MARIA MASLOVA K14 Mis on Ergonoomika? Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast Sõnaergonoomia tuleneb Kreeka keelest Ontööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks. Ergonoomika tegurid Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained. Müra Organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju Müra soodustab väsimist Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta Vibratsioon • Võivad tekkida kesknärvisüsteemi talitluse häired • Kiire väsimine, peavalu jms. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ja teiste haiguste teket Ergonoomiline
Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. • Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned –arterioolid. • Müra võib ergutada tööle. • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. • Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval,
Lisaks eelnevatele tähtsatele asjadele tuleks tööruumides vältida ka kindlasti pidevat taustamüra, näiteks muusikat, printeri või mõne muu aparaadi töötamisel tekkivat heli. See viib töötaja mõted mujale, ei lase keskenduda ja tekitab ühtlasi ka stressi. Ka teiste töötajate pidev vestlemine võib olla häiriv. Seepärast ei peetagi suuri kontoreid heaks tööpaigaks vaid eelistatakse pigem väiksemaid, kus töötaja saab keskenduda oma töö tegemisele. Pidev müra kahjustab kuulmiselundit, väsitab kõrvu ja peaaju. Kontoris tuleks müra vältimiseks paigutada müra tekitavad esemed teise ruumi või töölauast kaugemale. Tänavalt kostvat müra on võimalik ära hoida, kui kasutada erineva paksusega akna klaasi. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist ja aitab väga palju kaasa töö kohandamist inimese jaoks. Ergonoomikaalased teadmised aitavad ära hoida tööga kaasnevaid haigusi, võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid
Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval,
Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi)
põhjustajana olla veel tähtsamad, kui müra iseenesest. (Terviseleht) Vali müra võib põhjustada hädasid, mida inimene ei oska ettegi arvata: veresooned võivad kokku tõmbuda; nahk võib muutuda kahvatuks; lihaste pingule tõmbumisega võib suur kogus adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2) 5 2.1 Müra mõju Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist.
kaitsevahendid ja ekspositsiooniaja vähendamise. Töökohal loeb ka , kas on tegu madalasageduse või kõrgsagedusega. Madalsageduslikud kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone, tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi), vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. Müra võib samas aga ergutada tööle ning võib anda ka olulist 4 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
Spetsialisti Eetikakoodeksist. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse *Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti): 1. Füüsikalised ohutegurid *müra- ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB; -kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed(stants) mürad - alati kahjulik, koormab kuulmiselundit,; kui muutliku tugevusega häirib rohkem kui tonaalne -püsivad ja pöördumatud tagajärjed, mõjub närvisüsteemile; peavalud ja mälu halvenemine *mürakaitse- -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel - Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid *vibratsioon on materiaalse keha võnkumine -lokaalne- masin tekitab otse kehale (ntks käed)
kõrvalseisjale olla tõsiselt häirivaks müraks. Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Müra on üks põhilisi füüsikalisi ohutegureid, millega autotehnik töötades pidevalt kokku puutub. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja müra peegeldumisega, aga ka ruumi väljastpoolt tuleva müraga. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nagu vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Kuid müra võib ka ergutada tööle ning anda olulist infot seadmete töö kohta (nt. auto mootoris), mis nende korrashoidu kergendab. Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid „Välisõhu kaitse seadus“ (sotsiaalministri 29.06.2005. a määrus nr 87) ja „Rahvatervise seadus“ (sotsiaalministri 4.03.2002
• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). • Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta, mis nende hooldamist lihtsustab.• Müra võib vahel ära hoida ka õnnetusjuhtumeid (on kuulda läheneva sõiduki mürin). • Keskendumist nõudvatel töödel ei tohiks müra ületada oma valjuselt vaiksel vestlusel tekkivat heli.
esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval,
Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini
annaabi.ee 
