või palliväljakul, et olla tõesti maailma parim. Oma riigi esindamine peab igal inimesel ja sportlasel olema au asi. Mis võib parem tunne olla kui olla tähtsal võistlusel, kus esiteks on tuhandeid ja tuhandeid pealtvaatajaid ning lisaks seda üritust kantakse otse-eetris üle kümnetes erinevate riikide televisoonides. Meie võrkpalli rahvusvõistkond on kirjutanud ennast spordiajalooraamatutesse, jõudes kahel järjestikusel Euroopa meistrivõistlustel finaalturniirile. Kurvastusega tuleb tõdeda, et need saavutused jätavad Eesti riigi külma kõhuga. Koondise esindamine ei too kahjuks sportlaste peredele leiba lauale. Valitsusejuhid ei suuda kuidagi tagada raha võrkpalluritele, et neid laagrisse saata ja võistlustele transportida, sest olgem ausad, oma riigi esindamist nii kõrgel tasemel peaks riik sponsoreerima 101 protsendi ulatuses.
kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnis Sulu ei näe vajadust karistuste üldise karmistamise järele, kuid joobunud olekus auto juhtimine võiks lõppeda koheselt arestimajas². Viimase poole aasta jooksul on mitu korda karmistatud karistusi, kuid senini pole see nähtavat edu toonud. Tuleb kurvastusega nentida, et inimeste rahakoti tühjenemine, ei suuda neile mõistust pähe tuua. Kahjuks saavad inimesed on teo ekslikkusest aru alles siis, kui auto on sõidetud rusudeks või keegi on hukkunud. Nii jääbki ainult loota, et ühel päeval hakkavad inimesed mõtlema oma peaga. Siiski pole ainus mure alkoholi liigtarbimine ja valed sõiduvõtted. Üsna tõsiselt annab tunda ka inimeste ülbus mootorsõiduki roolis. See on liikluses teine väga tõsiselt võetav oht
Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed allikad Lembitust ongi Läti Hendriku kroonikast ja arheoloogilistest leidudest. Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud
tekkis selle mehe vastu suur iha. Natalja hüüdis ,, Mu jumal. Mu jumal, mokas on elu.." Pjotr istus ikka vaikselt kamina juures ja ei öelnud midagi ."Ma" nägin tema silmist et tal oli minust kahju aga ta oli siiski vait ning ma tundsin pahameelt sellise käitumise kohta ( nimetas teda veel hädavareseks). Saatis Natalja Pjotri minema tema käitumise pärast. Ukselävel Pjotr suudles ,,minu" käsi ja see oli kõik. Ta lahkus ja ,,mulle" tuli kurvastusega kõik see meelde mis oli kunagi minevikus maal olnud, läksin oma kabinetti tagasi , olles seal mõnda aega astus toatüdruk tuppa ja hõikas mind... ( see oli viimane sõna, lõppes segaselt) ( Kes veel ei tea Anton Tsehhovi novellid on kõik väga segased ja üle paisatud ja lõputa )
võib varsti koju ilmuda. Margarita lahkub koos tüki käsikirjaga ja jätab meeltesegaduses Meistri üksinda. Järgmisel korral ei leia Margarita enam Meistrit sealt kortetrist, mees on jäägitult kadunud. Margarita kahetseb väga, et oli tol õhtul ta sellisesse seisu jätnud. Ta otsib meistrit igalt poolt, kuid tal jääb märkamata hullumaja, kus Meister viibib. Kevadel, kui sellest juhtumist on möödas peaaegu pool aastat, vaatab Margarita kurvastusega esemeid, mis talle Meistriga seostuvad: tükike käsikirjast, osa Meistri lotoga võidetud rahast, mille viimane Margarita kätte hoiule oli andnud. Need on asjad, mis Margaritat tema elus veel rõõmustada suudavad ja Meistriga veedetud õnnelikku aega meenutavad. Kuid veel samal päeval räägib tema toatüdruk talle kummastavat lugu sellest, kuidas inimesed oli käinud vaatamas Musta Maagia etendust ning teatrist lahkudes paljalt mööda tänavaid ringi jooksnud. Muidugi
