Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik Tsitaatsõnade asemel soovitatakse kasutada eesti väljendeid: graffiti'lik = grafitilik Kokku- ja lahkukirjutamine: liited -ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade vaheline
Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp. Aadressita ärivisiitkaart ei vasta etiketi normidele. Erandiks sellest reeglist on ainult diplomaadid ja kõrgemad riigiametnikud. Tekstid ärivisiitkaardil peavad olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus. Esimesena ulatab oma visiitkaardi positsioonilt noorem. Võrdse positsiooniga isikute puhul ulatab oma kaardi esimesena vanuselt noorem. Kokkulepitud kohtumise korral on kombeks vahetada visiitkaarte kohtumise alguses, et vestluspartneritel oleks lihtsam teineteise poole pöörduda. Reeglid
peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust
mitte enne! Tee nii: üks lause. (.) Ära tee nii: üks lause (.). Korduma kippuvad vead · küsimärk ei tähista küsimust, vaid intonatsiooni tõusu! · pealerääkimised tuleb märkida mõlema osaleja tekstis, ajada enamvähem kohakuti Tab klahviga, mitte tühikureaga. · märgi asemel on kasutatud kommentaari, nt tuleb kirjutada $ oota $, mitte oota ((naerdes)) · litereeringus ei tohi kasutada jutumärke, hüüumärki, rasvast kirja, kursiivi Veel · suurtähte kasutame ainult pärisnimedes · ka inimeste nimed kirjutatakse nii, nagu antud hetkel hääldatakse Info iga faili alguses · oma nimi, kursus (Allkeeled), õppeaasta · Litereeritud lindi/lindistuse number (CD ümbriselt) Missugune osa lindist on litereeritud (minutid.sekundid) · nt algusest kuni 14.57; · 21.13 56.02; · alates 45.34 kuni lõpuni; · kogu salvestus litereeritud. Faili nimi
"Mina". Notepadi isikupärastamine: Notepad toetab teatud määral isikupära. Nimelt saab muuta tekstiredaktoris kuvatava kirja stiili. Siiski tuleb tähele panna, et muutused on seotud tekstiredaktori enda ja mitte konkreetse tekstifailiga. Selleks, et Notepadi veidi isikupärastada, tuleb valida "Format"-menüüst "Font". Avanenud dialoogiaknas saab valida Notepadis kuvatava teksti kirjastiili, paksu kirja, kursiivi ja kirjasuurust. 11 Notepadi aknad 12 OpenOffice Writer Teksti sisestamine: OpenOffice.org Writeri avamisel ilmub ekraanile leht. See osa, kuhu saab teksti sisestada, on piiratud halli joonega ehk äärisega (Margins). Vilkuv püstkriips (kursor) näitab kohta, kuhu järgmine täht sisestatakse. Uues dokumendis algab teksti sisestamine ülevalt vasakust servast
algab iseseisev sõna) või mõttekriips (tühik on mõlemal pool kriipsu ja kriips ise on pikem, vt eelmine näide sulgudes). Sulud: pärast 1. sulgu ja enne 2. sulgu EI ole tühikut (vt eelmine näide). Nurksulud [ ]: Teie kommentaar, parandus, väljajäte tsitaadi sees. Juhiksin tähelepanu järgarvude kasutamisele, eriti aastaarvude puhul: 1930. aastal, 1930. aastatel, 1930ndate muusika (mitte 1930ndate aastate) Kaldkirja ehk kursiivi (italic) kasutatakse EMTA töödes võõrkeelsete terminite, sõnade, pealkirjade puhul. NB! Ilma jutumärkideta! Eestikeelsete raamatupealkirjade puhul on kaks võimalust: a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4
eemalda vorming dialoogiboksikäiviti Seal on font (Times New Roman), suurus (12 punkti). Fondi või teiste määrangute muutmiseks tuleks kõigepealt muudetav tekstiosa aktiveerida ja seejärel anda uued määrangud, näiteks kirja suuruse muutmiseks. 2. Teksti ilmestamine Lihtsaim võimalus on lülitada sisse rasvast kirja (B), kursiivi (I), tehes hiireklõpsu vajalikul nupul, kui tekstiosa on valitud (aktiveeritud). Nupp lülitatakse sisse ja valitud tekst on kas rasvases kirjas, kursiivis (n võõrsõnad). Vahendi lülib välja teistkordne nupule klõpsamine. Teksti esiletõstmiseks lugemise jaoks võib kasutada märgistamist markeriga. Kui valida nupul üks pakutavatest värvidest ja vedada kursoriga üle märgistatava teksti, muutub rea foon valitud värvi.
KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia.
II kui keelt ei ole varem uuritud ja püütakse uurida selle häälikulist ehitust. III kui keele õpetamisel on vaja näidata sõna hääldust. Transkriptsioone on mitmesuguseid. Rahvusvaheliseks standardiks on kujunenud tähestik The International Phoenetic Alphabet IPA. Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ( [ ] ), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile, milleks kasutatakse üldiselt kursiivi. Kui kasutatakse lihtsustatud märkimisviisi, räägitakse ligikaudset transkriptsioonist. Sel juhul piirdutakse põhiliste häälikutüüpide märkimisega ega pöörata erilist tähelepanu väikestele või isikupärastele erinevustele. Kui aga püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, on tegemist täpse transkriptsiooniga, milles kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakreetilisi märke.
Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või
(nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või
on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel. Aastaarv võib olla sulgudes või ka mitte, kuid kindlasti läbivalt ühtmoodi. Järgnevad näited on nimele ja aastale viitamise süsteemis. Vahel pannakse väljaande nimi kursiivi. Kui seda kasutada, siis läbivalt. Kursiivis on raamatu pealkiri, kuid mitte artikli, vaid väljaande (ajaleht, ajakiri, kogumik) nimetus, kus see artikkel ilmus. Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab iga allika esimene rida vasakjoondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id)
peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." (Krull, 1993). Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust
skeemide, graafikute pealkirjad. 4. Kohandaja poolt muudetud ja/või lisatud tekst on esitatud sinise värviga (lihtsustab õpetaja tööd failiga). 5. Kollase teksti taustavärviga on märgitud tühikud ja erimärgid, mis on lisatud valemitesse jm teksti korrektse punktkirja kuvamiseks punktkirjaribal (lihtsustab õpetaja tööd failiga). 6. Tekstis on olulise teksti esiletoomiseks kasutatud poolpaksu kirja (vajadusel ka kursiivi), mida eristab tekstist punktkirjariba (punktid 78). Poolpaksu kirja on kasutatud nii oluliste üksikute sõnade kui lausete puhul. 7. Lehekülje numbrile eelneb kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja lehekülje number (nt --- 1). 8. Õppematerjali tekstis liikumiseks ja otsingut hõlbustavad järgmised märgised: --- (iga lehekülje numbri ees); Peatükk (iga peatüki pealkirja ees); Ülesanne (iga ülesande numbri ees);
Viia kursor uude kohta (hiireklõps seal); 4. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Paste) või Ctrl+V. Ploki teisaldamine ja kopeerimine menüüsid avamata: Märgistada tekst; teisaldamine samasse dokumenti - vedada hiirega uude kohta; kopeerimine samasse või teise dokumenti - CTRL + vedada uude kohta. TEKSTI (MÄRGI) VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME)) Font grupi nuppudest saab muuta teksti fonti, suurust (0,5 pt täpsusega; 1pt=0,35 mm), paksuks, kursiivi, valida erinevaid allajoonimise laade, muuta täheregistrit jne. Lõik (Paragraph) grupi nuppudest saab kujundada tekstilõike (üleval: nummerdada, vähendada/suurendada taandeid, sorteerida; all: joondada, muuta rea ja lõigu vahesid, varjustada ja ääristada).' Laadid (Styles) grupis on võimalik valida valmiskujundatud laade (nt pealkirjalaadid) ja neid muuta, lisada ja hallata. FONT GRUPI RIPPLOEND (CTRL+D) Font kirjatüüp (valitud Times New Roman) Fondi laad (Font style):
mittekirjakeelsed liitsõnad kirjuta kokku (onju, nojah, eksole). Üneemide märkimine: lühikesed ühekordse tähega e, a, ä ja pikad kahekordse tähega ja neile järgi venitusmärk aa:, ee:, ää: Köhatused märgi khm. Osalejate märkimine: katsealuse lapse repliikide ette osalejat ei märgita, testi läbiviija ütluste ette märgitakse suurtäht T, millele järgneb koolon (T:). Testi läbiviija ütlused pane kursiivi, et nad eristuks lapse jutustusest. Suure tähega märgitakse ainult nimed, kohanimed, lausungit alustatakse suure tähega ainult siis, kui see algab nimega, muidu väikse tähega. Näiteks: T: no räägi edasi. 2. Seejärel jaga tekst lausungiteks (märgid . ?) Kõnevool jagatakse intonatsioonilisteks üksusteks. Lausungi lõpus on enamasti selgelt langev intonatsioon, mis osutab lõpetatust ja mida märgitakse punktiga (.). Tõusvat intonatsiooni lausungi lõpus tähistatakse küsimärgiga (
· Font (kirjatüüp) 19 · Fondi suurus kõrval olevat noolt ning liigutage kursor üle fondi suuruste. Või klõpsake järgmisi nuppe, mis tõstavad/langetavad fondi suurust ühe võrra · Teksti esiletõstuvärv · Fondi värv · muuta paksuks ja kursiivi · allajoonida - allajoonimisel saab valida Allakriipsutuse laadide vahel, kui klikkida väikesel noolekesel nupu kõrval. Avanevast menüüst saate lisaks joonetüübile valida ka joone värvi. Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid Läbikriipsutuse, üla- ja allindeksi nuppu Font vahekaardil ei asu. Vorminduse saamiseks klõpsake menüü Avaleht jaotises Font asuvat dialoogiboksi Lahtrifondi vorming käivitusnuppu (jaotise Font nurgas).
annaabi.ee 
