..........................3 Koostöö koolidega Läänemaa kogemus ..................................................................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms. Töömaailma muutumine, ootuste ja nõudmiste teisenemine ja elukestva õppimise möödapääsmatus on aga tinginud ka teenuste sisulise muutumise. Pelgalt kitsa kutsenõustamise asemel tuleb tänapäeval tegeleda kõigi kolme karjääriteenusega nii koolis toimuva praktilisi karjäärikujundamise oskusi treeniva karjääriõppe, otsuste ja valikute tegemise protsessi toetava karjäärinõustamise kui nende mõlema üheks osaks oleva hästi
arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine. Tehnoloogiline pädevus ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise arengu seos muutustega ühiskonnas; tööturg, kutsesuunitlus ja karjääri planeerimine; oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse nõudeid.
infomaterjale, levitab valdkonna alast teavet, korraldab erinevaid koolitusi ja seminare. Ellu on viidud mitmeid karjäärinõustamist edendavaid rahvusvahelisi programme Avatud Eesti Fondi Karjäärikeskus, Leonardo da Vinci täiskasvanute nõustamis- ning lähetusprojektid, PHARE programm Karjäärinõustamise Teabekeskus. Riikliku õppekava üheks horisontaalseks kõiki õppeaineid läbivaks teemaks üldhariduskoolides (alates 1.09.04) on kutsesuunitlus, et toetada noori elukutsevalikuga seotud teadlike otsuste tegemisel. Mitmetes kutseõppeasutustes pakutakse karjäärinõustamisalaseid teenuseid. Kõrgkoolides tegutsevad karjäärikeskused, kus on keskendutud üliõpilaste ja vilistlaste töövahendusele. 10 Reaalselt ei ole selline korraldus piisavalt hästi töötanud süsteem on killustatud ning
õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele ja haridusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi. Selle õiguse tagavad sotsialistlik majandussüsteem, tootlike jõudude pidev kasv, tasuta kutseõpetus, töökvalifikatsiooni tõstmine ja uute erialade õpetamine ning kutsesuunitlus- ja töölerakendamissüsteemi arendamine. Tööturg Nõukogude propaganda: Nõukogude Liidus on täistööhõive; Pigem valitses tööjõupuudus; Majanduse arengut takistas samas iganenud tehnoloogia kasutamine ning olemasoleva tööjõu ebapiisav rakendamine; Töötajate madal motivatsioon puudus hirm jääda töötuks ja kaotada sissetulek; Madalad palgad, eelsitatud olid füüsilise töötegijad nõukogude tööline;
noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. SOTSIAALSED PROTSESSID, MUUTUSED, ARENG, GLOBALISEERUMINE A: 254-257, 261-267, 271-276, 281-282, 286-288 / HMS: 220-223, 227-229 AU: 256-259, 262-266, 273-278, 282-284, 287-289 RELIGIOON KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON A: 129-132 /, /AU: 222-224/, / HMS: 194-201/ PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON A: 135-139 / ,/ AU: 228-231/, /HMS: 149-163/
noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed
· klassiüritustel osaleja analüüs ja hinnang (kes on aktiivsemad ja kui palju osaleb) · ülekoolilised üritused kus klass on osalenud: osalenud õpilaste arv ja nende hinnang · konkursid, olümpiaadid, võistlused: saavutatud kohad · Töö õpilastega · veerandihinnete kokkuvõte, väljaprinditud hinnetelehed · klassi iseloomustavad materjalid: saavutused, probleemid, rühmatööd · töö probleemsete õpilastega · kutsesuunitlus · koostöö aineõpetajatega, õppeaine komisjoniga, med-personaliga, juhtkonnaga · Arenguvestlused · individuaalsed kiled igale õpilasele: tagasiside, kokkuvõte klassist, eneseanalüüs · koostöö lapsevanematega: koosolekute temaatika ja protokollid, üldkoosolekute osalejate arv, individuaalsed vestlused(kuupäevaliselt reg.) Klassijuhataja A ja O Kuude kaupa välja toodud klassijuhataja meelespea.
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused HMS raamatu kohta 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine Sotsiaalne muutus- protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Keskkonnasündmused- loodussündmused (maavärinad), inimese loodus situatsioonid(reostus, loodusressursside liigkasutamine)
noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused I. Aimre raamatu materjali kohta I pool 1. ÜK TUNNUSJOONED püsiv territoorium, taastootmine laste sünniga, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus (Marsh). Abielud selle koosluse esindajate vahel, oma nimetus, ajalugu ja juhtimis-ning väärtussüsteem (Shils). 2. Traditsionaalse ja industriaalühiskonna erinevused - lihtsus vs keerukus
2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide
kuid lisaks sellele on neil ka mingisugune rühmajuhtimiskontroll. Enamasti on ainuke tavalise ülemuse tüüp majandusülem. Majandusülem on sageli see ainus, kes korda jalul hoiab ning, kes pidevalt satub proffidega vastuollu. Majandusülem ei saa aru arhitektuurist või elektroonikast või arvutiprogrammidest või reklaami kujundamisest. Proff omakorda ei mõista aruandlust või administreerimist ja tema kutsesuunitlus takistab tal end selles osas täiendamast. Valitsejail ja proffidel on seetõttu harva millestki rääkida ja nende vähesed kohtumiskorrad piirduvad sellega, et kui majandusülem ajab proffi taga puhkusegraafikutega, ajakuluaruannetega jms. See pole kuigi hea alus vastastikku mõistvale suhtlemisele. Kuivõrd organisatsioonides, kus valitsevad proffide väärtushinnangud, ei jätku mõistmist
annaabi.ee 
