Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1. Mõisteid aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate selgitav skeem. Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad IdaEuroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad. Euroopa geoloogiline ehitus. Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m). Lillaga on tähistatud IdaEuroopa platvormi ja fennoskandia kilbi osad. Mõlemad asuvad kristalsetel kivimitel, kuid fennoskandia kilbil puudub setenditest pealiskord. Fennoskandia kilbil asuvad Soome, osa Rootsist. Reljeef on neil aladel tasane, liigendatud kõrgustikega.
tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone
Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit üle merepinna. Siin asub ka maailma kõrgeim punkt Mount Everest ehk Dzomolungma (8848 m). Mount Everest ehk Dzomolungma Nagu paljudes teisteski mäestikes koosneb ka Himaalaja keskosa kristalsetest kivimitest ning servaalad settekivimitest. Himaalaja on kujunenud alpi kurrutusel ning ta jaguneb kolmeks astmeks: madalad Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja, Väike-Himaalaja orgude nõgudega eraldunud Suur- ehk Kõrg-Himaalaja. Põhjas piirneb Himaalaja mäestik Induse ja Brahmaputra jõgede orgudega. Himaalaja on tähtis kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb
Kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. 9) Jõgede toitumisviisid. Jõed toituvad lumesulamisveest, sademetest, põhjaveest, liustike sulamisvest. 10) Miks elavad inimesed suurte jõgede üleujutusohtlikel aladel. Seal toovad üleujutused tihti kaasa setteid, mis aitavad maad viljakamaks muuta. Vahel uhutakse kaldale ka toitu. 11) Loetle järvenõgude tekkimisviise. Järvenõod tekivad maakoore kõikuvliikumisel, kurrutusel või murrangutel, mandrijää kuhjaval või kulutaval tegevusel. Leidub ka vulkaanilise tekkega järvenõgusid ja laguune. Jõesoodist võib saada järv ja järv võib tekkida ka meteoriidikaatrisse. Ka inimesed paisutavad järvi üles. 12) Milleks kasutatakse vett? Põldude niisutamiseks, söögiks, joogiks, tule tõrjumiseks, tööstuses ja ka veoteena Mõisted: Veeringe- vee ringkäik maakeral Maailmameri- katkematu veeväli Ookean- maailmamere kõige suurem osa
asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia
peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole. Moondekivimid: Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutusel (kurrutused on tavaliselt mäestikes, kui need omavahel põrkuvad) või laama sukeldumise käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks,
inimese ja üle 600 000 inimese jäi kodutuks. Pidevad sõjad peletavad inimesed mujale elama. Muu Omavad oma rahaühikut: AFN - afgaani Pealinn on Kabul Rahvastiku tihedus on 32 inimest ühel ruutkilomeetril Rahvaarv: 28 717 200 inimest. Faktid Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Enamus osa riigist katavad Hindukusi ja Safrid Khi mäestik mis on tekkinud Alpi kurrutusel Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini Faktid Kabulis ulatub temperatuur 30°C-st talvel + 40°C-ni suvel. Veerikkaim jõgi on Amudarja. Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat.
Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna (Siwalik, Madal- ja Kõrg-Himaalaja; viimase kõrgus ületab 8000 m). Kõrgmäestikes on suuri liustikke, lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800 m kõrgusel. Maavarad Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid ). Areneva ja kaasaegsesks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on
tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Kliima
India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel. Kliima Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon)
.................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6. LISAD..........................................................................................................13 2 1. Sissejuhatus Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja tardkivimitest aluskord, kõrgemal nõrgalt rikutud setteline pealiskord. Aluskord Eestimaal ei avane. Lähim koht, kus aluskorra kivimid paljanduvad, asub Soome lahes Suursaarel. Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem (0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid, kutsutakse lavaks. Ala, kus otse pinnakatte all on aluskord, kannab kilbi nime. Eesti asub Vene
Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja. Pangasmäestik Mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad tõusevad või langevad. Org - Mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Nõgu - Looduslik negatiivne pinnavorm. See on enam-vähem suletud süvend maapinnas või ookeani põhjas erineva kuju, suuruse ja tekkimispõhjustega. Tasandik - Suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
ümber kuju k in ud keskae Keskmass nenud uus gkonna ku iiv a egkonna a rr u kurrutusel esines sea lpi kurrutus tustel ja Keskmass l murrangu el. Viimase iivi kõrgem id , mida saatis l kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism.
Toimub rahvastiku koondumine riigi põhjaossa. Loomulik iive on negatiivne. Põhiline usund on katoliku usk (90%), millele järgneb protestantism. Riigi põhiosa moodustab mägine Vahemerre ulatuv Apenniini ps. Riigi kõrgeim tipp on Mont Blanci massiivil paiknev Monte Bianco di Courmayeur (4748 m). Ida-Alpid laskuvad laugelt Lombardia madalikule. Ees-Alpide orgudes paiknevad suured ja sügavad järved. Apenniini mäestik on ka tekkinud Alpi kurrutusel, ta läbib kogu Apenniini poolsaare ja jätkub Sitsiilia saarel. Lõuna-Itaalia on Euroopa seismiliselt aktiivsemaid piirkondi. Seal paikneb ka Mandri-Euroopa ainus tegevvulkaan Vesuuv, tegevvulkaan on Sitsiilias paiknev Etna. Suurte järvede ümbruse kliima sarnaneb lähistroopilisele vöötmele ja madalamatel aladel valitseb vahemereline kliima. Sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt, enim aga suvel. Keskmine temp. on 19oC ja aastas sajab 500-1000 mm. Jõgedevõrk on võrdlemisi tihe, jõed
Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole.
annaabi.ee 