Samal ajal makstakse tasusid ja taas voolab rahva raha privilegeeritud kodanike taskusse, ilma et nad valla ja seal elavate inimeste hüvanguks midagi ära teeksid. Nii käib võimukoogi jagamine ja iga mees püüab sealt võimalikult suuremat ampsu haugata. Kohaliku elaniku ja valijana on kurb seda sagimist pealt vaadata ja ainus mõte, mis peas mõlgub on: ,,Millal need jamad ükskord lõpevad..." Nii me siin elame oma armsal kodumaal ja vaatame kord huviga, kord kurvastusega meie ümber toimuvat poliitikute mängu. Jääb tunne, et Eesti poliitikas kasutatakse juhtimisel, seaduste tegemisel ning vastuvõtmisel suhtumist ,,peale meid tulgu või veeuputus". Juba täna hoiatavad teadlased meid selle eest, et noorte tulevik on tume ja pensionipõlveks tuleb omale varusid ise teha, sest riik ei suuda sotsiaalfondide arvelt tulevikus pensione maksta. On mõistmatu, miks ei mõtle tänane noor poliitik iseenda homsele päevale
kvantmehaanikat. http://www.cord.edu/faculty/ulnessd/legacy/fall2000/pfeifer/Image3.jpg 5. KOKKUVÕTE Antud referaadis sain palju uut ja huvitavat teada Taani füüsikust Niels Bohrist. Referaadi tegemine viis mind alles 12. klassi lõpus kurssi kirjalike tööde vormistamise nõuetega Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Leian, et taolisi mahukaid ja korrektselt vormistatuid töid peaksid õpetajad tihedamini õpilastelt nõudma. Oma referaadi tegemisel pidin kurvastusega tõdema, et Bohri kohta on küll materjali palju, kuid kõik need materjalid ühtivad. Seega olen pettunud, et taolise suursuguse füüsiku kohta jääb inimestel tihti soov saada veel rohkem teada. Minu ettepanek on, et 12. klassi lõpuks teha mitte referaat vaid hoopis uurimustöö, mis on märksa mahukam, mis nõuab rohkem aega ja läbi mille hankida kogemusi ülikooli astumiseks. 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureateSISSEJUHATU
GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka). Octave räägib, et tema isa ning
neid tähelepanelikult silmitsedes. Mingil momendil tekitas see paberile kantud kooslus temas ettekujutise millestki konkreetsest ja ta andis siis ka sellele joonistusele nimetuse, ise seda sealjuures täiendades. Nii nimetas ta ühte sellist kritseldust koeraks, ise sellele lisades saba, silmi ja keelt. Mõningates oma kritseldustes ei suutnudki ta tabada viiteid millelegi konkreetsele esemele ja seejärel konstanteeris ta kurvastusega, et midagi ei tulnud välja. Nimetatud juhtum ei ole eriti suureks erandiks. Täiskasvanu juhendamise puudumisel, kes tõukaks last alateadliku mõtte tekkimisele ja formeerumisele, pidurduvad paljud lapsed kritseldustest arusaamise staadiumil, viies seda omapärasele täiustamisele. Nad õpivad looma väga keerulisi joonte kooslusi, kusjuures iga järgnev joonistatav leht kattub uute joontekombinatsioonidega kuivõrd laps üritab vältida kujutise otsingul kordumisi
Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul.
Vähemalt nii väitis mulle Postimees. Igav, mõtlesin. Rahulik Euroopa. Belgia kohta uurisin oma isalt, kes rääkis mulle midagi killustunud ühiskonnast ja värvilisest Brüsselist. Proovisin kontakti saada ka oma vana sõbraga, kes on paar aastat Brüsselis töötanud ja sain tema käest mõningaid pilte ning kasulikke veebilehti. Tähtaeg hakkas lähenema. Vaikselt kogusin kokku paarkümmend netilehekülge, kust saada inglise- või prantsusekeelset informatsiooni. Kurvastusega pean tõdema, et eesti keeles oli vaid üks tõsisemalt võetav allikas Belgia kohta. Aga peale referaadi valmimist kavatsen lisada Wikipeediasse enda kontrollitud info Belgia kohta, loodetavasti järgmistel huvilistel õnnestub siis midagi asjalikku leida rohkem kui ainult Välisministeeriumi kodulehelt. Kui oli veel kolm head nädalat jäänud selle saatusliku kuupäevani, käisin kohalikus raamatukogus ja paljundasin omale belgiateemalisi materjale. Kõige sisukamaks osutus
