erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse · Majanduslik surve ? · Rahvusvaheline poliitiline surve ? · Propaganda ? · Küberrünnakud ? · Sisevastuolude õhutamine ?
Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. Eesti on demokraatlik riik Eesti poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Meie riik on kolmandat aastat järjest maailmas esimeste hulgas internetivabaduse poolest. Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi. Internetivabaduse teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja - turvalisus ning elutähtsa teaberuumi kaitse. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Väga paljud tähtsad riigi valdkonnad sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud eestlaste teadlik valik. Seega peame enam pingutama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. Autoritaarses Valgevenes on lood aga hoopis teisiti. 2010. aastal võeti vastu ilusa
teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult rahast ilma, kuid kõige hullema stsenaariumi järgi võidakse teise isiku ID või IP alt häkkida mingi riigi süsteemidesse ja korraldada seal suurt majanduslikku kahju või konfidentsiaalse info varguse. Küberjulgeolek hakkab mängima maailmas aina suuremat rolli Pärast külma sõja lõppu ehk Venemaa ja USA vahelist pingelangust, leidis maailm uued sõjapooled: vabamaailm ja terrorism. Võib öelda, et koos sõjaga terrorismile algas maailmas uus ajastu, mille alguspunktiks loetakse 2001.-se aasta 11. septembrit. Teadapärast lendasid siis New Yorgi kaksiktornidesse kaks reisilennukit, mille tagajärjel pilvelõhkujad hävinesid. Lisaks lendas kolmas lennuk Washingtonis
usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ● On sõjaväeline allianss ● 4.aprill 1949.a ● Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ● Peasekretär al. 1.oktoobrist Jens Stoltenberg ● Liikmeid:28 ● 2.veebruaril 2001 loodi Eesti NATO Ühing NATO ja Eesti ● Osalemine rahuoperatsioonides ● Suuremad sõjalised operatsioonid ● Õhuturve ● Partnerlussuhted ja koostöö ● Küberjulgeolek ● Terrorismivastane võitlus ● Energiajulgeolek ● Eesti kui NATO kontaktsaatkond Euroopa Julgeoleku-ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ● Asutati 1.augustil 1975.a ● Liikmesriike: 57 ● Peasekretär: Lamberto Zannier ● OSCE eesmärgid ● Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi ● OSCE missioonid Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) ● WTO peakorter: Genf, Šveits ● Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a.
suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel NATO loomine Nn sõjalise bloki alguseks (praegu on see liitmesriikide kollektiivne kaitse ja küberjulgeolek) Loodi 1949 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland; Pr.; SB) NATO asutajariigid (5 Büsseli riiki + Portugal; Taani; Norra; Island; USA; Kanada) Peakorter; Pariisis (kuni 1966 aastani, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) Peale seda peakorter Brüsselis Neutraalseks: Austria; Sveits; Rootsi; Soome; Iirimaa Pariisi kokkulepped Koreast saab 2 riiki
tegevusega väga rahul, nad on öelnud, et meie sõdurid oskavad kollektiivis töötada ning alluvad korraldustele. Minul on jäänud mulje, et meie sõdurid on välismaal palju sõjaliselt toeks ning, et meie üksused töötavad heaolu nimel kõvasti. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. Eesti on NATO liige aastast 2004. Viimastel aasta kümnetel on olukord kõige pingelisem olnud Lähis-Idas, kus põimuvad mitu konflikti: IisraeliPalestiina konflikt, mille peamine põhjus peitub Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 2 jagamata territooriumis; Iisraeli konflikt Araabia riikidega, kellele ei ole vastuvõetav
· tegutsemiskavade koostamine, · ennetus ja küberturvalisust suurendavad tegevused · rahvusvahelistes küberturbe väljaõppe alastes koostöövõrgustikes osalemine KKL-i LOOMISE AJALUGU 2007. aastal välja käidud idee Küberkaitseliidu (KKL) loomiseks on jõudnud faasi, kus arvestatav hulk vabatahtlikke on organiseerumas küberkaitse suunitlusega Kaitseliidu allüksusteks. Vastavalt Eesti ,,Küberjulgeoleku strateegiale 2008-2013" hõlmab küberjulgeolek kõiki elektroonilise teabe, teabekandjate ning -teenustega seotud toiminguid, mis mõjutavad riigi julgeolekut. Samas on küberkaitse defineeritud kui riigi kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit
Riikidevahelised konflikid Etnilised ja usulised konfliktid, natsionalism, separatismikatsed Kaos kokkuvarisenud impeeriumite aladel Rouge states allumatud riigid Religioosne fundamentalism Terrorism Traditsiooniline julgeolekuoht üks riik ründab teist. Uued julgeolekuohud: Poliitline ebastabiilsus nõrkades riikides (põgenikud) Rahvastik ja tervis. Vaesus ja ebavõrdsus Inimõigused Majanduslik sõltuvus Piirideülene kuritegevus Küberjulgeolek Terrorism Keskkond ja ressursid Taust ja peamised küsimused: Uusim keskkonnakaitsega seotud valdkond: Teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: Keskkonnakaitse ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist: Homer-Dixon: sellised konfliktid hajutatud; piirduvad riigi regiooniga Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed faktorid.
kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. Keskkond ja julgeolek : Külma sõja järgsed konfliktid: nt. Etnilised ja usulised konfliktid, endiste impeeriumiosade ebastabiilsus, allumatud riigid jne. Traditsiooniline julgeolekuoht: ühe riigi kallaletung teisele riigile. Uued julgeolekuohud: poliitiline ebastabiilsus ja põgenikud, rahvastik ja tervis, majanduslik sõltuvus, piirideülene kuritegevus, terrorism, küberjulgeolek, keskkond ja ressursid. Taust ja peamised küsimused : Uusim KK-ga seonduv valdkond: teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: kk -ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist. Homer-Dixon: sellised konfliktid on hajutatud, piirduvad riigi regiooniga. Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud maj, pol. , sots faktorid. Vee-sõjad? Vt http://www.worldwater.org/conflict.html. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik-
On hädavajalik, et infotehnoloogiliste 23 lahenduste laialdase kasutamisega kaasneks ka infosüsteemide turvalisuse kõrge tase ja küberjulgeoleku üldine tagamine. Küberruumi turvalisuse tagamise eelduseks on arusaam, et iga arvuti, arvutivõrgu või infosüsteemi omanik tunnetab oma vastutust tema käsutuses olevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite otstarbeka ja heaperemeheliku kasutuse eest. Küberjulgeolek Eestis tugineb eeskätt riigi kui terviku küberruumi haavatavuse vähendamisele. Ühelt poolt eeldab see vastavate riigisiseste tegevuskavade elluviimist, teisalt aga ka aktiivset rahvusvahelist koostööd, et toetada ka teiste riikide küberruumi turvataseme tõstmist. Küberjulgeoleku tagamise strateegilised eesmärgid on järgmised: · Eestis on laiaulatuslikult rakendatud astmeline turvameetmete süsteem, mis tagab Eesti riigi küberjulgeoleku;
1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Julgeolekuriskid ja poliitika Riskid: Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole
annaabi.ee 
