kiirus, liigutuste hea koordinatsioon ja automaatsus 10. keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6
räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ... · Mulle näib, et Te tunnete · Sinu hääletoon peegeldab, et Kuulamiseks oluline: Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid.
Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
Kontrolli oletusi, esita võimaluse korral täpsustavaid küsimusi, et ei tekiks segadust lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 2. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 3. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 4. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 5. Täida võimaluse korral kõneleja palve kui oled selle põhjalikult ära kuulanud. 6. Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata. 7. Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta. 8. Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist. 9
· Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud · Kiired transpordivahendid 5. Popkultuuri levik. · Massisuhtlusvahendid · Massiteabevahendite levik on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur 3. Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 4. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Tähelepanelik, abistav kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb · Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks · Huvi teise isiku vastu · Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine
● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon. Tuleks hoida mõistlikul määral silmkontakti – anda abivajajale tead et sa oled tema jaoks olemas ja kuulad teda, kuid see ei tohi paista hirmutav vm. Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb
· kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6
kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6
nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Jaatav/eitav vastus. Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud, oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises: vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused), ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus), ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, planeerimine), väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse, meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt. Emotsionaalsuse tase. Emotsionaalselt neutraalsetes kultuurides (nt Aasias, PõhjaEuroopas) ei peeta zestikuleerimist viisakaks, inimesed ei näita välja oma tundeid, vaid suruvad need alla ja
Isegi siis kui alluv pannakse istuma ja sõnades justkui ollakse valmis teda ära kuulama, sekkub juht peatselt oma küsimusega, siis hakkab ise seda kommenteerima ja räägib pikalt-laialt sellest, mis teda murelikuks teeb või mida ta kavatseb. Me räägime 100-200 sõna minutis. Lugeda võib 2-3 korda rohkem ja me mõtleme mõned korrad kiiremini kui loeme. Seega võib kuulaja kogu jutu kiiremini "läbi võtta" kui rääkija. Selle tõttu kujunevad halvad kuulamisharjumused. Kui ülemus ja alluv kuulata ei oska, ei saavutata jutuajamisega tulemust, tagasiside jääb ära või tööjuhis lõpetamata. Väärtushinnangud määravad, kas teatel on saaja jaoks üldse mingit tähtsust. Oluline on ka teate saaja suhtumine saatjasse, varasemad kogemused temaga suhtlemisel ja teates aimatav (taga)mõte. Näiteks sobib siin üldine suhtumine ringkirjadesse. Usaldusväärsus tuleneb usaldusest, sellest kuivõrd saaja usub saatja sõnu ja tegusid, millest oleneb see kuidas
annaabi.ee 
