Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks. Edaldi väeosad ehitasid ja käsitsesid linnapiiramise seadmeid. MESOPOTAAMIA KULTUUR: KIRI 3500eKr kiilkiri kirjutati savitahvlitele. HARIDUS templikoolid õptajateks preestrid õpilasteks enamasti ülikute pojad, harvemini ka vaesemad poisid õppeaineteks kirjtamine, lugemine, matemaatika, astronoomia, astroloogia, geograafia. TEADUS praktilise suunitlusega matemaatikas tunti ruut- ja kuupjuurt, kasutusel 60ndiksüsteem astronoomia oli tihedalt seotud astroloogiaga astroloogias avastati taevakehade liikumine ja ennustamine. KIRJANDUS kangelaseeposed, eepilised poeemid. Tähtsamad jumalad ja nende kujutamine: ANU taevajumal; ENLIL jumalate kuningas, kuningavõimu kaitsja; EA maa-aluste vete ja sügavuste valitseja; ITSAR taeva kuninganna; MARDUK Babüloni jumal. Pea kõik kujutati inimesetaoliselt. Preestrite ülesanded ja roll ühiskonnas: Suurmaavaldajad
eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste määramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte. Mesopotaamia teaduses oli põhirõhk praktiliste tarvilike teadmiste ja oskuste kogumitel. Suhteliselt kõrgel tasemel oli matemaatika. Arvutamisel kasutati 60-ndsüsteemi, mis on tänapäevani kasutusel nurgamõõtmises ja kellaaja määramisel. Osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomias arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. Siit levis see edasi naabermaadesse ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Juba III aastatuhandel eKr leiutati seal võlvide ja kuplite ehitamine. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlustused. Hetiidid võtsid esimesena kasutusele hobukaarikud
Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus-Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. Indo-Eurooplased-Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr
Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust Kuukalender, milles oli 12 kuud, aga oli 11 päeva lühem, mistõttu pandi valitseja korraldusel kuu juurde vahel, taevavaatluse tulemusena osati mingil määral ennustada päikese- ja kuuvarjutusi
Ntx: Gilgamez 11. Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika. Arvutamisel kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel. Esimesena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel tänapäevalgi kehtivat põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite jadas (näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. 12. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Mesopotaamia temlite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste
Usk oli praktiline. Templid kaitsesid linnasid. Ennustamine oli levinud ja oluline. Kiri, haridus, kirjanud ja teadus, kunst Kiri 4. at eKr. Kirjamärgid kriipsud. Savitahvel. Kirjandus Vanim eepos, gilgames. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad olid preestrid. Õpilased jõukamatest peredest. Õppeaineteks, lugemine, kirjutamine, matemaatika ja kirjandus. Teadus Praktiline, andmete väljaselgitamine ja üleskirjutamine. Matemaatika oli heal tasemel, tunti ruutjuurt ja kuupjuurt. Astronoomia: 12 kuud. Astroloogia: ennustamine, sodiaagiosad, seostamine jumalatega. Arhitektuur Savi. Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3
Teadusharud Praktilise suunitlusega. Matemaatika. Võtsid kasutusele Arstiteadus. tänapäevani kehtiva Olid osavad kirurgid, süsteemi, et arvu suuruse sooritasid keerukaid määrab numbrite järjekord. silmaoperatsioone. Mõistsid, Oskasid arvutada ruut- ja et haiguse tõrjeks ei ole vaja kuupjuurt. maagiat vaid diagnoosi ja ravi. Astronoomia. Kasutasid kuukalendrit, Astronoomia. uurisid tähti, arvatavasti Kasutasid päikesekalendrit. oskasid ennustada päikese- Oskasid ennustada tähe ja kuuvarjutusi. (Siriuse) järgi Niiluse üleujutusi. Geomeetria
ruumala ning teati piid. o Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. MESOPOTAAMIA o Peamiselt koguti praktilisi teadmisi, esines huvi teadmise enese vastu, andmed selgitati üksikasjalikult välja. o Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, osati arvutata ruut-ja kuupjuurt. o Astronoomias koostati kuukalender. o Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid, mille järgi osati ennustada. 8. Kirjandus! EGIPTUS o Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. o Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. MESOPOTAAMIA o Raamatukogus säilitati kõiki kirjandusteoseid, nende hulgas ka kangelaseepost 9. Kunst! EGIPTUS
16. Iseloomusta teaduse arengut Mesopotaamias Koguti praktilisi ja tarvilikke teadmisi ja oskusi Samas ka veidike huvi teadmise enda vastu (filosoofia) Õpetlased(enamasti preestrid) pöörast suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele Haripunkti saavutas Uus-babüloonia riigi ajal Matemaatika- kuuekümnendsüsteem, osati arvutaja ruut ja kuupjuurt Astronoomia- taheti taevakehade liikumise järgi tulevikku teada, 12 sodiaagi tähtkuju, isegi kuu- ja päikesevarjutus Astroloogia- tähtede järgi ennustamine 17. Iseloomusta vana-testamenti. Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Alguses kirjeldatakse kuidas jumal lõi maailma Siis Aadamast ja Eevast ja siis suurest veeuputusest.
ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed-lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele lisati juurde fantaasiat. Nt Sumeri valitseja Gilgameši eepos (1000 eKr). Arenenumad teadusharud olid veel: a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt. b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks (astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine). 2) Loodi 12 võrdse pikkusega kuust koosnev kuukalender ning osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu ja palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid. Erinevad näited ehituskunstist: 1) tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev toru. Tipus oli tempel, kus oli jumala „elukoht“. Suurim asus
Kiilkiri Teadus · Koguti andmeid (nimekirjad valitsejatest, ennetest jne) · Suhtusid vallutatud riikide kultuuri ja kommetesse lugupidamisega, · Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks
usutalitusi ja kirjatarkust. Taeva kuninganna Istar oli ka armastuse ja viljakuse kehastaja. Surmajärgsus. Ei pööratud erilist tähelepanu sellele, mis tuli pärast surma. Õnnelik tuli olla eluajal. Jumalate karistused tulevad juba eluajal. Surma järel ootab rõõmutu olek sünges allmaailmas. Teadus. Koguti praktilisi teadmisi ja oskusi. Tähelepanu pöörati andmete detailsele üleskirjutamisele. Tasemel oli matemaatika- arvutati ruut- ja kuupjuurt. Arvuatai välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarrjutusi. Loodi kuukalender, mis koosnes 12 kuust ja oli päikese aastast 11 päeva lühem. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. 5. Ees- Aasia ja Iraani rahvad. 5.1 Hetiidid ja Pärsia impeerium. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidid olid esimene indo- euroopa rahvas, kes jõudsid tsivilisatsioonini. Sõjalise eelise andis neile kiire ja võimas kaarikuvägi. U.1 700 1 200 eKr oli neil võimas riik
enamasti pärit jõukamatest perekondadest, kuid oli ka erandeid. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ning kirjandust. Kirjandus Assurpanipali raamatukogus säilitati kõiki kirjandusteoseid, nende hulgas ka kangelaseepos ,,Gilgames". Teadus Peamiselt koguti praktilisi teadmisi, esines huvi teadmise enese vastu, andmed selgitati üksikasjalikult välja. Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, osati arvutata ruut-ja kuupjuurt. Astronoomias koostati kuukalender. Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid, mille järgi osati ennustada. Arhitektuur Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid. Ehitati templeid (tsikuraat massiivne, astanguline ülespoole ahenev torn, N: Paabeli torn), losse (hiigelsuured, 8-korruselise maja kõrgused ehitised, N: Sargon II loss),
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. 2.7. Indo-Euroopa rahvad Indo-Eurooplased Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd-karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr
Tänapäevani on säilinud matemaatiliste ülesannete kogu. Arvutamisel kasutati kuuekümnendsüsteeme, mis on tänapäevani kasutusel nurgamõõtmises kui ka kella puhul. Esimestena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite jadas (näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada ka keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Sellega seoses arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks (sodiaak = astr loomaring, taevasfääri vöö, kus näiliselt liiguvad Päike, Kuu ja planeedid; kõnek tähtkuju). Suudeti isegi päikese- ja kuuvarjutusi ennustada. Kuid ei jõutud nii täiusliku kalendrini, kui Egiptuses. Siinse kuukalendri järgi koosnes aasta täpselt 12
Meie ajani on säilinud mitmeid matemeetiliste ülesannete kogusid Arvutamisel kasutati 60- süsteemi, mis tänapäevani käibel nii nurkade mõõtmisel kui ka kella puhul. Arvude märkimisel kasutati Mesopotaamias esimesena tänapäevalgi kehtivat süsteemi, mille kohaselt numbri väärtuse arvus määrab tema koht numbrite jadas (näiteks number 2 omab asvus 21 suuremat väärtust kui arvus 12). Osati lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku välja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava tõenäosusega ka päikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte päikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes täpselt 12 kuust ja oli päikeseaastast 11 päeva lühem. Seetõttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale mõni täiendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud
annaabi.ee 
