 mm üle kait-
a ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 439. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A; 3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste
annaabi.ee 
