Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuuletumast" - 15 õppematerjali

Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade
1
docx

Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade?

rootslased, venelased. Eestlased on juba ammusest ajast võidelnud oma kodumaa eest, astunud vastu võõrvõimudele. See oli pigem oma kodu, põllulapi ja õiguste kaitseks väljas seismine, kuid päris kindlasti oli meie rahval kujunenud eestluse idee. Kui saabus aeg, mil olime Eesti riigist ja vabadusest maitse suhu saanud , ei tahtnud me sellest mitte mingil võimalusel loobuda. Sõltuda Eesti valitsusest ja elada vabana kuuletumast võõrastele tähendas meile väga palju. Seda kinnitavad ajaloo faktid, eestlaste tugev vastupanu osutamine nii saksa kui ka vene vägedele. Meie riigile ja rahvale oli kallale tungitud, sellega ei saanud leppida. Ehe näide on Vabadussõjast, kui noored koolipoisid olid valmis isamaa eest püssid haarama ja sõtta minema. Hukkumine kodumaad kaitstes olevat ju õilsaim, nagu ütlevad ka kirjaniku August Gailiti sõnad: ,,Õnnelikud on need, kes on surnud isamaa eest

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
Hispaania ja Flandria kunst 17 sajandil tööleht
2
doc

Hispaania ja Flandria kunst 17 sajandil tööleht

ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal.Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas
2
rtf

Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas

Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va-sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele ( hertsog&krahv ), aga ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele. See põhi-mõte kujunes välja, kuna oli hädasti vaja sõjaväge. Karl Suure ajal olid feodaalid päris kuulekad, kuid mida nõrgemaks valitsejate ajad muutusid seda rohkem hakkasid nad suurendama oma võimu ning hakkasid loobuma kuuletumast. Nii sai feodaalkorra kujunemisest üks kuningavõimu nõrgenemise ja Frangi riigi lagunemise peamiseid põhjuseid. Kuna sõjavägi aina tugevnes, siis saadi ka rohkem kuningavõimu vas-tu. Feodaalühiskonnas kujunes välja 2 põllumajandussüsteemi. Rendihärrusel ehk põlisrendisüsteemil jaotati kogu maa talupoegade vahel ära. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma või loovutama osa oma saagist. Pärisorjuslikul mõisamajanduses said talupojad kasutada ainult osa, mis oli

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Peter Paul Rubens
5
doc

Peter Paul Rubens

Süzeed ei olnud iseenesest kuigi märkimisväärsed, kuid Rubensi geniaalsus võimaldas tänamatu ülesande lahendada erakordse meisterlikkusega. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Loss oli nagu muuseum, kuid Helene suutis sellesse luua hubasust. Rubens ei muutnud nüüdki oma harjumusi. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
16 allalaadimist
Viikingid-ristisõjad
5
doc

Viikingid-ristisõjad

Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Korea sõda
21
pptx

Korea sõda

seal ennist olnud vägedega. Eesmärk päästa LõunaKorea oli saavutatud. Kuid olles üliedukad, tabas neid idee saada kogu Korea Syngman Rhee valitsuse alla. Seega saatis USA oma väed Põhja poole ja jätkas sõda. Hiina sõjas Kindral MacArthur tahtis sõda levitada Hiinasse. Truman ja teised liidrid aga keelasid sõda laialdasemaks muuta ja MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et PõhjaKorea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid PõhjaKorea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud. 8. oktoorbil 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis Mao Zedong Hiina Rahva Vabatahtlike Väed Yalu jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis kohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Ristiusukiriku tekkimine-katoliku kirik ja paavstivõim kesk
7
doc

Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk

sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust, mis oli ka Gregoriuse reformide üks põhieesmärke keisrivõim polnus sellest huvitatud tüli jõudis haripunkti 1076 aastal selleaegne keiser Heinrich IV kutsus Wormsi kokku saksa piiskopide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast sellele tuginedes kuulutas Heinrich Gregorius VII tagandamise Vastuseks tagandas Gregorius VII Heinrichile truud piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusevandest ja kuulutas ka tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja

Ajalugu → Ajalugu
122 allalaadimist
Peter Paul Rubens
10
doc

Peter Paul Rubens

.. Ma tahan naist, kes ei punasta, nähes, et haaran pintsli pihku..." Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Loss oli nagu muuseum, kuid Helene suutis sellesse luua hubasust. Rubens ei muutnud nüüdki oma harjumusi. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. Looming Marie de' Medici portree. Autor Peter Paul Rubens. Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Rembrandt ja Rubens
20
docx

