TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Seminaritöö 2 Kvaliteedijuhtimist käsitleva teadusartikli ülevaade BENCHMARKING THE SERVICE QUALITY OF AIRLINES IN THE UNITED STATES: AN EXPLORATORY ANALYSIS Hokey Min ja Hyesung Min TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES2 Sissejuhatus
Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid. Sisemised omakorda jagunevad nn
kulude kokkuhoid, sertifitseerimine. Kvaliteedijuhtimine ja organisatsioonikultuur ORGANISATSIOONIKULTUUR HÕLMAB VÄÄRTUSI, TÕEKSPIDAMISI, HOIAKUID JA KÄITUMISVIISE, MIDA PEETAKSE OLULISEKS JA ÕIGEKS ORGANISATSIOONI LIIKMETE POOLT. KULTUURI LOOMISEL JA KUJUNDAMISEL ON OLULINE ROLL TIPPJUHTKONNAL ORGANISATSIOONI VÄÄRTUSED ANNAVAD ETTEKUJUTUSE SELLEST, MIS ON HEA JA MIS HALB, MIS ÕIGE JA MIS VALE SELLEKS, ET ETTEVÕTTES SAAKS TULEMUSLIKULT JA EFEKTIIVSELT RAKENDADA KVALITEEDIJUHTIMIST, PEAB ETTEVÕTTE KULTUURIS SISALDUMA POSITIIVNE SUUNITLUS KVALITEEDIJUHTIMISELE KÕIGIL ETTEVÕTTE STRUKTUURI TASANDITEL MUUDATUSED SAAVAD TOIMUDA AGA SIIS KUI JUHTKOND ON EESTVEDAV JA NÄITAB EESKUJU LÄBI OMA KÄITUMISE JA SUHTUMISE Kvaliteedikultuur ja kohustused NÕUDED JUHTKONNALE KVALITEEDIJUHTIMISE TEOSTAMISEKS ETTEVÕTTES: JUHTKOND PEAB KVALITEEDITEOSTAMISEKS JA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS TAGAMA PIISAVAD JA SOBIVAD RESSURSID
d. vähenevad kogumuutuvkulud. _d__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. ___ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a. See sõltub hea väljaõppe saanud inspektoritest, kes leiavad üles tootmisprobleemid. b. Seda tuntakse ka kui täppisajastusega tootmist. c. Terviklikku kvaliteedijuhtimist tutvustasid maailmale kolm suurt autotootjat. d. See püüab vähendada sõltuvust kontrollist ja praaktööd "tehes juba esimesel korral õigesti". 2 Junior Achievementi Arengufond
d. vähenevad kogumuutuvkulud. _c__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. __d_ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a. See sõltub hea väljaõppe saanud inspektoritest, kes leiavad üles tootmisprobleemid. b. Seda tuntakse ka kui täppisajastusega tootmist. c. Terviklikku kvaliteedijuhtimist tutvustasid maailmale kolm suurt autotootjat. d. See püüab vähendada sõltuvust kontrollist ja praaktööd "tehes juba esimesel korral õigesti". 2 Junior Achievementi Arengufond
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž VÕRDLUSANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Et saavutada nõutavat kvaliteeditaset, on igal organisatsioonil vaja kvaliteedijuhtimist. Kvaliteedijuhtimist on vaja selleks, et organisatsioon saaks sihipäraselt oma tegevust korraldada. Kvaliteedijuhtimine on ära määratud standarditega ning kvaliteeti on võimalik mõõta ja hinnata. Üks tuntumaid kvaliteedi mõõtmise mudeleid on võrdlusanalüüs. Üks vanimaid juhtimistarkusi ütleb, et kõike, mida saab mõõta ja võrrelda, saab paremaks teha. Kasvav konkurents, sunnib ettevõtteid koostööd tegema, et võrdluse kaudu teineteiselt õppida
VARIA 0 0,0 KOKKU: 68 100,0 Illustreerime ka SWOT-nõrkuste faktorite süsteemi radardiagrammiga (vt joonis 2) Näeme, et nõrkuste määratlemisel on juhtivaks faktoriks kvaliteedijuhtimise faktor. Siinkohal tuleb rõhutada, et ei tohiks samastada kvaliteedijuhtimist juhtkonna juhtimistegevusega. Veelgi enam tuleb rangelt jälgida, et kui interpreteeritakse ja analüüsitakse koos kollektiiviga käesolevaid SWOT-meetodi tulemusi, et ei laskutaks alateadlikult juhtkonna kriitikasse. Samas peab ka juhtkond jälgima, et ta ei võtaks tulemusi kriitikana. Tegemist on klassikalise kvaliteedijuhtimise kategooriaga ja selle mõistmiseks tuleks süveneda kategooria sisusse ja pisut mõista kontent-analüüsi saladusi
Nõuded/ootused muutuvad ajas. Pidev parendamine on protsess, mis peaks tagama järelkontroll>vastuvõetav>sertifikaadi väljastamine. ajaga sammupidamise ja arenemise. Pideva parendamise alla mahub ka uuesti 45. TQMi kriitika Erinevate autorite seisukohad ei kattu. TQM ei taga terviklikkust, kavandamine. mida sõna täielik mudeli nimetuses peaks väljendama. Kvaliteedijuhtimist käsitletakse 18. Statistiliste meetodite kasutamise printsiip Juhid langetavad otsused faktide ja eeskätt vaid tehnilise protsessina. Kvaliteedi-autoriteedid propageerivad töötajate arvude, mitte arvamuste põhjal, Andmete kasutamisel lähtuvad juhid sellest, et kõikjal kaasamist eesmärkide püstitamise ja otsustamise protsessidesse. esineb hajuvust, statistilise mõtlemise puudumisel võivad esile kerkida järgmised 46
