Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga. Kuldplekist maskid Egeuse kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. saj e Kr välja tõrjusid. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani
Iseloomulikumad pildid olid vaasikandja pilt, mis leitud ühest käigust, kus oli terve rida freskomaale, kujutades mehi, kes kannavad terava põhjaga ohvrivaase, nagu neid Kreetast sadade kaupa kätte on saadud. Meeste ihuvärvus on tume ja nad kannavad ainult kintspükse. Maalide värvid olid üllatavalt selged kui need möödunud sajandi algul avastati. Maalidel kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist. Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Ta tappis kõik ära eksinud inimesed labürindis, kuid ühel päeval tappis Minotaurose Ateena kangelane Theseus
· Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.
linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine käima inimestele üle jõu ja nad pidasid neid ehitis hiiglaste- kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Müükene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. VÄGA KÕRGEL JÄRJEL OLI SEALNE TARBEKUNST (KULLASSEPATÖÖ, KERAAMIKA). VANA- KREEKA ARHITEKTUUR - ORDERID (DOORIA, JOONIA, KORINTOSE) DOORIA STIIL on vanim. Seda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range
MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid (Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel) legendides kükloopide kätetööd..Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal
Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. „Kükloopide müürid” – hiiglaste ehitatud müürid. Maailma kuulus on Mükeene Lõviväravad, mis koosneb ainult 3 suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast 3 nurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef 2 samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maaaluseid kuppelhaudu. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane, kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). VANA-KREEKA MAALIKUNST – Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina- või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal
Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus Klassikaline ajastu on kuulutatud kõige silmapaistvamaks Kreeka ajastuks. Kahjuks ei ole leitud ühtegi arhailist ega klassikalist puutumata ja kahjustuseta ehitist. Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3
Ümbruses elasid doorlased, kes olid väga agressiivsed ning kellega mükeenlased sõdisid. Valitsejate 7 lemmiktegevus oli metshärjajaht. Kunstis domineeris jahi ja sõja temaatika. Sõdade käigus koondusid Mükeenesse suured rikkused. Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata. Üks kamber oli eriti suursugune, mida on hakatud pidama Atreuse hauakambriks. Seal oli hulgaliselt ehteid, kulda, plaattina, hõbedat (kuningas Atreuse aare). Aarete hulgas oli ka kuninga surimask (ehtsast kullast). Seal oli ka naise peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta
Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür. Tähtsal kohal lossides peasaal-megaron, ristküliku kujuline Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske
iseloomulik suur-keskne pearuum megaron e. Meestesaal. Eeskujuks hilisematele templite põhiplaanidele. Mükeene linnamüür on laotud suurtest kivipankadest nagu Tirynisi linnuski. Kivide mõõtmed on nii suured, et kreeklaste arvates käis see inimesele üle jõu ja arvati et need on ehitanud kükloobid kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad. 6. Kreeka arhitektuur. Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust
Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat. Mükeene ümbrusest on leitud omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis on sarnased idamaade haudehitistega. Arheoloogid on kindlaks teinud, et sealsel alal on olnud 9 linna. Kahe jõe maa - Mesopotaamia IV-III aasatuhat e.m.a. Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. On leitud, et just Tigrise ja Eufrati vahel asus paradiisiaed. (Mesopotaamia asub praeguse Iraagi aladel).
annaabi.ee 
