Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne.
Kasutati hinnalisi kattematerjale Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid Toimusid suured pidustused Riietus oli uhke Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne.
,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine
Margareta vend võitleb Faustiga 1 vs 2( Margareta vend vs Mefisto ja Faust). Vend sureb . Fausti otsitakse mõrva eest taga. Aga ei saada kätte. Margareta tapab oma lapse ja satub vanglasse. Fausti kutsub Margaretad kaasa, et põgeneks koos temaga aga Margareta ei tule kuna tunneb saatana lõhna (Mefisto lõhna). Margareta üheks surma põhjuseks on see, et ta närvid ei pea vastu kuna teda rääkitakse taga. Ta on rase ja pole abielus. Teine osa: Mefisto pakub Faustile kuulust tehes Fausti väepealikuks. Fausti ei rahuldu millegagi. Teda hakkab vaevama süütunnetus, keda on ta tapnud, hävitanud. Ta tahab oma tegusid heastada. Ta otsustab, et peaks oma süü heaks tegema. (vähendama merd ja tegema rohkem häid põllumaid ja antaks inimestele, kes on kannatanud. Soovimise ajaks on Faust juba pime ja Mefisto otsustab Fausti petta. Tegelikkuses kuuleb faust, et labidad kõlisevad ja ta arvab et tehakse maad korda aga päriselt kaevatkse faustile hauda
olla ajaloolise tähtsusega objektiks ning silmarõõmuks kõikidele ajaloo- ja kunstihuvilistele. Sajand tagasi küsiti, kas linn jõuab kunagi jaamni välja, kuna raudteevaksal asus linnast üsna kaugel. Nüüdseks on linn vaksalist igas suunas mööda kasvanud. (4) Eesti Raudteemuuseum tegutses 1992. aastani Tallinnas Balti jaamas. Peale seda otsustati muuseum liigutada Haapsallu, mis on sellest ajast peale Haapsalule kuulust veel juurde toonud. 7 4.Pildid Pilt 1. Haapsalu jaamahoone eest Pilt 2. Haapsalu jaama perroon 8 Pilt 3. Haapsalu jaama perroon ja vaatamisväärsus 9 5. Kasutatud materjalid 1
*Artemis- jahi jumalanna, neitsilik *Poseidon- merede valitseja, Zeusi vend. Sümbol oli kolmhark *Hades-allmaailma valitseja *Dionysos-veini ja viljakuse jumal , sümbol oli viinamarja kobar. *Hephaistos-sepatöö jumal, sümbol oli alasi *Demeter-vilja ema, looduse jumalanna. Sümbol viljapeadest pärg 5.Homeros ja eeposed Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios
Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema
hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi.
Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna
Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70. 6 Kp otsustab Soome sepa ules otsida, et head mooka saada, saab kunagise Kalevi tugevaima mooga mida tehti 7a.83-84 Peol tekib vaidlus, Kp tapab purjus peaga sepa poja, hommikul ei maleta midagi.kotka tiiva alla olnud mehike raiub tamme . 92 7. Kp hakkas koju tagasi minema, teel kuuleb saarepiiga laulu 95-96,Iru mael kuulust sai aru et Linda on surnud jam is ta on teinud 99-100. Vennad arutavad reisilugusi,kust ema otsisid.101-102/102-104. Vennad otsustavad liisku heita, kes saab kuningaks.104-105.Kp saab isa opetust.105-106.8. Viskevoitluse Vortsjarve aares? 101 voitis noorim vend, teised laksid uut kodukohta otsima 117-119.Kp hakkas maad kundma, magamiseks pani hobuse jalad kinni ja metsloomad soid ta ara 124- 127.9.Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal
" Uued tuuled(1988) Kraavi pervel peatus troika, tehti väike perestroika: kutsar säeti hobuseks, sõitja jäeti kutsariks, ruunad müüdi vorstiks. Misasja teab naine Misasja teab naine absurdist, mis teab tema komparteist niisama ehk tumm teab kurdist või metadoor meiereist; ta ilusaid pilte teab ,,Burdast", teab moode, mis toob ,,Siluett", foksterjerist räägib ja hurdast ning kõigest, mis noobel ja nett; ta rõõmu saab kuulust ja klatsist, ta vaimustub vasikast, ei hooli ta hokimatsist, ei riigimasinast; ta mõnikord mõistmatult kurb on, maailmast ei tule siis see, tas endas siis miski absurd on, kuid see pole see, pole see! Keldrikakand Keldrikakand kena kakand, keldris sõõnd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud pole välisilma näinud. Kõik, mis kehtib keldri õhus, kehtib ka ta peas ja kõhus. Ta ei ole isehakand,
SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips 1) kiire lugemine - halb lugemine 2) pause pidada on väga tähtis 3) siis, nüüd, veel Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika. Kuulatakse mida teine ütleb 1) endast lähtuv vestlus 2) tähelepanelik kuulamine - Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu. - Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks 3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust. Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu, siis on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab. KUULAMINE 1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne) a) Mitteverbaalne b) Verbaalne - Teisele pealerääkimine
spetsialiseerusid metallitootmisele. *vana-liivimaa poliitiline ülesehitus. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus.
Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema
kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi.
Reimsi ja Ameins'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale. Võrreldes prantsuse gooti skulptuuriga on sakslaste looming tihti tundeküllasem, eriti ilmneb see Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel, mis said 14. saj peateemaks kogu Euroopas. Nii Kristus ristil (krutsifiks) kui Maarja Kristuse surnukehaga (Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15
olla parim, võistuslikkus iseloomustab kreeka aristokraate., valdavalt rituaalse taustaga, teatud pühamute juurde kuuluvatena, igas suuremas linnriigis peeti.Nende hulgas kujunesid välja 6 saj alguseks panheleni üle kreeka mängud, olümpia Zeusi jaoks, Delfis Püütia mängud Apolloni jaoks,mõlemad iga 4 aasta tagant, Isthmia poseidoni jaoks, Nemea mängud Zeusi jaoks, need iga 2 aasta tagant. Suurtel panheleeni mängudel, polnud autasusid, olid võidupärjad,linn sai ka kuulust tänu võitjale, said kingitusi linnalt materiaalse väärtusega aga kohalikel oli palju auhindu, mida kõrgem koht seda väärtuslikum oli auhind, korraldajad panid auhinnad välja. 5 saj hakkas see aristokraatlik taust ununema, seal hakkas profesionaalne pihta. Teine oluline valdkond on sümboosium , ehk joomapidu , pidusöök.Aristokraatlik ühisüritus mis ühendas seda sõpruskonda hetairia, need moodustasid osalt suguluslikul alusel , ja mängisid rolli ka
annaabi.ee 
