jõukamad olid ratsanikud,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus Roomas · KUNINGAS kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud, väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kombetalituste täitja · SENAT(lad.k.senatus,senex vanamees, rauk) valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade vanematest. Senati liikmeid kutsuti isadeks (lad.k.patres) · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimusid linnast väljas Marsi väljakul kuuriate (täiskasvanud mehed) kaupa; kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa Kaheteistkümne tahvli seadused · 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid, et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt · Seadused olid karmid võlaorjus, võlgniku hukkamine jne. Tänan kuulamast!
Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi alguses võitlesid plebeid ja patriitsid oma
poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus. Hääletamine maapäevadel toimud kuuriate kaupa, et kaks häält ühe vastu, et leedu ja poola tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga
aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W
Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk
Sealt sai ta endale hüüdnime scaevola - vasakukäeline. Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile. 10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga. Kreeka nimede tähendused: · Kleopatra - kuulsas isast pärinev. · Alexandros - meeste päästja. · Andrei, Andres - mehine. · Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber.
patriotsimi ja riigitruuduse, põhjendamiseks. Institutsioonid 1) Mis on imperium Imperiumi all mõisteti kõrgeimat võimu, mis sisaldas eneses sõjaväe ülemjuhatuse, kõrgeima tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid Terve kogukonna eesotsas seisis kuningas, kes valiti komiitsidel kuuriate poolt ja tema võim oli piiratud. Välisteks tunnusteks olid nt pupurmantel ja kulddiadeem. Kuningal oli kõrgeim võim, mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid, ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik.
Rooma linnades olid basiilikad koosoleku-, kohtu ja turuhooneteks. · Saturnus (lk 314) rooma põllutööjumal, kelle tema poeg Jupiter taevast välja ajas ja kes asus Apenniini poolsaarele, kus õpetas inimestele põllutööd. Saturnuse auks peetud pühad olid saturnaalid (Saturnalia). · Kuuria (lk 316) kuningate ajastust peale jagunesid Roomas kõik patriitsid kuuriaisse; iga kümme sugukonda moodustasid kuuria. Kokku oli kolmkümmend kuuriat. Kuuriate viisi hääletasid kodanikud rahvakoosolekui; iga kuuria andis sõjaväele teatava arvu jalaväelasid ja ratsanikke. Kuuriaks nimetati samuti hoonet, kus toimusid senati koosolekud. XVIII peatükk Konsulid sõjas. Camerinumi lahing. Enomaiose surm Pärast kümnepäevast rännakut pelignide maale jõudes sai traaklane teada, et konsul Lentulus Clodianus kogub Umbrias umbes kolmekümmne tuhande mehelist sõjaväge, et panna tal kinni tee Paduse juurde
teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja ametnikud/magistraadid. * Kuriaatsed komiitsid päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa. (tegelesid sõjaväe küsimustega) -) Roomas oli kõige tähtsam üksus suguvõsa, mida oli Roomas kokku 300, mis koosnesid perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki koos kuriaatsed komiitsid. 10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust). * Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20. -) Pärast eesnime oli suguvõsanimi. -) Lisandus veel lisanimi.
omavaheliste tülide lahendamine, 3) maahärrade seisuste ja linnavaheliste küsimuste lahendamine, 4) talupoegade küsimused (15.-16.saj), 5) usulised küsimused. Maapäev koosnes kuuriatest: 1) ordu oma võimukandjad, 2) vaimulikud isikud, 3) vasalkondade esindajad, 4) linnade esindajad. Maapäev kutsuti kokku, koosoleku juhataja tutvustas päevakorda. Igas kuurias tehti oma otsus, pärast otsustati ühiselt. Vajalik oli kõigi kuuriate pooltolek, vastasel korral otsust vastu ei võetud. Maapäev oli väga oluline ja tähtis organ, isegi kuningas pidi nende otsuseid aktsepteerima. Otsused ei olnud sunduslikud, siiski aitasid säilitada 300 aastat rahuperioodi. 4 5.Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis. Kuulus: Rävala, Viru-, Järvamaa..., algas 1219 a. Võim kuulus sisuliselt kuninga esindajale e.
PATER FAMILIAK'S, TEMAL OLI ABSOLUUTNE SÕNAVÕIM NING VÕIM OTSUSTADA ELU JA SURMA ÜLE. SUGUKONNA VANEMAKS VALITI VANIM JA VÄÄRIKAIM ISIK, SUGUKONNA VANEMATEST MOODUSTUS SENAT, KES VALIS KUNINGA. SUGUKONNAD OLID ERINEVA SUURUSEGA NING NENDE LIIKMETE ARV OLI PAARIST SAJAST 5-6 TUHANDENI. KUURIA ON ADMINISTRATIIVNE ÜKSUS, MIS KOOSNEB 10ST SUGUKONNAST, 10 KUURIAT MOODUSTASID TRIIBUSE. KÕIGE OLULISEMAID KÜSIMUSI OTSUSTATI RAHVAKOOSOLEKUL AGA KOOS KÄISID KA VÄIKSEMAD KOOSOLEKUD. KUURIATE KOOSOLEKUID NIMETATAKSE KOMIITSIDEKS. KOMIITSIDES OSALESID SAMUTI KÕIK TÄISKASVANUD VABAD MEHED. ORJE OLI VARASES ROOMAS VÄHE NING NEID KÄSITLETI TEATUD MÕTTES PERELIIKMETENA. ORJADEKS OLID SÕJAVANGID. JUBA KUNINGATE AJAJÄRGUL OLI ROOMA ÜHISKOND KIHISTUNUD. Patriitsideks olid kohalikud ning plebeideks vallutatud alade elanikud. 6saj eKr toimus Roomas reform, mille viis läbi Servius Tullius. Reform tähendas, et kõik vabad mehed viidi varanduse järgi viide gruppi, nad pidid
Prantsuse marssal Jean Baptiste Bernadotte valiti algul Rootsi kuninga troonipärijaks ning pärast Karl XIII surma sai ta kuningaks Karl XIV Johani nime all; või b) kui monarhia sisse seatakse - nt Saksa keisri Wilhelm I valimine > edasi juba monarhi võimu pärandamine); B. monarh jagab võimu kas: 1) suursenjööridega (feodaalse killustatuse ajastu) või 2) seisuslike esinduskogudega (Euroopas on neis tüüpiline koosseis nn kuuriate kaupa kolmest seisusest: aadel, vaimulikkond, linnade esindus (linnakodanlus; hiljem üldse kodanlus kui ettevõtjad; v.a. Rootsi - seal oli erandlikult neli seisust: aadel, vaimulikkond, (linna)kodanlus, vabad ehk riigitalupojad)) või 3) parlamendiga - vrdl: a) uusaegse dualistliku parlamentarismi formeerumise perioodil: Inglismaa pärast Cromwelli lordprotektoraadi ajastut; Prantsusmaa pärast 1789.a. revolutsiooni,
annaabi.ee 
