Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma.
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek.
Curriculum vitae Nimi: Mati Marumets Sünniaeg: 26.11.1990, Põlva Aadress: Jalaka 10, 72962, Põlva, Põlvamaa Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes Arvutioskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, elektronpost, PowerPoint Autojuhiluba: B Huvialad: karate 09.02.2010 MMarumets.
e-post: [email protected] Lp personalispetsialist Veiko Roosileht Astri Buffet OÜ personaliosakond 21. veebruar 2013 Ringtee 75 50110 TARTU AVALDUS Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ poolt väljakuulutatud vabale koka ametikohale (CV Keskus 20.02.2013). Lõpetan 2014. Aastal Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koka eriala ning leian, et Teie pakutaval töökohal saan rakendada omandatud teadmisi ja praktikakogemusi. Olen meelsasti nõus vastama täpsustavatele küsimustele. Lugupidamisega /allkiri/ Kadri Uuspalu Lisad: 1. CV 1 lehel 2. Kutsekooli hinneteleht
Imre Kose Imre Kose on tuntud Eesti kokk.Ta on sündinud 5. juunil 1969 aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 37. ja 49. Keskkoolis ning lõpetas 15. kutsekeskkooli kokana välisturistide teenindamise oskusega. Kaks aastat oli ta Soomes Lahtis vahetusõpilane. Erialaselt on ta end täiendanud USA-s, Prantsusmaal, Itaalias ja Norras. Peakokaks sai ta laeval Tallink, on hiljem töötanud ka teistel Tallinki laevadel ja hotellis Olümpia. Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja
järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk. Mairile tundub, et masstöö oleks konveieri puhul palju tulemuslikum ja saadav tulu oleks suurem · Rahulolematus kaastöötajatega on tekkinud sellest, et enamik Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ning asemele on tulnud äsja kutsekeskkooli lõpetanud venelannad, kellega pole millestki rääkida. Samuti on töö juures peamiseks suhtluskeeleks muutunud vene keel, mis on töö juurde kaasa toonud igapäevase valju vene muusika. · Personali muutusest tingitud pinged ongi seotud sellega, et varem said kõik kaastöölised väga hästi läbi, sh töö ajal lauldi, naljatleti. Kõiki sünnipäevasid ja olulisi sündmusi tähistati kohvilauas ning palju suheldi ka vabal ajal
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985
Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.) Põhja-Norras võib näha virmalisi. Ebaõnne korral võib Norrale kuuluval Teravmägede saarestikul kohata ka jääkarusid. Norra sissetulek Norra saab oma põhilise tulu: kalandusest vaalapüügist naftast maagaasist hüdroenergiast turismist Norra haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool Pühad/tähtpäevad Rahvuspäev.Norralased tähistavad 17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise
...........................................................................6 5. HINNANG PRAKTIKAETTEVÕTTELE................................................................ 7 6. KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 Lisa 1: Köögiplaanid 2 SISSEJUHATUS IV kursuse praktika toimub ajavahemikus 27.10- 21.11.2008 Mina, Triin Tomp, .Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilane, sooritan erialase praktika Vivarek Transpordi AS-i sööklas, mis asub Jüris. Praktika juhendajaks oli Urve Irves. Praktika sooritamiseks valisin selle asutuse, kuna sellest ettevõttes oli olemas kõik see, mida minu eriala õppides peaks teadma. Seal tegeleti kauba vastuvõtuga, ladustamisega, toidu eeltööd ja toitude valmistamisega. Etteantud praktika eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Tutvumine praktikaettevõtte töökorralduse ja hügieeninõuetega; Tööohutuse alane
