Selle vältimiseks peab aga hoolikalt kaaluma, mida ja kuidas öelda. Riigikohtu esimees Märt Rask on ühes oma ettekandes väitnud, et igas ühiskonnas on demokraatia esmasteks mõõdupuudeks õigusemõistmise sõltumatus ja ajakirjanduse vabadus. Seoses nii mõnegi kuriteokahtlusega, näiteks Kristjan Rahnu ja Villu Reiljan puhul, on tekkinud arutelu selle ümber, kas ajakirjandus rikkus või ei rikkunud eetikakoodeksi punkti, mis väidab, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Kui ajakirjandus räägib-kirjutab kuriteost kui sündinud faktist seostatult konkreetse isikuga ja kirjeldab ka võimalikke karistusi, võib tavalugeja pidada seda siiski kurjategijana käsitlemiseks. Kohtumõistmise ja ajakirjandusvabadusega seoses võib tõstatada ka järgmise küsimuse: kui tegemist on eriti julma tapmislooga, siis kas ajakirjandusel peaks olema võimalus seda detailselt ja täpselt kajastada? Kohtupidamise objektiivsuse suhtes võib ju
ka fakti, et tavaliselt olid tagajärjed peale seda hetkelist õnne kurvad. Võttes kasvõi filmis aset leidnud viimase juhtumi, kus alguses oli tore pidu, naised, alkohol...seks, kuid tagajärjed- häbi, pettumus haigetes ja vastavad tagajärjed ravilises käitumises. Need ei olnud küll sündmused, mille poole McMurphy püüelnud oli, kuid kahjuks tingis just sellise lõpu tema üritustele tema läbimõtlematus. Vahe peal tekkis isegi tunne, et on ülekohtune käsitseda McMurphyt kurjategijana, sest tema käitumis maneerid viitasid pigem vaimsele tasakaalutusele kui kuritahtlikkusele. Ta käitus oma tujude initsiatiivil ja filmi käigus ei saanudki ma aru, kas ta mõtles oma tegevuse läbi ka, või ainult tegi, mis parasjagu pähe tuli. Ta ei olnud oma olmeuselt vähemalt selleks hetkeks enam kurjategija, tuleb muidugi nentida fakti, et vangla eest ta ju sinna haiglasse põgenes. Näha oli, et temas oli inimlikkust, kuid selle võrra jäi tal puudu tarkusest
traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad maailmavaade, moraali, iseloomu ja huvide alused. Vanemate eeskuju on lapsele väga suur mõju. Kui vanemad on enamasti alkoholisõltuvuses, siis lastest ei ole midagi paremat loota. Kuid on ka neid, kelle
• nt. Lapsed • Peab kinni pidama enda lubadustest, mis allikatele antaksa • Vähekogenud inimesega peab olema toetav • Enne vestlust räägitakse üle võimalikud tagajärjed • Poliitikuga ei pea olema toetav • Avaldamisreegild • Peab aru saama, kas on uudis või arvamus • Konfliktse artikli puhul, peab kuulama ära kõik osapooled • Ei tohi inimesi riivata • Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust • Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata • Kõiki ei pea idenfitseerima • Eraelu puutuamtus • Fotod ei tohi eksitada • Viitamine • Vastulause • Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks • Samas kanalis • Parandamaks faktivigu ja tsitaate • Reklaam • Peab olema selgelt eristatud ajakirjanduslikust pildist 3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA KOODEKSIT) • Pole tsensuuri
· "Mustlased", 1827 ( Teoses, põgeneb peategelane mustlaste juurde steppi, võidab kauni Zemfira südame ja ta võetakse sealse rahva hulgas omaks. Mustlaste maailm on vaba ka armastuses, ent loo peategelasele, Alekole, tähendab vabadus vaid vabadust iseendale, siis viib tema egoism väljapääsmatu tragöödiani) · "Boriss Godunov", 1825, tragöödia(Ainestik pärineb 16.-17.sajandist. Poeet näitab kujukalt, et kuriteota pole teed võimule, kurjategijana võimulepääsenu pälvib aga rahva vaenu ja kõik ta õilsadki püüdlused osutuvadviljatuks. Godunov tahab rahvale head ning usub, et tema loodud hüved lunastavad ta kuriteo-oma lapse mõrva) · "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831 · "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan (Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819- 1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab
EIK on asunud seisukohale, et süütuse presumptsiooni põhimõtet ei pea järgima üksnes kohus oma otsuseid tehes, vaid et sellest peab lähtuma iga avalik institutsioon. Kuriteos süüditunnistamine nõuab rangelt ja erapooletult protseduuri ning niikaua, kuni see ei ole lõppenud, tuleb nii isiku reputatsiooni kui ka õigusemõistmise erapooletuse huvides hoiduda kellegi käsitamisest kuriteos süüdi olevana ehk kurjategijana. Süütuse presumptsiooni puhul rakendatakse inimõiguste kaitseks üldjuhul ka rangemat tõendamisstandardit väljaspool põhjendatud kahtlust. See tähendab, et kellegi kuriteos süüdiolek ning kurjategijaks nimetamine peab olema tõendatud väljaspool mõistlikku kahtlust, s.o jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega Süütuse presumptsiooni tuleb eriti arvestada mitmesuguste sunnivahendite kohaldamisel. 13. Õigus edasi kaevata
võimalik ausal viisil hankida. Avaldamisreeglid • Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. • Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. • Ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole usaldusväärsust. • Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. • Enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. • Andmeid ja arvamusi kindlate inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, va siis kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui selliste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. • Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle ei kajastata. • Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik
kaitseb lapse huve. Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa) 4 Avaldamisreeglid Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil Kõik osapooled kuula ära Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust Ei tohi käsitleda kedagi kurjategijana, kui puudub kohtuotsus. Moraalselt tundlike teemade käsitlemist tuleb kaaluda (nt enesetapud) Ei avaldata andmeid tervisliku seisundi kohta Kas identifitseerimine on vajalik? 5 Vastulause Kui avaldada tõsiseid süüdistusi, on õigus inimesel anda kommentaar samas väljaandes 1 Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu. Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus.
mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses. See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista. Süütuse presumptsioonist ei tulene, et isik muutub kurjategijaks alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus üksnes kinnitab, et tegemist oli kuriteoga ning antud isikut saab käsitleda kurjategijana juba alates tema teo sooritamise hetkest. . Kümnes raamat: TAEVAKÕRGUSE LINN Vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Ammoni neetud nimi. Toimus suur mäss, kus tapeti üksteist ja lõpuks oli Teeba taevas tulekahjude lõõmast punane. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua ning viis ta kättemaksus oimetuna surma majja. Tekkisid uuesti rahutused ning haige vaarao läks mööda jõge alla, jättes Teeba seljataha ning valitses linna laeva pealt
toime selle kuriteo” enne, kui teo kohta on jõustunud kohtuotsus. Ajakirjandusele valmistab see aga probleeme. Muidugi ei jõua massimeediavahendid nii kaua oodata. Kui jätta teates konkreetsed nimed mainimata, siis on süütuse printsiibi nõuded täidetud. Kuid meediale on nimed olulised, niisiis antakse teada, et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega
enne, kui teo kohta on jõustunud kohtuotsus. Ajakirjandusele valmistab see aga probleeme. Muidugi ei jõua massimeediavahendid nii kaua oodata. Kui jätta teates konkreetsed nimed mainimata, siis on süütuse printsiibi nõuded täidetud. Kuid meediale on nimed olulised, niisiis antakse teada, et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd
hõlmab vähem tegevusi kui seaduse järgi. Näiteks politsei aktiivsus intellektuaalse omandiga seotud kuritegude puhul on üpris väike. 3. Inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, millega võimud annavad talle sellise staatuse Teesi mõte on alguses häiriv, aga ei mõelda seda, et ta ei oleks enne selle teotoimepaneja. Mõeldakse seda, milline on isiku staatus ühiskonnas ning mismoodi teda tajutakse. Isikut hakatakse tajuma kurjategijana selle kaudu, millised märgid talle külge pannakse. Formaalselt piir jookseb süüdimõista kohtuotsuse jõustumisest. Millal märk külge tuleb? Märgistamine võib toimuda palju varem kui kohtuotsuse jõustumine. Näiteks poes turvavärvavate töölehakkamine. 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse (kurjategijad ja mittekurjategijad) on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega Tees on tähtis. Tegemist on kokkuleppeline ja hinnanguline piir
Clemens VII. Tekkinud olukorras sündis Euroopasse kaks obedientsi (sõnakuuletumist). avignoni paavstiga liitusid : Prantsusmaa, Napoli, Hispaania, Sotimaa ja mõned Lääne ja Lõuna-Saksa alad. Roomaga liitusid : Lõuna ja Kesk-Itaalia, Inglismaa, Ungari, Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Rooma ja Avignoni paavstide vastasseis - Roomas krooniti 1328. aastal paavstiks Pietro Rainalducci (Nicolaus V), kes mõistis Peetrust kirikus Avignoni paavsti Johannes XXII hereetikuna ning majasteedi kurjategijana surma. Johannes XXII ei andnud järele ning lasi oma suveresidentsi ümber rajada viinapuuaiad, mille keskelt läks 1329. aastal teele paavsti bulla, milles mõisteti hukka dominikaani müstiku Meister Eckarti kirjutised. (ka eelmise küsimuse vastust võib siin arvesse võtta ) Pisa kontsiil 1409 Selle abil üritati uuesti taastada kiriku ühtsust. Nii Avignoni paavst Benedictus XIII kui ka Rooma paavast Gregorius XII kuulutati ametist tagandatuiks ning
K.Leonhard toob välja aktsentueeritud isiku. Eriliste psüühiliste omadustega inimesed, tavakeskkonnas n-ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psüühikas kõrvalekalle väliste ärritajate suhtes (nt. psühhopaadid, neorootikud). (a) somaatiline: C. Lombroso: Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Inimene juba sünnib kurjategijana. Liikumatu pilk, laiad põsesarnad, kõõrdsilmsus, liiga tihe karva kasv. Uuris kurjategijaid peale nende surma. Kui saaks muuta geneetilist koodi, siis saaks paraneda. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid. Ta arvas, et just geenid on ainus puhtinimlik jõud, mille mõjus ei ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes