venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele ei ole venemaa oma sõjajõude Soome territooriumilt välja viinud. 1918.a. jaanuari lõpupäevil haarasid soome punased võimu. 28. jaanuaril hõivasid Punakaardi salgad Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma
Zukovi poolehoiu. Molotov, Kaganovits, Malenkov ja Sepilov kaotasid oma kohad. Valiti uus poliitbüroo (KK presiidium), mille koosseisu hakkasid kuuluma Hrustsov, Zukov, Mikojan, Vorosilov, Bulganin, 1 Svernik, Suslov, Kiritsenko, KK sekretär Leonid Breznev (1906-1982), KK sekretär Jekaterina Furtseva (1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud
lubamist riiki, Karjala maakitsust, mis olevat ohuks Leningradile ja lubati põhjaaladega kaotatud territoorium kompenseerida. Oktoobris 1939 ei kandnud läbirääkimised vilja ja 30. novembril 1939 alustasid NSVLi väed rünnakut Soome aladele Terijoki linnale. NSVL väitis, et Soome poolt rünnati ja nad on ohustatud, kuid Soome uurimine midagi ei leia. NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen. Nii näib, et Soomes on kodusõda, kus Nõukogude Liit toetab kommunistliku poolt. Moskva edu saabus alles 1940. aasta veebruaris, mil punaarmee ülekaalukad väed Soome rindest läbi murravad. 12. märtsil 1940 sõlmivad Soome ja NSVL Moskvas rahuleppe, kus Karjala maakitsus loovutatakse seal elas 12% rahvast, kes aga suures osas lahkuvad. Lisaks peab Soome lubama Hanko poolsaarele Nõukogude baasi. 1940. aastal tungib Mussolini Kreekasse, olles Saksamaast innustatud
Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9. aprill 1940 asus Saksamaa uuesti pealetungile - esmalt hõivati Taani (paar päeva), siis Norra (vastupanu juunini ). Quisling . 5. Baltimaade okupeerimine Juunis 1940 nõudis NSVL Baltimaadelt lisabaaside lubamist. 17
Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee sissetung Soome vallandas Talvesõja. Vallutatud Terijoe linnas (praegune Zelenogorsk) moodustas Kominterni juhtivtegelane Otto Kuusinen Moskva ettekirjutuste kohaselt nukuvalitsuse. Terijoe valitsus kuulutas välja Soome Demokraatliku Vabariigi ning sõlmis Nõukogude Liiduga sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu. Moskva püüdis esialgu jätta muljet, nagu oleks Soomes käimas kodusõda, et saada enda poolele 1918. 3 aasta kodusõjas punaste poolel võidelnud soomlasi. See samm aga ei andnud oodatud tulemusi.
Kehtestati kontroll ajakirjanduse üle; Saksa vägedel lubati läbida Rootsi alasid; Pärast sõjaõnne pöördumist Saksamaa kahjuks lõpetas Rootsi sakslaste varustamise; En svensk tiger- rootsi on vait ei kobise Sõjapõgenikud Rootsi saabus sõja ajal üle 400 000 sõjapõgeniku; Eesti, Läti, Soome; Soome 1939 ebaõnnestusid SoomeNSVL läbirääkimised; Talvesõda 30.11.193913.03.1940; ,,Terijoe valitsus" -Otto Ville Kuusinen; Simo Häyhä Valge surm (Soome tuntuim Snaiper) (Tema tegevused on paljud legendid) Rahulepingu tingimused peab loobuma 3 maa osast ja Soome lahe saartest; Risto Ryti president 19401944; Vaherahu perioodil 19401941 otsustas Soome sõlmida tihedamaid sidemeid Saksamaaga; 25.juunil.1941 algas Jätkusõda; Soome eesmärk Saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad;
V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja
Põhjamaade ainulaadus. 58 Iseseisev Soome 1917-39 Soome autonoomia taastamine 1917. aastal ja probleemid Peale Vene veebruarirevolutsiooni: Märtsikuu manifest taastas Soome autonoomia. Soome senat (valitsus) tagasi soomlaste kätte. SDP (sots.dem) parlamendi suurim partei, aga moodustati kõikide parteide koondvalitsus, mille peaminister oli SDP´st. Parlamentalism! SDP vasakpoolsed ei toeta valitsust (nt Kuusinen). Soomes jätkuvalt suur vene sõjavägi (100 000), kelle hulgas levis revolutsioon ja distsiplineerimatus. Töölisi ja vaeseid kimbutas töötus, inflatsioon ja toiduainete puudus (sõltuvus Vene teraviljast) Algasid streigid tööliste ja maaproletariaadi hulgas. Rahva lõhenemine 1917 Kuna venestatud politsei oli desarmeeritud, probleemiks korra garanteerimine. Valge (=kaitseliitude)-punakaartide algus (tööandjad VS töölised, kodanlus VS sotsialistid) Valgekaaride