Rembrandt ja Rubens

» Suurele vanusevahele vaatamata oli nende abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel. Rubensil oli 8 last, Isabellaga 3 ja Hélène'iga 5. Noorim laps sündis 8 kuud pärast Rubensi surma. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, loobus ateljeest ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Loss oli nagu muuseum, millesse Hélène tõi hubasust. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas Rubens töötamist vasaku käega. Rubens suri südamepuudulikkusesse, mille põhjustas krooniline podagra. Ta maeti Antwerpenisse Püha Jakobi kirikusse. 6 Rubens oli kunstnikuna väga produktiivne. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised

Kultuur-Kunst → Kunst
6 allalaadimist
Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

saj. lõpust võeti kasutusele konklaav (suletud kamber), kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda kui paavst valitud). 1075 ilmus paavsti diktaat, mis keelas ilmalikel valitsejatel piiskoppide ametisse määramise (investituuritüli), see ainult paavsti võimuses. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Investituuritüli: Saksa-Rooma keiser Heinrich IV keeldus paavstile kuuletumast, paavst pani ta kirikuvande alla. Suurem osa Saksa ülikuid toetas paavsti, lubades valida uue keisri kui Heinrich ei allu. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele Itaaliasse et kohtuda Gregorius VII. Keiser olevat seisnud 3 p. Paljajalu lumes oodates paavstilt armu. Pühitsetud preesrina ei saanud paavst keelduda sakrameni andmisest (patukahetsejale tuleb armu anda). Tüli lõpetas siiski alles keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.a. Wormsi konkordaat (ilmaliku ja vaimuliku

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
326 allalaadimist
Keskaeg I
14
doc

Keskaeg I

Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust(Gregoriuse reformide põhieesmärk). Selle polnud keisrivõim huvitatud. See oleks tähendanud ilmaliku valitseja võimu piiramist; teiseks oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. 1076. aastal kutsus selleaegne keiser Heinrich 4. Wormsi kokku Saksa piiskoppide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise. Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
11 klassi konspekt
22
doc

11 klassi konspekt

Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid

Ajalugu → Ajalugu
559 allalaadimist
Thomas Hobbes-Leviaatan
36
rtf

Thomas Hobbes "Leviaatan"

” Seega sellest järeldub, et Ükski inimene ei ole kohustatud üksnes [suverääni asutamisel öeldud] sõnade tõttu tapma kas ennast või mõnda teist inimest. Ning järelikult kohustus, mida inimesele võidakse teinekord anda, viia suverääni käsu kohaselt täide ohtlikke või häbiväärseid ülesandeid, ei sõltu mitte meie alistumise sõnadest, vaid kavatsusest, mis oli [lepingu] eesmärgiks. Seetõttu, kui meie kuuletumast keeldumine on vastuolus eesmärgiga, milleks suverään kehtestati, siis pole meil vabadust keelduda; muidu aga on. Alamal ei ole kohustust osaleda sõjas, kui nad ei tee seda vabatahtlikult. Viimasena öeldu põhjal, inimene, kellele on antud käsk võidelda sõdurina vaenlase vastu, millest keeldumise korral on tema suveräänil piisavalt õigust, et karistada teda surmaga, võib sellegipoolest paljudel juhtudel keelduda ilma, et see oleks ebaõiglane; nagu näiteks juhul, kui ta leiab enda

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Kehtestamisfaasis (alates lk 38) on see vaeva väärt. eelistatud neis olukordades, kus on vajalik ühemõtteline, otsekohene kordarikkuva käitumise peatamine. Me peame olema suutelised oma käskluste tagalat kindlustama juhuks, kui õpila- Esimese päeva esimesel tunnil (ning mõnedel järgnevatel) aitab selline lähenemine rõhutada ne keeldub kuuletumast. Meie tagalas peaks olema ülekooliline aja mahavõtmise kava koos õpilastele meie ootusi istumise ja tunniks valmistumise suhtes, kui nad on juba klassiruumi täiskasvanust tugiisikuga, keda on võimalik kriisiolukorras igalt poolt koolis võimalikult kiiresti sisenenud. Esimeses kooliastmes on mulle abiks küsimus: „Mida me peame tegema, kui oma kohale kutsuda (lk 152). klassi siseneme

Psühholoogia → Psühholoogia
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun