avalikult oma loengutel. Rahvas hindas teda kõrgelt. Otto I – valitses Lääne-Euroopas aastatel 936-973. Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg
Selliseks märgiks on inimese edukus. Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt
1305. aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud. Avignoni eksiilis peavad paavstid ülal luksuslikku õukonda ja haldusaparaati. Paavst Urbanus VI (1378-1389) valiti Roomas ja jäi Rooma, sest nüüd olid Itaalia olud paranenud ja segased ajad tulnud Prantsusmaale. Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis. Valitakse kolmas paavst Martianus V (1417--1431)
protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted.
Kuigi 1236 oli Riia sõlminudkloostri abti ja konvendiga leppe, et linna tedmata ei tohi võõrandada selle maa-alasid, siis nüüd müüdi kogu klooster ühes maaga Ordule > mungad rändasid Eestimaale, rajasid Padise kloostri. Riia pp algatusel kandus tüli Dünamünde kloostri omastamise pärast paavstliku kuuria ette > tüliküs võeti ette alles 1312 > põhjalik juurdlus päädis Ordule kahjuliku otsusega > Ordu apelleeris paavstile > tänu altkäemaksulepaavsti kuuriale tühistati talle pandud kirikuvanne 1313 sõlmis Ordu Riiaga rahu Ordu võis oma peasihi-alistada Riia pp-saavutada okup pp alad ja linnused, püüdis seda teha katte all, et paavst pp poolele ei läheks. Ordu kasutas ära vastuolusid Riia tk-s, mõjutades tk-t ja ppk vasalle ja teisi Liivim seisusi sõlmima liitu > 23.apr 1316 Siguldas lubatigi vastastikku toetust, ppk-s pp võim sisuliselt kukutati.
Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250. aastal Mindaugase valdusi, kuid Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos kaaskonnaga. 1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu piiskopkond, mis oli allutatud paavsti kuuriale. Kehtestas Mindaugas uue maksu ehk djaklo, mis oli mõeldud lossigarnisonide ülalpidamiseks. Parandas suhteid Galiitsia-Volõõniaga (ründasid koos tatarlaste maid) ja Tautvilasega (Polotski vasall). 1259. aasta sõlmis Mindaugas Saksa orduga kokkuleppe, millega loovutas neile Zemaitija, et kindlustada endale Saksa ordu toetust. 1260. aastal zemaidid saavutasid võidu üle Mindaugase vägede Durbe järve ääres, kahjustada sai oluliselt Saksa ordu ja Liivimaa haru ühisvägi
olid nõus paavsti sekkumisega omaa maa kirikuasjadesse. Liit paavstiga lisas kuningatele mainet ja võimaldas neil hõlpsasti toime tulla sõnakuulmatute vasallidega. Keskaja lõpupoole aga hakkas Inglismaal ja Prantsusmaal, kuningavõim üha enam tugevnema ja võimsad feodaalid tahtsid allutada oma võimule ka kirikut. Neile ei meeldinud eriti see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja Prantsuse kuninga vahel. Kuna prantsuse vaimulikud olid kuninga poolel ei suutnudki paavst oma tahtmist peale suruda. Sellest ajast peale hakkas paavstide autoriteet alla käima. Aastal 1309. asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avignoni linna Prantsusmaal. Roomas oli paavstide elu sageli rahutu, sest paavstil olid tülid kohalike ülikutega ja need võisid ohustada tema julgeolekut
rivaliteedis Roomaga ja võtab endale palju õigusi, mis keskajal kuulusid ainult paavstile. 1493. aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516. a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle. Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz
Seal kirikukogul sõlmiti kirikuunioon Kreeka-ortodoksikirikuga, mille abil paavst konsiliarismi üle võidu sai. Gallikanism - Usuliste ja poliitiliste doktriinide kogu, milles rõhutati paavsti võimu piiramist, oikumeenilise kirikukogu üleolekut paavstivõimu üle ning vaimulike ning kuninga vahelist liitu, hoidmaks seeläbi paavsti riigivõimust eemal. ,,Kiriku allakäik" hiliskeskajal: Lööksõna ja tegelikkus - 15. sajandi olukorda kirikus kirjeldati kriisina. Rooma kuuriale heidete ette riiakust, võimuiha ja saamahimu. Maailmas oli hakanud levima mõte, et kirik kui institutsioon oma katedraalide ja kloostritega on piiblivastane kuradi kätetöö. Nälja, sõja ning vaenutsemise tegelikku põhjust hakati nägema Roomas. Kiriku allakäiku kujutati eelkõige kiriku moraalse allakäigu taustal. Tegelikkuses leidis Rooma kirik endale aga aina uusi sissetulekuallikaid. Kogu Euroopat hõlmav patukahetsuskirjade ehk indulgentside süsteem tõi kapitali Rooma. alguses
Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.
Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.
Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.
scriptura) läbi. Sellega olid uue õpetuse põhialused paika seatud. Nüüd jõudis toimuv ka paavstikoja teadvusesse. Leo X andis jahilkäigu ajal Lutheri-vastase bulla, teatades, et ,,metssiga rüüstab Issanda viinamäge." 10. detsembril 1520 põletas Luther tudengite näitemängu käigus bulla ära. Veebruaris 1521 tunnistas paavsti legaat, et 9/10 rahvast toetab Lutherit, ülejäänud aga karjuvad ,,surm Rooma kuuriale!" Paavst pani nüüd Lutheri kirikuvande alla ning ka äsja keisriks valitud Karl V püüdis teda mõjutada esitatud seisukohtadest loobuma. Lutheri seljatagune oli muutunud üha tugevamaks. Tema kõrgeimaks toetajaks sai Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja tema poolt 1502. aastal asutatud Wittenbergi ülikool, mida nüüd asuti kutsuma ka Saksamaa Roomaks. Siin tegutsesid Martin Lutheri peamised kaastöölised: Philipp Melanchton, Lucas Cranach, Johannes Bugenhagen. 1521
annaabi.ee 