Minu eesmärgiks on täiendada oma seniseid teadmisi ja oskusi laomajanduse eriala valdkonnas läbi praktiseerimise, kasutades oma töövõtteid maksimaalselt ning arukalt. 3 1.Ettevõtte tegevuse üldiseloomustus Detsembris 1995.aastal loodi E-Piima juurde kauplus, mis hakkas müüma lüpsimasinatele varu- osasid. Kuna nõudlus oli suur siis asi laiendati. Aprillis 1997 ehitati endise Järva- Jaani kutsekeskkooli juures olevasse kaarhalli kauplusladu. Seal hakati müüma puiste kaupa- veiste segasööta ja rapsikooki. Lisandusid tööriided ,-jalanõud. Veebruarist 2003 moodustati E- Piima juurde tütarfirma OÜ E-Farmer. Nüüd müüakse kõiki kaupu, mis vähegi maakodudes või talumajapidamises vaja läheb. Traktori varuosad, mineraalid loomadele jõusöödad, lakukivid, majapidamis- ja tualettpaberid, kummikud, vedelseebid, pesu-ja desovahendid, ämbreid mitmes
Kuigi pärast 1949-dat aastat toimus oluline areng põhihariduses, saavutused teiseastme- ja kõrghariduses ei olnud nii head. 2006 aastaks oli Estonian Business Schoolist (EBS-ist) magistrikraadi saanud ligi 90 hiina päritolu tudengit, kelle haridus polnud bakalaureusetasemele vastav, mis on magistriõppesse astumise eelduseks. EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli karm – nende haridus on kutsekeskkooli tasemel ja vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. (Ansip 2006) Eesti areneb jõudsalt ning ma arvan, et tulevikus toimub kindlasti veel palju häid ja vajalikke muutusi haridussüsteemis. Kasutatud kirjandus: Allik, J. Ettevaatust: tasuta kõrgharidus!– Pärnu Postimees, 17.01.2013 Hainas, K. & Puhm, E. Mida tähendab tasuta kõrgharidus? – Maaleht, 27.06.2013 Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009)
ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17.
kõrgeim selline näitaja arenenud riikide hulgas. Kui nõudlus hariduse järgi ületab pakkumise, siis ei saadeta õpilasi tagasi koju. Selle asemel suurendatakse nii klasside arvu kui pikendatakse ka õppeaega. EBS-ist on magistrikraadi saanud ligi 90 hiina päritolu tudengit, kelle haridus polnud bakalaureusetasemele vastav, mis on magistriõppesse astumise eelduseks. Mullu EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli karm nende haridus on kutsekeskkooli tasemel ja vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Hardi Heinväli KP-34 HIINA HARIDUSSÜSTEEM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu
Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest lõuna poole jäävates linnaosades, hõlmates ulatuslikke territooriume Joala ja Elektrijaama teede ning linna läänepiiri ja Elektrijaama tee vahelistes alades. Väiksemate maa-aladena
keeles. Taani lapsed lähevad kooli kuueaastaselt. Mõned läbivad enne ka 1-aastase koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks. Taanis on kohustuslik omandada 9- klassiline haridus, millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61% noortest). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste. 16-aastaselt võivad Taani noored koolist lahkuda ning alustada töötamist, astuda kutsekeskkooli (kõrgem keskkooliaste) või minna edasi akadeemilisse kõrgemasse keskkooliastmesse. Kümnenda aasta mõte on anda noorele võimalus teha valikuid tulevikuorientiiriks. Neile, kes ei ole langetanud otsust edasise hariduse ja ameti omandamise suhtes, pakutakse võimalust liituda EGU programmiga, mis on alternatiiviks koolihariduse ja tööpraktika vahel. Programm sarnaneb Eesti kutseharidusega mõnes ametikoolis, kuid on laiapõhjalisem. EGU programmi
Eestistamine ja ümberrahvastamine oli keelatud, kuid soovi korral võis vähemusrahvuslane minna eesti keelega riigikooli. Rahvusvähemuste seas avasid sakslased ja juudid emakeelseid algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis.
1934. a koolireform- Kehtestati kahe tüübiline keskharidus: 3-klassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse eluks ja 6-klassiline gümnaasium edasiõppimiseks ülikoolis. Kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks, kaubanduskoolidest said kaubandus ja ärinduskkeskoolid. Olid moodustatid ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti vastu keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja
annaabi.ee 
