Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3
tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi, samal ajal ära kasutades olemasolevat kogemust, vaatlemise ja vastasmõju terane tunnetamine (van Maanen, 1983; Strauss ja Corbin, 1990). Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. 5 Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes vs kvantitatiivsetes meetodites. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Rõhk arusaamisel Rõhk testimisel ja tõestamisel Fookus vastaja/informandi vaatenurgal Fookus sotsiaalsete sõndmuste faktidel ja/või põhjustel Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine Loogiline ja kriitiline lähenemine Vaatlused ja mõõtmised loomulikus Kontrollitud mõõtmine ümbruses
kõrge, kuid keskmiselt on nõudmised madalamad kui Soomes, Uus-Meremaal ja Rootsis. Lõuna-Euroopia maades nagu Portugalis ja Hispaanias ja väiksemas ulatuses Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis leiti kindlalt, et seal on suhteliselt madalad töönõuded ja madal kontroll töökohas. Mitmed Euroopa riigid tunnistavad,et lisaks kvantitatiivsetele nõuetele, on ka oluline informatsioon teiste tüüpide nõuete seast. Soomes on kasvavaid muutusi kvantitatiivsetes nõuetes mõõdetud, mis väljendub peamiselt ülesannete edasiarendustes. Rootsis on muutused tähelepanus ja keskendumises, mille nõudlus tööl kasvas järsult, peale seda uuesti stabiliseerus. Uus-Meremaa kvalitatiivsete nõuete andmed on saadaval ainult pärast 2000.a ning need väljendusid väheses languses. Mis aga puutub emotsionaalsetesse nõuetesse või emotsioonide varjamisse, siis selle kohta esines vähesel määral levinud andmeid. 4 1
kasutatud dokumentide sisukusest, nende autentsusest, usutavusest ja representatiivsusest. Kodeerimise puhul aga pea võimatu hoiduda teatud tõlgendustest. Kontent-analüüsi kaudu on raske leida vastuseid "Miks?" küsimustele. 5. Vaatlus struktureeritud ja struktureerimata. Vaatlusel põhinevas uurimuses selgitatakse nähtuse olemus välja mitte küsimuste esitamise, vaid jälgimise teel. Struktureeritud vaatlus tegemist formaalse tehnikaga, mida sageli kasutatakse kvantitatiivsetes uuringutes, et saada järjekindel tulemus või kontrollida hüpoteesi. Sündmust või tegevust vaadeldakse teatud ettemääratud kriteeriumidest lähtudes, kasutades eelnevalt ette valmistatud vormi, mille kategooriatesse uurija paigutab tegevuse toimumise aja, korduvuse jne. Nt. päringute arv vms. Hästi ettevalmistatud vorm näeb ette ka ootamatute tegevuste registreerimise. Olulisim siin vaatluskategooriate valik selle
orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid
üksikutele" põhimõttest: saadakse teoretilised ehk n.ö üldised nõuded ja kontrollitakse neid nõudeid ettevõttes (n.ö üksik objekt). Kvantitatiivne uurimus tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei mõõdeta või mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, s.t omadused (tähendus, sisu, sarnasus, erinevus jne). Kvantitatiivsete andmete kasutamiseks on üsna sageli see, et kogutakse individuaalseid andmeid ja koondatatakse need, analüüsimaks organisatsioone. Kvantitatiivsetes meetodites pannakse rõhku testimisele ja tõestamisele, kus kasutatakse loogilist ja kriitilist lähenemist. Toimub kontrollitud mõõtmine, mis on üksikasjalik ning analüütiline[7: 98]. Kursusetöö koostamise käigus, millega on loodud teoreetiline alus empiirilisele uuringule lähtub kursusetöö autor raamatupidamise seadusest ning RTJ 4-st. Peale seadusandliku kirjanduse on töös kasutatud erinevaid eesitkeelset kirjandust, nendest
Võimalus anda ka töötajale paranduse tegemisteks Töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine Kuna organisatsioon on arenev tuleks töö analüüsi perioodiliselt läbi vaadata ja korrata ning vajadusel modifitseerida. Selle eest vastutab tavaliselt keegi personaliosakonnast. Töökirjeldus ja ametinõuded Töökirjeldus sisaldab töö funktsioone, kohustusi ja vastutust, töötingimusi ning alluvusvahekordi. Peab olema täpne ja konkreetne, võimalusel kirjeldada kvantitatiivsetes näitajates. Enamasti sisaldub lause ,,täitmisele kuuluvad ka juhtkonna poolt antud teised ülesanded" Tagab paindlikkuse ja töötaja ei saa väita, et ülesanne ei kuulu tema kohustuste hulka. Ametinõuetes kirjeldatakse töö teostamiseks vajalikku haridust, teadmisi, oskuseid, kogemusi. Tööde eristamiseks USA-s ametite sõnaraamat Dictionary of Occupational Titles (DOT). Üle 20 000 eri nimetuse ja koodiga ametit. Töö analüüsi meetodid
