Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)
vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krgustikud:haanja suur munamgi 318m, otep kuutse 217m,pandivere emumgi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasejrve 137m, lne saaremaa 54m. Lavamaad: phja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:lne est, prnu, phja est, vrtsjrve, peipsi, alutaguse. Nod:valga ngu, hargla ngu Orundid: vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted
89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j.
3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid.
8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9.Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad) 1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka
RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa
lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus. Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa. Ta on ka reljeefi põhijoontelt korrapärasem: nii kõrgustiku tüvendi kui ka sellel esinevate pinnavormide kõrgus suureneb äärealadelt keskosa suunas võrdlemisi järsult. Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m), Marana mägi (205 m), Tepani mägi (203 m), Savilöövi; mägi (214 m), Laagri mägi, Sannamägi (200 m) jt. Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas on kõrgemateks mägedeks Hari- mägi (212 m), Uniku Kõrgemägi, Meemamägi jt. Kõrgemaid
Peamine vormimine toimuski lühikese aja jooksul umbes 11 000 13 000 aastat tagasi. Mandrijää taandus kagust loodesse. · Kolmas etapp Jääjärgne periood. Pinnamoe tasandamine ja setete ärakanne. Järvedes ja soodes bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas. 7. Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m. Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje
selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti ainus kõrgustik. Tema kõrgeim punkt on Emumägi (166m). Pandivere kõrgustik on tasase pinnamoega. Silma paistavad pikad kitsad vaalseljakud. Lõuna-Eestis on kolm kõrgustikku. Läänepoolseim neist on Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m). Sakala kõrgustikust ida poole jääb Otepää kõrgustik, mille üldkõrgus on märksa suurem (Kuutse mägi 217 m). Haanja kõrgustik sarnaneb Otepää kõrgustikuga, kuid kõrgused on suuremad ja pinnamood vaheldusrikkam. Seal leidub orgusid, sinetava järveveega nõgusid, kupleid ja seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks
suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa
punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast
Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis.
teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m)
Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt. Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused
Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna
Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi
Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest. Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast 2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste põhjal eesti külarahva portree 1. Mats Traadi elulugu Mats Traat sündis 1936. aastal 23. novembril Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuutse talus põllumehe pojana. Peale algkooli lõpetamist polnud tal võimalik majanduslikel põhjustel edasi õppida ja seepärast töötas ta mõnda aega sovhoosis. 1959. aastal astus traktoristipaberitega maapoiss Moskva Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti ja lõpetas selle 1964. aastal. See oli ainuke niisugune kool tol ajal, kus sai kirjanikuks õppida. Samal ajal lõpetas ta kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. 19651968 töötas Mats
annaabi.ee 
