Philipp Karell- Ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. 3. Daatumid a. 1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i
’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega
vaheldusrikast unemaastiku jne.. Tänapäevane tõlgendust Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 49. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil komme meelitada inimesi poomissurma. 50. Kirjelda (E.-H
teispoolsusest) 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, m analane). 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on tuntud paljudes kultuurides võib eeldada et ka eesti folklooris oli kurat enne ristiusku.Kural on ka muda ja roojuse tähendus Pergel/ pärgel on seotud piksejumal Perkonsiga Kuradi hirm kuke ja hundi ees ei ole seletatav ristiusuga Setu kultuuris Toonela Äijo allilma isandana on samuti kuradi prototüüp.
Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms)
vaheldusrikast unemaastikku jne.. Tänapäevane tõlgendus Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 48. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil on komme meelitada inimesi poomissurma. 49. Kirjelda (E.-H
Wanradt- Koellil 1535: pöha waymu). Osutatud laialdane levik ei jäta kahtlust, et sõna on nii "hinge" kui "vaimu" tõlgitsemisel läänemeresoomlastel vanade juurtega, selgesti ristiusueelne. 13. Iseloomusta kristlikule kuradile iseloomulikke jooni, mis seostavad ta oletatava ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega
Uni teeb väsinud keha ja vaimu jälle tugevaks ja erksaks." Vrd. Metsatöllu kodulehekülg: "Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased
kohut. Võrumaa itkudes kohtab motiivi Tooni tare uste lõhkumist ja seda samuti selleks, et surnu tagasi tuua. Võrumaa, karjala ja setu surnuitkudes esineb palve hauakaevajatele hauda ava jätta, et surnu saaks külastada omakseid ja vastupidi. 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti kuradinimetus on arhailine, mida võib kohata veel kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask, kurassi ja korat kujul. Kura tähendab pahemat, näiteks kurakäsi – pahem käsi. Kuradimuistendites on kasutatud palju vasaku käe sümboolikat. Ühendust deemonlike jõududega võib näha kõikjal, kus tajutakse asjade loomulikule kulgemisele vastupidist liikumist. Muistendites esineva kuradi kaitseks pidi tihti tegema midagi just vasaku käe- või jalaga, et purustada kuradi mõjuvõimu.
Nimetatakse setudel ka eraldi äiolasi, kes on kurjategijad. Soomlased teavad äijo ehk äija tütart, neiut, aga ka äijätäri pahas tähenduses. Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud
Mina ei ole aru ROLAND: Meie poolt ei tule sulle takistusi. saanud, mille järgi naised meeste ilu Tähendab, minu poolt kohe kindlasti mitte. hindavad. Jääb mulje, et rahakoti järgi. Ja hakkangi kohe minema. Palju seda LAURA: Sa ajad kaks asja segi. Aga siin ei miljardit on, äkki tassin ära? saa kaht moodi mõelda. See tuba seal on OSVALD: Viis kasti. raha täis ja siit algab meie elu. (Kallistab ROLAND: Oi, kuram, siis peab midagi välja Rolandit.) Luba mulle aasta. (Osvald siseneb mõtlema. salamahti.) LAURA: Jäta see minu hooleks. Meil on siin aega kõik läbi mõelda. Täna on juba täna, jah? Ole terve päev kodus. Helista mulle 4. stseen toimetusse, ütle, et loobun mõnda aega
Kuigi ka need tundusid olevat sedavõrd ahvatlevad, et nende peale võinuks kulutada kogu elu. Lõpuks mängis elu mulle ette kõige suurema ahvatluse. (Vaatab Laurat.) Aga ei edene. Ei lähe nii nagu vaja. LAURA: Kuidas ei lähe? Ma olen ju siin. Ja Roland sai kõigest aru. ROLAND: Meie poolt ei tule sulle takistusi. Tähendab minu poolt kohe kindlasti mitte. Ja hakkangi kohe minema. Palju seda miljardit on, äkki tassin ära? OSVALD: Viis kasti. ROLAND: Oi, kuram, siis peab midagi välja mõtlema. LAURA: Jäta see minu hooleks. Meil on siin aega kõik läbi mõelda. Täna on juba täna, jah? Ole terve päev kodus. Helista mulle toimetusse, ütle, et loobun mõnda aega tõlgetest, et mingi tervisejama. Ma helistan sulle tänase päeva jooksul ja ütlen, mis me välja haudusime, eks. ROLAND: Väga hea. OSVALD: Mis asju te ajate? Kuulan ja kuulan, aga aru ei saa? (Paus.) Keegi teist tahab siia jääda või? Kes seda enne kuulnud on
annaabi.ee 
