Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
Aaspere Taivo Kutter AV 12b Miks valisin selle koha: Kuna ma elan seal. Asukoht · Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas. · Aaspere asub Rakverest u 20km kaugusel Tallinna poole. Aaspere Keskus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepik...
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äike...
Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks ve...
kiiresti, sealjuures ise kasumit teenides. KASUTATUD ALLIKAD Kiisler, A. (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Nagurney, A. (2006). Supply Chain Network Economics: Dynamics of Prices, Flows and Profits. Edward Elgar Publishing. Rannus, R. (2003). Maagiline tarneahela juhtimine. Director, http://www.director.ee/maagiline-tarneahela-juhtimine/. Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn. Wikipedia. (2015). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Logistika
Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide...
evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Pärnu Kutsehariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/index.html Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Innove: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik- kutsekoolidele 12
evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Pärnu Kutsehariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/index.html Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Innove: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik- kutsekoolidele 12
KASUTATUD KIRJANDUS Pakendiseadus. (01.06.2004). Viimati muudetud 17.04.2017. Kasutamise kuupäev: 12.04.2018, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017003?leiaKehtiv Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus, Infotrükk OÜ , . . Kasutamise kuupäev 14.04.2018, allikas : .: https://marketing.wikireading.ru/10953 Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn. Kasutamise kuupäev: 29.03.2018, allikas http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/ %C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/12_Pakendid %20ja%20pakkimine.pdf 6
asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise. Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib ju kutsehariduse rahastamist kahekordistada ja korraldada kutsekoolidele kalleid PR- kampaaniaid, ent kui pingutusi ei tee ka tööandjad ise, pole sellest suurt kasu. Praegu on ju koolilõpetajale selge, et kui ta hakkab õppima ärijuhiks või suhtekorraldajaks, hoiab ta peos vähemalt lotopiletit ilusasse ellu. Ent kes suundub kutsekooli, on justkui ette alla andnud. Statistika ju näitab, et käärid sinikraede ja valgekraede palkade vahel on üüratult suured. Selle asemel, et muretseda kutsehariduse maine pärast, peaksid tööandjad mõtlema
toiduainete tööstuses Sidrunhape leidub tsitrusviljalistes Õunhape õunas, pirnis, pihlaka marjades Oblikhape hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis suures koguses mürgine. Piimhape tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R COO R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused. Hape + alkohol = ester + H2O CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 +H2O Etaanhape + etanool = etüületanaat + vesi Nimetuse tunnuslõpuks on aat Nimetuse andmine sõltub, millise happe estriga on tegemist: Metaanhappe ester metanaat Etaanhappe ester etanaat Propaanhappe ester propanaat Butaanhappe ester butanaat ...jne. Estrite omadused:
avladas ta ajakirjas ,,Kasvatus" mitu pikemat mitmest numbrist läbi käivat kirjutist. Ühest neist andis ta ülevaate psühhoanalüüsi teooriatest; analüüsis Freudi, Adleri, Jungi seisukohti ning nende rakendatavust pedagoogikas. Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest. Aastatel 1936-1940 toimetas ta kirjastuse ,,Koolikooperatiiv" tellimusel 30-andelise seeria ,,Eesti rahvuslikud suurmehed". Pidevat tegevust andis Elangole ,,Eesti ensüklopeedia" pedagoogikaosakonna toimetamine. Suurem osa artiklitest tuli tal endal kirjutada, kuid mõningal määral kasutas ta ka J.Torgi, A.Koorti jt.abi. õppeülesandetäitjana jäi
tõusnud ca 30%. Samal ajal on need püsinud samad või isegi vähenenud kutse- ja kõrgharidussektoris. Eelkõige on see seletatav õpilaste-üliõpilaste arvu tõusuga nimetatud sektoris, rahastamisskeem pole sellele järele jõudnud. Piiratud ressursside juures on paljude riikide teadlik valik pigem suurendada alus- ja alghariduse finantseerimist kui toetada massilist kõrgharidust. Keskeltläbi 15% on kulutused suuremad kutsekoolidele, võrreldes üldhariduslike keskkoolidega. Silma paistavad traditsiooniliselt tugeva kutseharidusega riigid Saksamaa, Austria, Holland, Sveits, kus toetatakse duaalsel süsteemil põhinevaid õpipoisiprogramme. Eraõppeasutuste osatähtsus on endiselt suurem gümnaasiumiastmes (20% õpilastest), väiksem põhi- ja algkoolides (vastavalt 15% ja 11%). 9
04.2018, allikas http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/tookeskkonna- riskianaluus Kaljula, P., Ivask, M., Avi, I. & Reisberg, R. (2017). Kontoritöö ABC. Kasutamise kuupäev 09.04.2018, allikas Tallinn: Tööinspektsioon. https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web Laugen, K., Kaidis, V., Raik, I. & Haidak, M. (2012). Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas Tallinn. Sotsiaalministeerium. Tööelu arengu osakond: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Valjaand ed/tookeskkonna_kasiraamat.pdf Pitts, P. (2018). Physical agents. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas United Kingtom. Health & Safety Laboratory: https://oshwiki.eu/wiki/Physical_agents Sotsiaalministeerium. (2009). Töökeskkonna käsiraamat. Kasutamise kuupäev:
eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 3.Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 4.Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus programmid. 5.Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. KÕRGKOOLID 1.Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust. 2.Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid. 3.Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa üli koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. 4
praktikabaasi loomine). 6. Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 7. Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistusprogrammid. 8. Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. Kõrgkoolid 1. Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust. 2. Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid. 3. Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. 4
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
