Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid,
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht
10B klassi õppekäik Meie esimene õppekäik leidis aset päikeselisel neljapäeval, 09.10.2008. Väljasõit oli kell 11.45 Mesikäpa halli juurest, kus kõik rõõmsameelselt bussi istusid ja olid meeleldi valmis veidi Põlvamaa Metsaomanike Seltsi aitama. Meie tee viis meid Lõivu kinnistule, mis asub Himmastest mõned kilomeetrid Mooste poole. Bussist välja astudes vilksatas minul peast läbi mõte, et kus see noor mets siis on mida meie hooldama peame ? Mina märkasin ühelt poolt metsatukka, mis on kordades vanem kui mina ja teisalt mingit võsa. See võsa oligi nimelt lang, kus me tegutsema hakkasime. Lähemal uurimisel selguski, et vaarika ja maltsa all on peidus pisikesed, armsad, eelmisel kevadel istutatud kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees. Pealtnäha paistis töö päris lihtne. Iga abiline sai endale vao kus tatsata. Alguses polnud häda midagi, kuid peale mõnin...
haugi, latikat, kiiska ja kokre. Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas. Linajärv! Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre. Mustjärv! Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m
umbes 100 meetrit? “Viimne Kalevite võsu, Kasvas kaljuks kindluselle, Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa,
Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi on saanud nime sellest, et kunagi oli see maa kaetud kuuskedega, aga siis hakkasid mehed seal vargil käima ja kuuski varastama. Nüüdseks oli see maa üks suur raba ja selletõttu oli see ka sinna odavam maja osta, seda mainis Andres ka enda naisele Kröödale ja tema sõnul olid kõik paremad kodad juba ära võetud. Sammuti näidati filmi alguses ka Andrese sihikindlust, kui lehm oli sohu kinni jäänud ja ta pidi teda väja tõmbama. Hiljem
Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga
sorteerijad saavad nende järgi eraldada taaskasutusse mineva prügi. *Valged nooled valgel taustal näitavad,et toode või toote paken on taaskasutatavad *Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal näitavad,et toode või paken on valmistatud ttaaskastatud materjalist. *Rohelise punkti märk näitab,et toote hinnas sisaldub jäätmekäitluse maks pakendi või toote keskonnale kahjutuks muutmise eest. *Kuuskedega märk antakse paberile,mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. LOODUSSÕBRALIK TARBIMINE: *eelista kaupa,mille pakkimisel pole kasut.üleliia materjali * osta vee baasil valmi.värve,liime,lakke *eelista taaskasutatavas pakendis kaupa *osta ökomärgiga kaupa *ära osta patareitoitel tooteid *kasuta aias orgaanilisi väetisi *osta kodumasinaid,mis tarbivad vähe elektrienergiat.
Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga
Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud. MUSTTIHANE Musttihane (Periparus (Parus) ater) pesitseb peamiselt okasmetsas, sageli kõrgete kuuskedega kohtades. Ta on paiga- osalt rändlind. välja näeb ta nagu rasvatihse värvitu nõbu. Sama sugused must pea ja valge laik põsel. Musttihase pea on oluliselt suurem ning kukal täidlasem millel asub ka piklik valge laik mis ulatub seljani, see paistab hästi tagant vaates. Rinna osa ja kõht ei ole erkkollane nagu ravatihasel vaid pigem hallikas-beezikas-valge. Musttihase üldpikkus on 10-11,5 cm, kehakaal 8-10 g ning tiibade siruulatus 17-21 cm
ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu ümbruskonnas talvituvaid loomi ja linde talviste söögipaikade rajamise ja pesakastide valmistamisega (M. Semm 2003). Servaalad (põllupeenrad) Kahe koosluse vahele jääv servaala on oluline paljudele liikidele. Metsaservade väärtus elupaigana suureneb, kui metsaserv ei ole järsk ega avatud, vaid ääristatud põõsastikuga. Kuuskedega servavööndites elavad meelsasti arglikud põllul toituvad liigid. Rikkalikum on elustik põlluservades, kus kasvab ka õitsvaid taimi ning lehtpõõsaid ja -puid. Neid kasutavad rästad, talvike ja aedpõõsalind. Kadakad meelitavad pesitsema karmiinleevikese, punaselg-õgija ja rohevindi. Põldude vahelistest loodusliku taimkattega servadest sõltuvad paljud putuka- ja taimeliigid ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest
vihmametsade puusõnajalad. Uus-Meremaa maastikele on väga iseloomulikud tõlvpuud, mida võib üksikute põõsaste või rühmadena näha nii teede ääres kui keset rohumaad. Probleeme on aga hakanud tekitama võõrpuuliikide levimine pärismaistesse metsadesse, selhulgas kaitsealadelegi. Eemalt vaadatuna meenutab Uus-Meremaa loodusmets pigem Eestimaist kui troopilist. Esimese rinde moodustavad tavaliselt okaspuud, eriti kivijugapuulised, mis sarnanevad meie mändide ja kuuskedega. Metsa sisenedes on aga vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki. 10 4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid
Seetõttu on levinud koostöö, kus seened aitavad taimedel mullast vajalikke aineid kätte saada ja saavad taimedelt vastu süsivesikuid. Sellist sümbioosi nim. mükoriisaks, peaaegu igal maismaataimel on oma mükoriisa seen. Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taimejuure sümbioos. Üksikud seeneliigid moodustavad mükoriisat ainult ühe puuliigiga. Näiteks kaseriisikas ja kasepuravik asustavad vaid kase juuri, kuuseriisikas ja harilik kivipuravik kasvavad seevastu alati koos kuuskedega. Kübarseene ehitus: Kuidas eristada valget kärbseseent ja aru-šampinjoni? Arušampinjon Valge kärbseseen Kõigil mürgistel kärbseseentel on nii rõngas kübara lähedal kui ka tupp jala alusel. Seente kasutamine inimese poolt: inimesed korjavad seeni söömiseks/kupatamiseks. Toiduainetööstuses kasutatakse seeni hallitusjuustude, salaamivorsti ja sojakastme
Nokk on pikk ja terav, tumedat tooni. Jalad hoopis heledad. (Vaata pilt 37) Laanerähn on vähe nähtav lind. Leidub metsaäärsetes kohtades kus on puid maharaiutud ning otsib nendest toitu. Tavliselt näeb laanerähni hommikusel ajal ja kuiva ilmaga. Otsib endale toitu samamoodi nagu kõik teised rähnlased. Paigalind, võib kohata aastaringselt. Toitub enamasti putukatest, eriti kuuse-kooreüraski vastsetest. Sageli koorib surnud kuuski. Pesitseb vanemate kuuskedega, samuti kaskede jt lehtpuudega okas- ja segametsades. (Linnumääraja, 2015) Pilt 37. Laanerähn (Picoides tridactylus), (Autor: Imre Musto), 2013 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae) 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et punarind on natuke pruunikast värvi. Rind, nägu ja natuke alumine kehapool on punakasoranžikat värvi. Alumisel kehapoolel esineb ka valget
sünnipäeval põhiliselt oma linna rahvas, 150. sünnipäeval oma linna ja maakonna rahvas ja külalisi kogu Eestimaalt, siis 200. juubeli paralleelsündmuse tõttu oli Võrru kogunenud palju tähtsaid isikuid üle Nõukogude Liidu. Sellegipoolest oli kõrgeid külalisi ka 100. ja 150. sünnipäeval: 1884. a. kuberner ja 1934. a. Jaan Tõnisson, pidades laulupeol kõne. Iga Võru linna juubeli läbivaks teemaks oli linnavapp roheline kuusk. 100. sünnipäeval oli linn dekoreeritud kuuskedega, mistõttu pastor Heinrich Struck võrdles linnatänavaid kui kuuskede alleega. Nii majadel kui ka plankudel oli suuremaid ja väiksemaid linnavapi kuuski kujundatud, mis olid kaunistatud mitmevärviliste lippudega. Linna peavärav oli samuti roheliselt kaunistatud ja lilledest oli kujundatud arv 150. sünnipäeval kutsusid korraldajad üles linnarahvast kaunistama maju ja äride tänavapoolseid vaateaknaid kuuskede, lillede või muu looduslikuga
A: Seda ma ei teadnud! D: Inimene, kes taimi korjab, peab olema terve, rahulik ja tasakaalus. Või vähemalt seda endale sisestama kui ta taimi korjab. See on väga tähtis. A: Nii see on. Ainult et keegi ei tea seda. 44 D: Taimed on elusolendid, head ja imelised. Nad on siin selleks, et olla kasulikud, et aidata. Kahjuks me tapame neid, purustame ja viskame seejärel minema. Täpselt nii käitume ka kuuskedega. Kui sa vaid kuuleksid nende karjeid kui neid raiutakse! Asjatult! Mitte keegi ei kuule! A: Kuid sa rääkisid, et sulle meeldivad Jõulud! D: Jah, väga. Kuid kui sündmus, kui vibratsioon. Mul vedas, sest ema ostis ammu kunstliku kuuse. See on väga hea, peamine on idee. Ma ei tea, kas olen võimeline viibima majas, kus on eksponeeritud väljapaistev meetrine kuusk, ja veel rõõmustavad inimesed selle üle! Kuid inimestel on vist anne tappa taimi ja sellest rõõmu tunda!
Valkjashalli leethorisondi tüsedus on 10-30 cm, B-horisont on selgesti eraldatav, ülaosas sageli kohvipruuni värvusega, tihenenud, huumus-illuviaalne. Muld on tugevasti happeline (pH KCl 2,5- 4,0), madala küllastusastmega ja lämmastikuvaene. Veereziim: kuiv, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Taimed kannatavad perioodiliselt niis- kusepuuduse käes. Puurinne: hõredalt kasvavad männid, segus arukaskede ja kidurate kuuskedega. Puud on halvasti laasunud, eriti hõredamates puistutes. Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või esineb hõredalt kadakat. Puhmarinne: kanarbik (K), pohl (D), kukemari, mustikas. MUSTIKAS - Vaccinium myrtillus tõlkides taime ladinakeelset nime, saame bacca mari; ja myrtillus mürdilehine. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: mustikas on Eestis sagedamaid metsataimi; ta kasvab happelisel metsahuumusel, eelistades niiskeid ja mõõdukalt varjukaid kasvukohti
annaabi.ee 
