välja samal hetkel, kui kuulaja selle vastu võtab. Aga sellest kunstist ei jää mitte midagi materiaalset (=käega katsutavat) järele. Muusika kulgeb ajas Kui kirjanik võib oma romaanis iga rea seitse korda maha tõmmata ja kunstnik võib vale pintslitõmbe üle värvida, siis muusik ei saa kontserdil parandada valesti mängitud nooti, sest selle noodi aeg on möödas. Teosel on oma tempo, oma pulss millele peab alluma ja edas minema. Heliteos nõuab ka kuulajalt aega vastuvõtmiseks. Sümfooniast ei saa ettekujutust ühe hetkega pilku peale visates, nagu maalikunstist. Teise inimese loomingu ettekanne, ehk interpretatsioon on samuti kunst - nii teatrimaailmas, kui muusikas. Üks interpreet muusikateose esitaja) mängib mingit Beethoveni sonaati ühtmoodi ja publik on vaimustatud: "Küll ta mängis hästi!" Teine pianist mängib sama teost hoopis teisiti ja publik on jälle vaimustatud. Kolmas mängib sonaati
infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. Soodustamine on kolmas kuulamistehnika. See on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab võimaluse rääkimist partnerile, või jätkata seda pärast pausi. Selle pärast võib olla:1) ukse avaja,2) kaja - kes kordab öeldu viimast, et rõhutada fraasi, 3) julgustaja - toetab rääkijat ja aitab talle kaasa. Neljandaks kuulamistehnikaks on ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: sisu ümbersõnastamine – teiste sõnadega sama mõtte väljendamine, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. KOKKUVÕTE Referaadi tegemisel sain kuulmise kohta nii mõndagi teada
9.Kirjelda lühidalt eepose"Ilias" sisu. ,,Ilias" on kangelaslugu,sõja ja võitluse eepos,täis herolist pinget nig raaglist paatost .Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks" Ilias sisaldab üle 15000 värsi. ,,Ilias" e.Kr 1960) on Iliose e Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII.sajandi keskpaiku eKr ja sisaldab üle 15600 värsi.Eepose aineseks on Trooja Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid, mille tundmist laulik kuulajalt eeldas. Lühike sisukokkuvõte: Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka
kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada
ning huvi, toetuse ülesnäitamine; * ... teha pausi jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. (Antsov, 2005) 2.4 Ümbersõnastamine Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: * sisu ümbersõnastamine sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
· kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma
· kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada
Algtõuke nendeks teosteks andis kurtuse trotsimine. Beethoveni taas õitsele puhkenud loomingupalangu viljaks said "kolmanda perioodi" suurteosed, millest mõnigi on leidnud mõistmist alles meie päevil. Kõige rängem neist on kellpillikvarteti B-duur viimane osa "Suur fuuga", mille mängimist peeti palju aastaid enam-vähem võimatuks. Erilist keskendumist kuulajalt nõuavad ka Beethoveni viimased klaverisonaadid ja eriti ülivõimas "Hammerklavier". (http://www.plo.ee/works/beethoven.htm) Beethoven kirjutas üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, viiulikontserdi, ooperi, balleti, avamänge, oratooriume, fantaasiaid, laule, hulgaliselt kammermuusikateoseid viimaste hulgas 32 sonaati klaverile. Tema teoseid ei saa jagada ,,suurteks" ja ,,väikesteks". Nii ühed kui teised paistavad silma mõttesügavuse, mässulise vaimu, jõu ning julgusega
4) Aktuaalsed sündmused. - Otsekohene lähenemine - jääsulatajatest see, mis nõuab kõoge rohkem julgust, ent võib kanda ka kõige magusamaid vilju. Vestluskunst: 1) Küsimuste esitamine. 2) Aktiivne kuulamine. 3) Ennast veidi avamine. Küsimuse sortid: 1) Rituaalsed - teada saada, mis on inimese nimi, kus ta elab ja mida teeb. 2) Informatiivsed - teada saada tähtsaid fakte vestluskaaslase elukogemustest, veendumustest ja tunnetest. Tagasiside põhjused aktiivselt kuulajalt: 1) Veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud. 2) Kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud. 3) Innustama kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. Eneseavamise tasandid: 1) Puhtinformatiivne - kirjeldate oma tööd, viimast puhkusreisi, naljakat juhtumi. 2) Lähedustasand - räägitakse oma mõtetest, tunnetest, vajadustest, kuid üksnes neist, mis kuuluvad minevikku või tulevikku. 3) Paljastatakse oma tundeid kuulaja vastu. 13
· kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
Siinjuures peab märkima, et meisterlikult arendatud, tabavate juhtmotiivide koes avaldubki Wagneri meisterlikkus. Täiel määral kohtame Wagneri reformistlike printsiipide rakendamist just Wagneri hilisemas loomingus ("Nibelungide sõrmus", "Tristan ja Isolde", "Parsifal"). Tuleb aga märkida, et liigne juhtmotiivide ja isegi juhtmotiivide süsteemide rakendamine ooperis teeb Wagneri hilisemad ooperid küllalt keeruliseks ja nõuab kuulajalt ulatuslikke eelteadmisi. Wagneri ooperitele on omane: 1. Suur sümfooniline arendus ja orkestri väljenduslik tähtsus. 2. Lõpetatud numbritest loobumine. 3. Rikkalik juhtmotiivide kasutamine, mis elu lõpupoole viib tervetele juhtmotiivide süsteemidele ja teeb ooperi jälgimise raskeks. 4. Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile.
kuulata kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada
· M: mis seal `minna oli. b) Raskuskohta lokaliseeriv algatus: · H: kus. · V: .hh `Eve juures. c) Probleemallika kordus: küsitakse üle olulist infot (nimi, kellaaeg jne) d) Tõlgendusettepanek: · C: poegadele `p(h)eredega = vä. · A: ei, pojad peredega. 3. Enda algatatud teiseparandus: kõneleja algatab paranduse ja küsib kuulajalt abi. · K: aga me `tunneme juba mingi: (1.0) `kolgend- mitu. (eneseparanduse algus läheb üle teiseparanduseks) · L: no tema eks`abikaasat tunnen=ma `sündimisest saadik=h. (Ei oska, küsib abi!) 4. Teise algatatud teiseparandus: kuulaja parandab kõneleja juttu omaenese algatusel. · (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola · M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis.
Et saada kergemini kaitstav variant mõistmisraskuste ohu väitest, võiks suhtluse täieliku ebaõnnestumise asemel rääkida mõistmise kognitiivsest töömahukusest. Kuigi pragmaatikal (koostööprintsiibil ja kõneleja kavatsuse oletamisel) põhinev mõistmine paistab mingi enam-vähem töökindla tulemuse andvat alati, näib tõepoolest usutav, et sama saavutamine semantiliste vahenditega (ühiste teadmistega keelendite kokkulepitud tähenduste kohta) oleks nõudnud kuulajalt väiksemat jõupingutust. Ega ilmaasjata ei ole lennujuhtide ja pilootide vahelise suhtluse või lennukite dokumentatsiooni keel väga täpselt reglementeeritud: niimoodi üritatakse tagada info kadudeta edasiandmist olulisel teemal, täpselt nagu fikseeritud koodi kasutavate masinate suhtluses. Sarnast lahendust sama vajaduse rahuldamiseks pooldavad ka juristid, kellel standardvormelid võimaldavad näidata erialaseltskonda kuulumist,
annaabi.ee 