Need omakorda tagavad teenuse usaldatavuse kodanike poolt. Sama oluline on kodanike aktiivne teavitamine ning tagasiside kogumine kodanike käest, et teenust parandada ja vastavalt kohandada kodanike soove ja nõuandeid arvestades. Väljatoodud tunnused samastuvad avaliku halduse printsiipidega (Sigma, 1998). Seetõttu on läbimõeldud kvaliteedijuhtimise kasutamine oluline osa haldusreformist. Sellest tingituna on oluline kasutada kvaliteedijuhtimist haldusreformis. Eesmärgiks on mõista kodanike vajadusi ja õppima mõtlema kvaliteedikeskselt, mis tooks kaasa nii kodanike kui ka avaliku sektori juhtide rahulolu (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Teine oluline eesmärk kvaliteedi kõrval on initsiatiiv, mille süvendamine aitab tagada ühtsete teeninduskestuse loomise ja integreerimisele. Suur rõhk tuleks panna info ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisele ja rakendamisele, et tagada kodanikele kiire ja
Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused Siimax OÜ toode, mida müüakse, on elamiseks valmis, võimalusega kohe sisse kolida elamispind, mis on meie poolt renoveeritud ja remonditud kvaliteetsete materjalidega. Et ostetud vanem objekt saaks elamiskõlblikuks, on vaja see renoveerida. Selleks kasutame me isiklikest kontaktidest saadavat viimistlusfirmat, mis pakub meile teenust soodsama hinna eest. Kõik vajalikud seadmed ja tööriistad selleks on alltöövõtja enda organiseeritud. Kvaliteedijuhtimist ettevõttes teostavad omanikud isiklikult. Korterisse paigaldatavad materjalid ja tehnika valivad välja omanikud konsulteeides selle ala asjatundjatega. Hinna määrab kvaliteet sellistel puhkudel ning vastavasse poodi asju valima minnes valitakse pisut kallim toode, mis peaks standardite järgi ka parem kvaliteedi. Selle tulemusena tuleb ka meie müüdav objekt kvaliteetsem. 5.Äri juhtimine 5.1. Ettevõtte struktuur
Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastu- võtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotustegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine. Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete
Siinkohal tooksin ülevaate Ida-Euroopa riikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete peamistest takistustest välisturule minekul. Tähtsuse järjekorras on need järgmised. 1) Ettevõtlus-, juhtimis- ja turundusoskuste nappus Enamik alustavaid ettevõtjaid tunneb hästi oma toodet ja tehnoloogiat, kuid neil on puudus pikaajalise edu saavutamiseks vajalikest juhtimisoskustest. Edukaks välisturul tegutsemiseks on vaja tunda nii strateegilist planeerimist, turundust, kvaliteedijuhtimist, võõrkeeli jpm. Otseselt ettevõtte juhtimise osas puudub meie juhtkonnal pikaajaline kogemus, kuid siinkohal kasutame väga aktiivselt seda kogemust omavate ettevõtjate konsultatsioone ning kindlasti koolitame ka ennast pidevalt. Võimalik on vajaduse korral kasutada ka nõustamisteenust. Turunduse, võõrkeele ning kvaliteedijuhtimise osas on meil olemas vajalikud oskused ja kogemused. Võõrkeeltest valdame terve ettevõtte peale lisaks
26.milliseid puuduseid ja piiranguid võiks välja tuua Eesti ettevõtete rahvusvahelises positsioonis? Piirangud: 1)Ettevõtlus-, juhtimis- ja turundusoskuste nappus. Enamik alustavaid ettevõtjaid tunneb hästi oma toodet ja tehnoloogiat, kuid neil on puudus pikaajalise edu saavutamiseks vajalikest juhtimisoskustest. Edukaks välisturul tegutsemiseks on vaja tunda nii strateegilist planeerimist, turundust, kvaliteedijuhtimist, võõrkeeli jpm. 2). Bürokraatia. VKE-d paljudes Ida-Euroopa riikides kannatavad riigi ülemäärase kontrolli all. Eestis pole õnneks bürokraatia väga tugev. 3)Juurdepääs informatsioonile. Välisturule minek tekitab vajaduse suure hulga informatsiooni järele nii turu kui ka seaduste, tollireeglite, maksustamise, finantseerimisvõimaluste ja palju muu kohta. VKE võimaluste juures on kõigi vajalike ekspertide palgal hoidmine üle jõu käiv. 4) Finantsvahendite nappus
probleemidele tähelepanu pöörama 1970 aastal, praktikud püüavad väljatöötada kvaliteeditagamise mingit ühtset süsteemi ja nii jõutaksegi 1979aastal ISO 900 standartite väljatöötamiseni, milles näidatakse millised tegevused ettevõttes peavad olema kindlasti dokumenteeritud ning milliseid tuleb järjekindlalt juhtida, selleks et tagada kaupade ja teenuste kõrge kvaliteet. Paljud ettevõtted on omandanud ISO- sertifikaadi, kuid samas ei kujunenud sellest kõigile kvaliteedijuhtimist toetavad abivahendid. ISO 9000 sertifikaati taodeldi eelkõige seetõttu, et oma kaupu või teenuseid paremini müüa. ISO 9000 STANDARD See kinnitati rahvusvahelise standardi organisatsiooni poolt, aga ametliku kinnituse sai alles 1986 aastal. Standardid on loodud kahel eesmärgil 1)määrata kvaliteedi süsteemi miinimum tase ehk tase, millele võib omistada sertifikaadi. 2)pakkuda kvaliteedi süsteemi ülesehitamise metoodikat. ISO leidis et rahvusvahelist kaubandust saab