kasvama ja mahtuma üksteise sisse Uurimisprobleemi, uurimisküsimuste ja eesmärkide omavahelised seosed Mis peab BA-töös olema? KOHUSTUSLIK! BA-töö sissejuhatuses Uurimisprobleemi lahti-kirjutus Põhiline uurimisküsimus või küsimused Uurimiseesmärk Soovitavalt ka alauurimisküsimused (mitte üle 6-7, mida kompaktsemad ja selgemad, seda parem) ROHKEM VALIKU KÜSIMUS: Hüpoteesid enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Alauurimiseesmärgid mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel Teemal puudub riigiteaduslik fookus
) • Ära vii lahku – need kõik peaksid üksteisega olema seotud, üksteisest välja kasvama ja mahtuma üksteise sisse nagu MTRJOŠKA NUKUD! Mis peab BA-töös olema? • KOHUSTUSLIK! – BA-töö sissejuhatuses – Uurimisprobleemi lahti-kirjutus – Põhiline uurimisküsimus või küsimused – Uurimiseesmärk – Soovitavalt ka alauurimisküsimused (mitte üle 6-7, mida kompaktsemad ja selgemad, seda parem) • ROHKEM VALIKU KÜSIMUS: – Hüpoteesid – enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel • Teemal puudub riigiteaduslik fookus • “Põlva maaparandusameti” sündroom – liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem • “Ühe arvu” sündroom – selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem
käigus püütakse avada uuritava nähtuse või probleemi erinevaid tahke ning leida võimalikke seoseid teiste nähtuste või probleemidega. Kvalitatiivsete meetodite puuduseks on sobivate analüüsimeetodite puudulikkus, samuti uurimisprobleemi käsitluse sõltuvus uurija isikust (konkreetsed teadmised ja hoiakud). 1.8.2 Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes versus kvantitatiivsetes meetodites (Ghauri, Grnhaug 2004: 98) Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja/ informandi · Fookus sotsiaalsete sündmuste vaatenurgal faktidel ja või/ põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne · Loogiline ja kriitiline lähenemine
· Paindlik uurimisprotsess hypothesis, then a loose ... qualitative procedure is not adequate to accept or reject the hypotheses" · Suundumus pigem õige protsessi · Enamus meetodeid saab kasutada mõlemas kvantitatiivsetes ja (Daft, 1995: 175) kasutamisele uurimises mitte nii kvalitatiivsetes uuringutes. "Most research methods can be used in either qualitative or quantitative studies"
miseks on soovitav muuta kuurorti juhtiva organisatsiooni struktuur kliendikeskseks ja positsioonida ühele kindlale sihtrühmale. Seepärast otsustas autor valida selleks tema arvates Pärnu kuurorti kõige paremini sobiva sihtrühma Eesti pereturistid. Sihtrüh- male positsioonimiseks tuleb seda hästi tundma õppida ning teha hetkeseisu audit uurimisobjekti Pärnu kuurordi ja huvigruppide kohaliku kogukonna ja Eesti pere- turistide soovide kaardistamiseks. Kuna varasemates kvantitatiivsetes uuringutes on lähtutud avaliku ja erasektori huvidest ning uuritud teistsuguseid sihtrühmi, siis jäetakse need käesolevast uurimusest välja ning keskendutakse ainult ühe Pärnu kuurordimudeli disainimisele. See ei välista tulevikus mitme mudeli kasutuselevõttu ja üheaegset eksis- teerimist. Ajalooliste allikate lünklikkuse ja ühekülgsuse (Järs 2010: 9) tõttu uuritakse Pärnu kuurorti peamiselt kolme teadusartikli baasil. Põhiautoriteks on Barry Worthington,
arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson. Mehhaaniline seisukoht mõjutab uurijaid siis, kui nad arvavad, et inimene on reaktor nad näevad muutuste sisu kvantitatiivsetes muutustes. Kui keskpunktis on vaatluse puhul käitumine, siis biheivioristid ja sotsiaalse õppimise teoreetikud kirjeldavad reflekse kui mehhaanilisi muutusi. Biheivioriste huvitab käitumise vormimine ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit. Orgaanikute seisukohalt on inimene kui aktiivsuse toetaja, kes sellega suunab oma arengut
annaabi.ee 
