Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppekava, soovil, kuraator, tõendi, praktikat, arvestust, ülikoolides, avaldust, vastuvõtva, poolse, taotlemine, avalikes, saamiseni, teatis, sooritada, soovitab, tööpraktika, jaansoo, lõputöö, varasemaid, hindab, hindaja, taotleja, täiendõppe, töökogemuse, emü, emta, kõrgkoolides, erasmus, learning, õppeained, sooritatud, olemasolulÕpingukorralduse test Hinne 20,00 Maksimaalne: 20,00 (100%) Mis põhjustel üliõpilane eksmatrikuleeritakse? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Edasijõudmatuse tõttu – üliõpilane ei ole täitnud osakoormuse nõuet. Seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega. Õpingutest mitteosavõtu tõttu – õpingukava on tähtajaks esitamata. Kes on Tallinna Tehnikaülikooli rektor? Andres Keevallik Tasuta kohal õppiv üliõpilane deklareerib 1. semestril 30 EAP, kuid semestri lõpuks sooritab 29 EAP. Mis juhtub? Üliõpilane peab maksma tarhvi 30-29=1 EAP eest. Tasuta õppekoht säilib. Kui üliõpilane sooritab õppeaasta lõpuks 44 EAP, mis juhtub? Õigeid vastuseid võib olla mitu.
eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse üliõpilase avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita. 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on
kuulama ja polnud sellist tunnet nagu oleks loengus vägisi ja kordagi ei tekkinud sellist mõtet: „miks ma siin olen ja parema meelega pikendaks kodus und“. Vilistlaste kooliteest kuulmine osutus oodatust palju motiveerivamaks ja andis motivatsiooni edasi õppimiseks ja tuleviku suunas püüdlemiseks. Usun ja loodan, et antud loengud andsid mulle tuleviku mõistes palju juurde. ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus B=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ===Vastus=== Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuse aeg tuleb õppejõuga individuaalselt kokku leppida. [http://www.itcollege
26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. (Õppekoht on õppetöö ajalise ning finantsilise arvestuse ühik) 28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale. 29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest. 30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama immatrikuleerimisaastaga üliõpilaste arv on langenud alla rektori poolt selleks õppeaastaks õppekavale moodustatud õppekohtade arvu. 34
ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Projekteerimine. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 1 0 Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms). 3. Hinnang projektile. Projekti tõhususe hindamine: a)uurimuse tulemuste näol, b) hinnang teiste poolt, c) enesehinnang. Projekti rakendamise võimalused ja tingimused. Kokkuvõte 4. Uurimuse kavandamine Uurimistöö kavandamine realiseeritakse uurimiskava koostamise kaudu. On mõistetav, et tegelikus uurimistöös võib mõndagi muutuda, kuid samas on äärmiselt
eriseadustega - direktiive teadma ei pea eksmil, aga kui tekib praktikas probeem siis tead 4.2 Tööaeg 4.2.1 Tööaja mõiste ja arvestamine - tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid - tööaja kestuses lepivad töötaja ja tööandja kokku ning see peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 7) - tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust - tööaja arvestamise viisid: o päevaviisi – tööaeg jaguneb arvestusperioodil võrdselt ehk tööaja arvestamise aluseks on tööpäev kontoritöötaja, 9-17 E-P -5*1h lõunat, kui ta teeb ühel päeval rohkem kui 8h siis on tegemist ületundidega o summeeritud – tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt vahetustega töö, kus ei ole võimalik rakendaa päevaviisi
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult. Tööleping võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS §1 lg 2). TLS-s kasutatakse ka mõistlikkuse põhimõtet, hea usu põhimõtet, head tava, head praktikat jne. Oluline on töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest (TLS §1 lg-d 4, 5). Töölepingu tunnused on: 1. Tööd tehakse alluvussuhetes; 2. Töötegija sõltub tööd andvast isikust; 3. Tööd tehakse isiklikult; 4. Oluline on tööprotsess; 5. Tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