Sarnasus Baudelaire ja Dostojevskiga. Inimene peab kogema kõiki pahesid, et jõuda lunastuseni. Eksistentsialism- ainus lahendus vaimne uuestisünd ("Vabanemine"). Luule- hinge ja vaimu tõdemuse süntees, mis hoiab ära inimese vaimu alistumise reaalsusele ("Eleegia"). Ärkamine (mitte Talviklik).ta on pihtimuslik. Surm vs sakraalne iroonia. 1934 "Palavik" trotslik väikekodanluse vastu. Sünge ja painajalik, on tunda, et autor igatseb vaimset vabanemist. Tõdeb kurvastusega, et maailm on muutunud kaootiliseks, kultuuriväärtusi ei hinnata, tunded laostuvad. Leiab, et inimene on sulgunud endasse, ei leia kontakti üks ühega. Näitab selgelt inimese sisemisi vastuolusid ja nõrkusi. Toob välja looja siseheitlused, -vastuolud. Siiski ei võta endale ajalaulikutele omast tõeteadja ning -kuulutaja rolli ega salli ülekobrutavat kujunditulva ja vormilõtvust. Kogu sisaldab palju irooniat ja sümbolistlike sugemetega ekspressionistlikku luulet
Loomingu maht on väga väike, kuid väga kvaliteetne luule. Sarnaneb ühe osaga Visnapuu loomingust: jõuline, robustne. Talvik oli tolle põlvkonna iidol ja vaimne isa. Saadab Tuglasele oma luulet positiivne hinnang. Temalt on säilinud kaks käsikirjalist luulekladet, mis on väga silmahakkavad: visuaalselt efektsed, must taust, punased tähed, kujundid. ,,Palavik" 1934 esikkogu. Põhimeeleolult väga sünge ja painajalik, on tunda, et autor igatseb vaimset vabanemist. Tõdeb kurvastusega, et maailm on muutunud kaootiliseks, kultuuriväärtusi ei hinnata, tunded laostuvad. Leiab, et inimene on sulgunud endasse, ei leia kontakti üks ühega. Näitab selgelt inimese sisemisi vastuolusid ja nõrkusi. Toob välja looja siseheitlused, -vastuolud. Kogu sisaldab palju irooniat ja ekspressionistlikku luulet. Mina- vorm läbi enese rääkimine. ,,Kohtupäev" 1937. Kõrvalseisja poos, varem rääkis läbi enda. Põhitähelepanu on inimese ja ühiskonna vahelisel vastuolul
Ei, nad harjutasid pärast õhtusööki ettevaatlikult ning päris heade tagajärgedega ja veetsid niiviisi võidurõõmsa õhtu. Nad olid oma uue saavutuse üle uhkemad ja õnnelikumad, kui nad oleksid olnud kuue indiaani suguharu skalpeerimise ja nülgimise üle. Jätame nad suitsetama, lobisema ja hooplema, sest meil ei ole neid praegu enam vaja. 18. PEATÜKK Väikeses linnas aga ei olnud sel rahulikul laupäeva pärastlõunal mingit lõbu. Harperid ja tädi Polly perekond riietusid suure kurvastusega ja pisaraterohkelt leinariideisse. Ebatavaline vaikus valitses linnakeses, kuigi see oli tõepoolest niigi küllalt vaikne. Elanikud õiendasid oma asju hajameelselt ja kõnelesid vähe, kuid ohkasid sageli. Lastele tundus see puhkepäev koormana. Nende meelelahutustes ei olnud hoogu ja nad loobusid neist vähehaaval. Becky Thatcher luusis pärast lõunat nukralt tühjas kooliõues, kuid ta ei leidnud sealt midagi lohutavat. Ta kõneles endaga:
lubaga ja õnistusega?» Agnes ei vastanud. «Vahest ei teagi sinu isa veel sellest õnest, et ta oma sulase võ päisorja aiaks peab saama? Kuidas saab ta jumalat kiitma, et ainsast türest niisugust rõ omu näb! Priske, jumekas noormees, see tulevane Mönikhuseni vämees! Ja missugune 426 julge, kaval kelm! Ta tahtis ju sind minu käst lausa äa varastada!» Abtiss naeris lüidalt ja käisevalt. «Vahest annad nü ud ka oma peigmehe toreda nime teada?» Agnes jä vait. «Ma nän kurvastusega, et sa ikka veel kangekaelne oled,» üles abtiss auliselt pead vangutades. «Mille üe sa uhkustad, türuk? Loodad sa ikka veel isa peale, kes sind pö orases helduses üeliiga on hellitanud, enesele vitsaks kasvatanud? Kuule siis: sinu isa on vilets kerjaja, keda mina edaspidi armust pean toitma. Tema vannub ja sajatab sind, sest oma sõakuulmatu olekuga oled sa teda ja ennast õnetuks teinud. Oleksid sa Risbiteri vastu võnud, siis ei pruugiks su vaene isa nü ud kerjakotti käda