Kuigi selle 1. jaanuari otsust toetasid kõik erakonnad, ometigi olid kõige vasakpoolsemad (esseerid ja vähemlased) jätnud endale teatud reservatsiooni. Sotsiaaldem puhul tuleks nimetada Mihkel Martna nime, kes kahtles ennekõike just tulevikus, et Eesti riik suudaks sotsiaalmaj toime tule. Sõitis aasta esimestel päevadel Soome, et tutvuda Soome oludega, kõnelda juhtivate Soome poliitikutega. Martna naasis Soomest veendunud iseseisvuslana. Eriti olevat seda propageerinud Otto Villem Kuusinen. Ka sotsiaaldemokraadid asusid taasiseseisvumist toetama. Esseerid kuulusid koalitsiooni enamlastega - ei julgenud sellist asja otsustada täiesti ilma enamlasteta. Esseeride arvates pidi saama Eestist iseseisev riik, Eesti Töövabariik - riik, kus võim kuuluks ainult töötavatele rahvakihtidele. Nemad pidid saama valimisõiguse. Samuti ei arvanud esseerid, et võim peaks minema Maanõukogu või tulevase AK kätte, vaid jätta võim Eesti
2.16.3.1 SISEPOLIITIKA Kodusõja järel oli lühikeseks ajaks Soome poliitika Saksameelne. Riigi moodustamisel oldi kahe vahel: teha kuningriik või vabariik. Kuningas otsutati kutsuda Saksamaalt, kuid kui Saksamaa kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht. Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed. Venemaale põgenenud Soome kommunistid moodustasid 1918. aastal Moskvas Soome Kommunistliku Partei. Selle üks kuulsamaid juhte on olnud O.V. Kuusinen. Soomes oli kommunistliku partei tegevus keelatud. 1929 - algas majanduskriis. Tekkis Lapua liikimine, mis sai nime Lapua külast. Sarnanes Eestis tegutsenud vapside liikumisele. Liikmeteks olid talupojad. 1930 - Lapualased korraldasid marsi Helsingisse. Eduskund pidi selle tulemusena nende survel vastu võtma kommunitisde vastasedi seaduseid. Soome on ainuke I maailmasõja järel iseseisvunud riik, mille põhiseadus kehtib 1919. aastast muutumatuna. 2.16.3.2 VÄLISPOLIITIKA.
Vilhelm Ekelund och Gustaf Fröding, som framfördes vid Helsingfors musikinstitut i maj 1920 men möttes av ett svalt mottagande[1]. Skrivandet tog dock snart överhanden, och 1921 debuterade Diktonius med Min dikt, en expressionistisk och revolutionsromantisk aforismsamling präglad av tidsandan åren kring Finska inbördeskriget och inte minst vänskapen med den kommunistiske aktivisten Otto Ville Kuusinen. I de senare böckerna, som rymmer i huvudsak dikter men även aforismer, essäer och noveller samt romanen Janne Kubik (1932), var den politiska udden nedtonad, men hela författarskapet präglas av viljan att bryta med den borgerliga estetiken, att skaka om och omskapa det litterära språket, bland annat genom att bejaka talspråkets lyriska kvaliteter och ämnesmässigt ohämmat röra sig mellan högt och lågt.
tegemist on teiselt poolt piiri soomlaste avatud tulega. Järgnes Moskva poolt NL-Soome mittekallaletungilepingu ühepoolne katkestamine, dipl suhete katkestamine, 30.nov 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, alustas sõda kuulutamata kallaletungi Soome Vabariigile. Kuna SV-ga olid suhted katkestatud, kasutas NL veel ühte dipl manöövrit- Terijoki linnas kuulutati välja Soome Demokr Vabariik, loodi valitsus, mille eesotsas seisis aastakümneid NL-s elanud soome kommunist Otto Ville Kuusinen, üks kominterni juhtivaid tegelasi. Kuusineni valitsus sõlmis NL-ga lepingu, mida Moskva oli algusest peale taotlenud. Muu maailm ei tunnustanud Terijoki valitsust. Sõjaliselt ei läinud nii hästi kui oli loodetud. Terve dets üritasid punaväelased asjatult läbimurret Mannerhimi liinist, Karjala kannasel toimus 3 suurrünnakut, kõik löödi soomlaste poolt aasta lõpuks edukalt taha, ei jõutud välja isegi peakaitsepositsioonidele. Pealetungi arendati ka Laadoga Karjalas, Soome
annaabi.ee 
